Aleksander Klumberg

Aleksander Klumberg
	Aleksander Klumberg (1924)
Isikuandmed
Riik	Eesti
Sünniaeg	17. aprill 1899
Sünnikoht	Tallinn
Surmaaeg	10. veebruar 1958 (58-aastaselt)
Surmakoht	Tallinn
Medalid
Olümpiamängud

See artikkel räägib kergejõustiklasest; laeva kohta vaata artiklit Aleksander Kolmpere (laev)

Aleksander Klumberg (aastast 1936 Aleksander Kolmpere; 5. aprill (vkj)/ 17. aprill 1899 Tallinn – 10. veebruar 1958 Tallinn) oli eesti kergejõustiklane ja treener.

Õppis 1908–1917 erakeskkoolis. Kergejõustikku hakkas harrastama 14-aastaselt niinimetatud düünapoiste hulgas, 15-aastaselt jätkas Kalevis. Tuli 16-aastaselt kolmikhüppes Venemaa meistriks ja parandas 17–18-aastase noorukina korduvalt Venemaa rekordit.

Saavutused[muuda | muuda lähteteksti]

1920. aastal ta püstitas kümnevõistluses Tallinnas mitteametliku ja 1922. aastal ametliku maailmarekordi 7485,610 (12,3 – 6.59 – 12.92 – 1.75 – 55,0 – 17,0 – 39.64 – 3.40 – 62.20 – 5.11,3).

1920. aasta suveolümpiamängudel Antwerpenis sai odaviskes 5. ja viievõistluses 8. koha, kümnevõistluse katkestas haiguse tõttu. 1923. aastal sai ta Göteborgi mängudel kümnevõistluses kulla ja odaviskes pronksi. 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis võitis ta kümnevõistluses pronksmedali.

Ta võistles 16 riigi 58 linnas, võitis 370 auhinda.

Odaviskajana oli 1922 ja 1923 maailma edetabeli juht, 1921 kolmas.

Kuulus 1924. aastal maailma hooaja edetabeli esikümnesse kolmikhüppajana ning Euroopa edetabelisse 1923. aastal kaugushüppaja, 1922. aastal kuulitõukaja ja kettaheitjana.

Tuli aastatel 1917–1927 11 kergejõustikualal 48 ja jääpallis 3 korda Eesti meistriks ning püstitas 23 Eesti rekordit, koos mitteametlikega varasemast ajast 38.

Tema õpilane Janusz Kusociński võitis 1932. aasta olümpiamängudel Los Angeleses kulla 10 000 m jooksus.

1924 valiti ta Eesti Spordilehe küsitluse alusel Eesti kõigi aegade suurimaks sportlaseks.

Isiklikud rekordid[muuda | muuda lähteteksti]

100 m jooks – 11,6 (1924)
Kaugushüpe – 7.20 (1923)
Kuulitõuge – 13.63 (1922)
Kõrgushüpe – 1.83 (1925)
400 m jooks – 54,4 (1924)
110 m tõkkejooks – 16,4 (1924)
Kettaheide – 42.38 (1922)
Teivashüpe – 3.50 (1927)
Odavise – 63.60 (1935)
1500 m jooks – 4.49,0

Isiklike rekordite punktisumma on 6795 punkti.

Kolmikhüpe – 14.33 (1924)
Viievõistlus – 3001 punkti (1922), omaaegse tabeli järgi 3780,100 (6.65 – 55.01 – 25,5 – 38.91 – 5.26,0).

Elu pärast sportlaskarjääri lõppu[muuda | muuda lähteteksti]

1921–1924 Tallinna Kalevi asjaajaja
1924–1926 Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste kergejõustikuinstruktor
1927–1932 Poola riiklik kergejõustikutreener ja Poola kergejõustikukoondise peatreener 1928. aasta Amsterdami olümpiamängudel ja 1932. aasta suveolümpiamängudel Los Angeleses
1932–1935 töötas Kehakultuuri Sihtkapitali Valitsuses
1935–1940 Eesti Spordi Keskliidu inspektor
1936 – Eesti kergejõustikukoondise peatreener Berliini olümpiamängudel
1942–1944 politsei õppekeskuse kehalise kasvatuse instruktor
1944 – vangistati NKVD poolt; viibis aastatel 1945–1954 Dubravlagi vangilaagris Mordva ANSVs Venemaal, seejärel 1954–1955 Krasnojarski krais asumisel.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

1933 "Kergejõustiku õpperaamat: Stiil ja õpetus. Treening. Tervishoid.", A. Kolmpere, Tallinn: Täht, 120 lk.
1936 "Sport ja kehaline kasvatus : mida peaks igaüks teadma selle tähtsusest, erialadest ja ajaloost", Eesti Kirjanduse Selts, Tartu: G. Roht, 110 lk.
1936 "Kehakultuur", Eesti Spordi Keskliit, Tallinn: Tallinna Eesti kirjastus-Ühisus, 31 lk.
1937 "Kergejõustiku konspekt", Eesti Spordi Keskliit, Tallinn: Voldemar Ehrenpreis, 7 lk.
1937 "Kergejõustiku õpperaamat", A. Kolmpere, Tallinn : R. Tohver, 151 lk.
1939 (kaasautor) "Sport ja mäng: noorsportlase käsiraamat. I", A. Kolmpere, J. Laidvere, H. Michelson, H. Niiler; Tartu: Postimees, 111 lk.
1940 (kaasautor) "Sport ja mäng: noorsportlase käsiraamat. II", A. Kolmpere, J. Laidvere, H. Michelson, H. Niiler; Tartu: Postimees, 104 lk.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Pikkus: 174 cm, kaal 74–75 kg.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]