Arne Mikk

Arne Mikk (sündinud 18. aprillil 1934 Viljandis) on eesti lavastaja ja teatritegelane.

Elulugu

1952. aastal lõpetas ta Viljandi 2. Keskkooli ning alustas lauluõpinguid Tallinna Muusikakoolis professor Aleksander Arderi klassis. Aastatel 1956–1961 õppis ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis.

Aastatel 1952–1955 ja 1961–1963 laulis Mikk Eesti NSV Riikliku Akadeemilise Ooperi- ja Balletiteatri Estonia ooperikooris. 1963–1966 oli ta teatri muusika- ja kirjandusala juhataja ning 1966–1970 lavastaja assistent. Sel perioodil esines ta mitmes soolorollis, sealhulgas Mozarti "Võluflöödis", Puccini "Boheemis" jm.

Arne Mikk stažeeris lavastajana 1972. aastal Berliini Komische Operis Walter Felsensteini ja 1974–1975 Moskvas Suures Teatris Boriss Pokrovski käe all.

1970. aastal sai Mikust Eesti NSV Riikliku Akadeemilise Ooperi- ja Balletiteatri Estonia ooperilavastaja, 1977. aastal peanäitejuhi kohusetäitja ning aastatel 1978–1995 tegutses ta Eesti NSV Riikliku Akadeemilise Ooperi- ja Balletiteatri Estonia peanäitejuhina.

2002. aasta sügishooajast sai temast Estonia loominguline juht. Aastatel 2008–2024 oli ta Saaremaa ooperipäevade kunstiline juht.^[1]^[2]

Aastatel 2016–2020 oli ta rahvusooperi Estonia nõukogu esimees.

1976. aastast töötab ta ka Eesti Muusikaakadeemia ooperistuudio õppejõuna.

Külalisena on ta lavastanud Moskvas Suures Teatris ja Kammerooperis, Buenos Airese Teatro Colónis, Schwerinis, Krasnojarskis, Tamperes, Lahtis, Helsingis ning Turus.

Lavastused

Giuseppe Verdi "Aida", "Attila", "Luisa Miller", "Traviata", "Nabucco", "Macbeth" ja "Ernani";
Modest Mussorgski "Boriss Godunov" ja "Boito Mefistofeles";
Eduard Tubina "Reigi õpetaja" ja "Barbara von Tisenhusen";
Giacomo Puccini "Boheem" ja Händeli "Alcina";
Richard Wagneri "Lendav hollandlane";
Dmitri Šostakovitši "Katerina Izmailova";
Benjamin Britteni "Me teeme ooperit" ja "Väike korstnapühkija";
Gaetano Donizetti "Rügemendi tütar" ja "Lucia di Lammermoor".

Raamatud

2000 – Arne Mikk. Katkenud laulukaar. Estoonlaste muusikalavastused Stockholmis 1946–1958 (kõrvalepõigetega ette- ja tahapoole). Estonia Selts.

2013 – Arne Mikk. "Estonia" tõusmine tuhast. Peatükk teatri ajaloost (1944–1956). Kirjastus Pegasus. Kultuurilooline raamat põhiliselt nendest estoonlastest, kes 1944. aasta sügisel põgenesid pealetungivate Nõukogude vägede eest läände, ning varemetes Estonia teatri taastamisest. Raamat sisaldab üle ajaloolise 180 foto ja illustratsiooni.

2023 – Arne Mikk, Mart Mikk. Estonia Seltsile antud aeg. Kirjastus Helios. Isa ja poja koostöös valminud ülevaateraamat on kirjastuse sõnul "Juhan Liivi pintsaku lugu ehk kuidas saksakeelsetest klubiõhtutest koos kaardimängu ja õllejoomisega kasvas välja kultuuriselts, mis pani aluse praegusele rahvusooperile, ehitas Estonia teatri- ja kontserdimaja ning asutas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia".^[3]

Tunnustus

1979 Eesti NSV teeneline kunstitegelane
1985 Eesti NSV rahvakunstnik
1994 Eesti Vabariigi kultuuripreemia
2001 Valgetähe III klassi teenetemärk ^[4]
2002 Aasta isa
2006 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö auhind
2008 Kaitseliidu Meredivisjoni teenetemärk ^[5]
2010 Harjumaa teatripreemia
2013 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali elutööpreemia (suurejooneline ja mitmekülgne tegevus Eesti muusikakultuuri edendamisel)
2015 Eesti Teatriliidu muusikaauhind
2017 Kuressaare linna aukodanik ^[1]
2024 Hiiumaa saadik (Hiiumaa muusika-aasta raames korraldatud suursündmuse „Eesti muusika pidupäevad. Rudolf Tobias 150“ eest).

Isiklikku

Ta oli abielus Reet Mikuga; nende pojad on Jaak Mikk, Mart Mikk ja Rein Mikk.^[6]

Raadioajakirjanik Vello Mikk (1938–2018) oli tema vend.^[7]

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Kuressaare pärgas Arne Miku aukodaniku tiitliga. Saarte Hääl, 16. juuni 2017.
↑ Saaremaa ooperipäevade uus kunstiline juht on Ain Anger, err.ee, 27.7.2024.
↑ Arne Mikk ja Mart Mikk "Estonia Seltsile antud aeg" Raamatu tutvustus kirjastuse Helios kodulehel. Aprill 2023.
↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. september 2019. Vaadatud 3. aprillil 2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑ Arne Mikk leidis uue kaaslanna Kroonika/Delfi, 05.09.2013.
↑ Dünastia: Estoonlased ja džässimees ehk perekond Mikk ERR Klassikaraadio, 27.01.2019.

Välislingid

Heili Vaus-Tamm. Isalik lavastaja Arne Mikk Sirp, 16. aprill 2004
Sakarias Leppik. Maskide langemise aeg Sirp, 12. veebruar 2009
Piret Kooli. Arne Mikk: inimene pole nagu hea vein, mis ajas paremaks läheb Vikerraadio 13. aprill 2024

[kuressaare-1] 1,0 ^1,1 Kuressaare pärgas Arne Miku aukodaniku tiitliga. Saarte Hääl, 16. juuni 2017.

[2] Saaremaa ooperipäevade uus kunstiline juht on Ain Anger, err.ee, 27.7.2024.

[3] Arne Mikk ja Mart Mikk "Estonia Seltsile antud aeg" Raamatu tutvustus kirjastuse Helios kodulehel. Aprill 2023.

[4] Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

[5] "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. september 2019. Vaadatud 3. aprillil 2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[6] Arne Mikk leidis uue kaaslanna Kroonika/Delfi, 05.09.2013.

[7] Dünastia: Estoonlased ja džässimees ehk perekond Mikk ERR Klassikaraadio, 27.01.2019.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]