Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu
Flag of the Commune of the Working People of Estonia.svg
Eesti Töörahva Kommuuni lipp
Asutatud 29. november 1918
Tegevuse lõpetanud 5. juunil 1919
Peakorter Narva
Staraja Russa
Asukoht Narva Aleksandri Suurkirik, Narva
Tegevuspiirkond Eesti Töörahva Kommuun
Veebileht Eesti Kütiväe Teataja

Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu oli Narvas 28. novembril 1918 välja kuulutatud Eesti Töörahva Kommuuni valitsusorgan.

Moodustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Töörahva Kommuun kuulutati välja Narva Aleksandri kirikus.[1][2] Samas hoones tegutses ka Eestimaa Töörahva Kommuuni (ETK) Nõukogu.

Likvideerimine[muuda | muuda lähteteksti]

ETK Nõukogu ja juhtstruktuurid tegutsesid pärast ETK ja Punaarmee väljaajamist Eestimaalt veel mõnda aega Venemaal, kuid kuna Punaarmeel ei õnnestunud Eestit hõivata ning ETK muutus takistuseks rahu sõlmimisel Nõukogude valitsuse ja Eesti vabariigi vahel, saatis ta end 5. juunil 1919 Staraja Russas laiali.

ETK Nõukogu koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Ametikoht Asutus Nimi Pilt Tegevusaastad Eluaastad
ETK komissaride nõukogu esimees Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu Jaan Anvelt Jaan Anvelt, 1925 1918–1919 (1884–1937)
ETK sõjakomissar ehk
Sõjaväevalitsuse juhataja
ETK Sõjaväevalitsus Jaan Anvelt Jaan Anvelt, 1925 1918–1919 (1884–1937)
ETK siseasjade komissar ehk
Siseasjade Valitsuse juhataja
ETK Siseasjade Valitsus Viktor Kingissepp Viktor Kingissepp 29. november 1918 – (1888–1922)
:Siseasjade valitsuse juhataja kohusetäitja[3]
illegaalselt Saksa vägede poolt okupeeritud
Tallinnas viibiva Viktor Kingissepa ülesannetes
ETK Siseasjade Valitsus Johannes Käspert (1886–1937)
ETK rahvamajanduse komissar ETK Rahvamajanduse Valitsus Hans Pöögelmann Hans Pöögelmann (1875–1938)
ETK rahvahariduse komissar ETK Rahvahariduse Valitsus
(Kultuuri ja Haridusvalitsus)
Artur Vallner (1887–1937)
ETK välisasjade komissar ETK Rahvusvahelise Ühenduse Valitsus
(Rahvusvahelise Läbikäimise Valitsus
Välisasjade Valitsus)
Johannes Mägi november 1918 – detsember 1918 (1897–1958)
:ETK välisasjade komissar ETK Välisasjade Valitsus Max Trakmann 20. detsembrist 1918 (1890–1938)
ETK kontrollivalitsuse komissar ETK Kontrollivalitsus Karl Mühlberg (1890–1937)
ETK sotsiaalkindlustuse komissar ETK Sotsiaalkindlustuse Valitsus
(alates detsembrist Ühiskondliku kindlustuse Valitsus)
Rudolf Vakmann 29. november 1918 – (1894–1938)
:ETK sotsiaalkindlustuse komissari kohusetäitja ETK Sotsiaalkindlustuse komisjon Otto Rästas veebruar 1919 – (1890–1938)
ETK Nõukogu asjaajaja ETK Nõukogu Asjadevalitsus Johannes Käspert (1886–1937)
  • ETK Nõukogu sekretär August Pihlap (1885–1940);
  • ETK Siseasjade Valitsuse Eestimaa Erakorralise Komisjoni esimees Eduard Otto;
  • ETK Nõukogu Sõjaväevalitsuse nõuandja August Kork, 14. detsember 1918 –;
  • ETK Kultuuri- ja Haridusvalitsuse Koolivalitsuse juhataja Johannes Mägi[4];
  • ETK Rahvamajanduse Valitsuse Põllumajanduse osakond, juhataja Gustav Kipper;
  • ETK Rahvamajanduse Valitsuse Revolutsioniline Piirikaitse osakond, organiseerija Karl Sammel;
  • ETK Kultuuri- ja Haridusvalitsuse Kirjastusosakond, juhataja Juhan Lilienbach;
  • ETK Rahvamajanduse Valitsuse Eesti Laiarööpmelise raudtee ülem Mihkel Liiv, poliitosakonna ülem E. Upsi;
  • ETK Rahvamajanduse Valitsuse Rahanduskomisjon, Aleksander Riks;
  • ETK Rahvamajanduse Valitsuse Arvestusosakond Nikolai Salm[5],[6].

Agitatsioonitegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Töörahva Kommuuni häälekandja oli venekeelne ajaleht Molot; ETK Sõjaväevalitsuse häälekandja oli Eesti Kütiväe Teataja.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti punase valitsuse viimsed päevad. Esmaspäev, 27. jaanuar 1930, nr. 4, lk. 5.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Foto Eesti Filmiarhiivist Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu, Nõukogu liikmed: istuvad (vasakult) Peeter Pihlap, Hans Pöögelmann, Jaan Anvelt, Otto Rästas, Maks Trakmann ja Karl Mühlmann (Mühlberg), seisavad Johannes Käspert ja Artur Vallner