Aleksander Klumberg

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kergejõustiklasest; laeva kohta vaata artiklit Aleksander Kolmpere (laev)

Aleksander Klumberg
Aleksander Klumberg (1924)
Aleksander Klumberg (1924)
Isikuandmed
Riik Eesti Eesti
Sünniaeg 17. aprill 1899
Sünnikoht Tallinn
Surmaaeg 10. veebruar 1958 (58-aastaselt)
Surmakoht Tallinn

Aleksander Klumberg (aastast 1936 Kolmpere; 17. aprill 1899 Tallinn10. veebruar 1958 Tallinn) oli eesti kergejõustiklane ja treener.

Õppis 19081917 erakeskkoolis. Kergejõustikku hakkas harrastama 14-aastaselt niinimetatud düünapoiste hulgas, 15-aastaselt jätkas Kalevis. Tuli 16-aastaselt kolmikhüppes Venemaa meistriks ja parandas 17–18-aastase noorukina korduvalt Venemaa rekordit.

Saavutused[muuda | muuda lähteteksti]

1920. aastal ta püstitas kümnevõistluses Tallinnas mitteametliku ja 1922. aastal ametliku maailmarekordi 7485,610 (12,3 – 6.59 – 12.92 – 1.75 – 55,0 – 17,0 – 39.64 – 3.40 – 62.20 – 5.11,3).

1920. aasta suveolümpiamängudel Antwerpenis sai odaviskes 5. ja viievõistluses 8. koha, kümnevõistluse katkestas haiguse tõttu. 1923. aastal sai ta Göteborgi mängudel kümnevõistluses kulla ja odaviskes pronksi. 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis võitis ta kümnevõistluses pronksmedali.

Ta võistles 16 riigi 58 linnas, võitis 370 auhinda.

Odaviskajana oli 1922 ja 1923 maailma edetabeli juht, 1921 kolmas.

Kuulus 1924. aastal maailma hooaja edetabeli esikümnesse kolmikhüppajana ning Euroopa edetabelisse 1923. aastal kaugushüppaja, 1922. aastal kuulitõukaja ja kettaheitjana.

Tuli aastatel 1917–1927 11 kergejõustikualal 48 ja jääpallis 3 korda Eesti meistriks ning püstitas 23 Eesti rekordit, koos mitteametlikega varasemast ajast 38.

Tema õpilane Janusz Kusociński võitis 1932. aasta olümpiamängudel Los Angeleses kulla 10 000 m jooksus.

1944 valiti Kolmpere Eesti Spordilehe küsitluse alusel Eesti kõigi aegade parimaks sportlaseks.

Isiklikud rekordid[muuda | muuda lähteteksti]

100 m jooks – 11,6 (1924)
Kaugushüpe – 7.20 (1923)
Kuulitõuge – 13.63 (1922)
Kõrgushüpe – 1.83 (1925)
400 m jooks – 54,4 (1924)
110 m tõkkejooks – 16,4 (1924)
Kettaheide – 42.38 (1922)
Teivashüpe – 3.50 (1927)
Odavise – 63.60 (1935)
1500 m jooks – 4.49,0

Isiklike rekordite punktisumma on 6795 punkti.

Kolmikhüpe – 14.33 (1924)
Viievõistlus – 3001 punkti (1922), omaaegse tabeli järgi 3780,100 (6.65 – 55.01 – 25,5 – 38.91 – 5.26,0).

Elu pärast sportlaskarjääri lõppu[muuda | muuda lähteteksti]

1921–1924 Tallinna Kalevi asjaajaja
1924–1926 Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste kergejõustikuinstruktor
1927–1932 Poola riiklik kergejõustikutreener ja Poola kergejõustikukoondise peatreener 1928. aasta Amsterdami olümpiamängudel ja 1932. aasta suveolümpiamängudel Los Angeleses
1932–1935 töötas Kehakultuuri Sihtkapitali Valitsuses
19351940 Eesti Spordi Keskliidu inspektor
1936 – Eesti kergejõustikukoondise peatreener Berliini olümpiamängudel
1942–1944 politsei õppekeskuse kehalise kasvatuse instruktor
1944 – vangistati ja viibis 19451956 Kaug-Idas vangilaagris

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1933 "Kergejõustiku õpperaamat: Stiil ja õpetus. Treening. Tervishoid.", A. Kolmpere, Tallinn: Täht, 120 lk.
  • 1936 "Sport ja kehaline kasvatus : mida peaks igaüks teadma selle tähtsusest, erialadest ja ajaloost", Eesti Kirjanduse Selts, Tartu: G. Roht, 110 lk.
  • 1936 "Kehakultuur", Eesti Spordi Keskliit, Tallinn: Tallinna Eesti kirjastus-Ühisus, 31 lk.
  • 1937 "Kergejõustiku konspekt", Eesti Spordi Keskliit, Tallinn: V. Ehrenpreis, 7 lk.
  • 1937 "Kergejõustiku õpperaamat", A. Kolmpere, Tallinn : R. Tohver, 151 lk.
  • 1939 (kaasautor) "Sport ja mäng: noorsportlase käsiraamat. I", A. Kolmpere, J. Laidvere, H. Michelson, H. Niiler; Tartu: Postimees, 111 lk.
  • 1940 (kaasautor) "Sport ja mäng: noorsportlase käsiraamat. II", A. Kolmpere, J. Laidvere, H. Michelson, H. Niiler; Tartu: Postimees, 104 lk.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Pikkus: 174 cm, kaal 74–75 kg.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]