1931. aastal ta koos J. H. Gaddumiga sooleekstraktides aktiivset bioloogilise toimeaine ("P-aine"). Edasi avastas Ulf von Euler neli olulist endogeenset toimeainet – prostaglandiini ja vesiglandiini (1935), piperidiini (1942) ja noradrenaliini (1946). Tema edasised uuringud puudutasid põhiliselt noradrenaliini ja selle rolli neurotransmitterina.
Ulf von Euler sündis Stockholmis 7. veebruaril 1905. aastal Hans von Euler-Chelpini ja Astrid Cleve teise pojana. Hans von Euler-Chelpin sai 1929. aastal Nobeli keemiaauhinna. Ulfi ema oli Per Teodor Cleve'i tütar, kes oli Uppsalas keemiaprofessor, ning tuuliumi ja holmiumi elementide avastaja. Astrid Cleve sai doktorikraadi botaanikas ning omandas 1955. aastal professori tiitli.
Pärast kooliaastaid Stockholmis ja Karlstadis astus Ulf von Euler 1922. aastal meditsiinitudengina Karolinska Instituuti. 1939.–1971. aastani töötas Ulf von Euler Karolinska instituudis füsioloogia professorina.
Aastatel 1930–1957 oli Ulf von Euler abielus Jane Sodenstiernaga, neil oli neli last: Hans Leo, Johan Christopher, Ursula Katarina ja Marie Jane. 1958. aastal abiellus Ulf von Euler krahvinna Dagmar Cronstedtiga.[1]
