Tiit Käbin

Tiit Käbin

Tiit Käbin Ülemnõukogus 1990. aastal.
Sünniaeg	12. mai 1937
Sünnikoht	Puka
Surmaaeg	5. märts 2011 (73-aastaselt)
Erakond	Eesti Liberaaldemokraatlik Partei Reformierakond Res Publica
Amet	õigusteadlane, poliitik
Õppeasutus	Tartu Ülikool
Eriala	õigusteadus

Tiit Käbin (12. mai 1937 Puka – 5. märts 2011) oli Eesti õigusteadlane ja poliitik. Ta kuulus kolme Riigikogu koosseisu.

1966. aastal lõpetas Käbin Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna diplomitööga "Kohalike nõukogude valimised Tallinnas".

Käbin töötas Tallinna Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee aseesimehe abi (1962–1963), Tallinna Keskrajooni Täitevkomitee sekretäri (1963–1973), Eesti NSV Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudi õigussektori teaduri (1973–1977), ühiskonnateaduste osakonna teadussekretäri (1977–1989) ning Filosoofia, Sotsioloogia ja Õiguse Instituudi teadurina (1989–1990). Aastatel 1961–1990 oli ta NLKP liige.

Oma poliitilise karjääri jooksul kuulus Tiit Käbin Eesti Liberaaldemokraatlikku Parteisse (oli asutajaliige), Reformierakonda ja Res Publicasse, kuid kandideeris ka Erakonna Eestimaa Rohelised valimisnimekirjas ning Rahvaliidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ühisnimekirjas .

Poliitiline tegevus

Tiit Käbin oli NSV Liidu rahvasaadik 1989–1991, Eesti Kongressi saadik, Põhiseaduse Assamblee ja Eesti Komitee liige. Ta kuulus Eesti Rahvarindesse. Iseseisvuse saabudes sai temast Eesti Vabariigi Riigikogu liige. Ta kuulus Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu.

NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi esimestel vabadel valimistel 1989. aastal saavutas Käbin ülekaaluka võidu oma konkurentide üle. Ülemnõukogu kahest kojast kuulus Käbin 269-liikmelisse Rahvuste nõukokku koos veel 8 Eestist pärit saadikuga (nende seas oli nt Juhan Aare, Igor Gräzin ja Siim Kallas). Ta esindas Eestit seadusandluse, seaduslikkuse ja õiguskorra komisjonis.

1990. aasta kevadel valiti Käbin Nõmmelt Eesti Ülemnõukokku Eesti Liberaaldemokraatliku Partei liikmena, tema usaldusmees oli Boris Merilain.

Põhiseaduse Assambleel oli Käbin vastu ettepanekule mitte määrata põhiseaduses Riigikogu valimistel osalemise vanuse alampiiri: "Mis puutub valimiseasse, siis ma ei usu, et lähema 50 aasta jooksul sellest allapoole minnakse. Nii et see ei ole mingi lühiajaline probleem ja me võime selle rahulikult vaatluse alt välja jätta."

13. märtsil 1990 määrati Käbin Eesti Komitee liikmena delegatsiooni läbirääkimisteks Moskvaga. Samuti kuulus ta 13. septembril moodustatud põhiseadusliku riigivõimu taastamise komisjoni, mida juhtis Kaido Kama.

1991. aastal hääletas Käbin Eesti Kongressi saadikuna "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest" poolt. 1994. aastast kuulus ta ka 20. Augusti Klubisse, mis koondab 20. augustil Eesti Vabariigi Ülemnõukogus Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise poolt hääletanuid.

Samal aastal kuulus ta 12-liikmelisse komisjoni, mis moodustati Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud riikidevaheliste suhete aluste lepingu täitmise kontrollimiseks tähtajaga 1995. aasta suveni.

Johannes Kass ja Tiit Käbin esitasid Eesti Vabariigi Ülemnõukogule 1991 otsuseprojekti "NSV Liidu kodanike staatusest Eesti Vabariigis", mida ajakirjanduses nimetati Kassi-Käbini eelnõuks. Ülemnõukogu kodakondsuskomisjon, millesse kuulusid lisaks Tiit Käbinile ka Marju Lauristin, Liia Hänni, Peet Kask, Sergei Sovetnikov jt, liitis eelnõu kahe teisega, mille autorid olid rahvasaadikud Valeri Kois ja Enn Leisson.

VII Riigikogu koosseis

1992. aastal tööd alustanud VII Riigikogu koosseisu kandideeris Käbin võitjaks osutunud valimisliidu Isamaa nimekirjas (Eesti Liberaaldemokraatliku Partei liikmena) 1. ringkonnas ja sai 6427 häälega isikumandaadi. Ta kuulus Isamaa fraktsiooni kuni 8. novembrini 1993, mil registreeriti uus, liberaaldemokraatide fraktsioon.

Alates 24. maist 1994 oli Käbin liberaalide fraktsiooni esimees kuni 27. juunini 1994, mil teda asendas Paul-Eerik Rummo ja Käbinist sai aseesimees. 17. oktoobril 1994 esitati ta ka Riigikogu aseesimehe kandidaadiks, kuid sai vaid 24 häält ning kaotas Tunne Kelamile ja Edgar Savisaarele. 20. detsembrist 1995 oli Käbin põhiseaduskomisjoni esimees, kuna senine põhiseaduskomisjoni esimees, Keskerakonna liige Olev Anton astus umbusaldusavalduse järel tagasi.

Käbin kuulus 1993. aastal moodustatud ajutisse Riigikogu komisjoni kaitsepolitsei tegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks, mida juhtis Viktor Niitsoo, samuti oli ta 2. juunist 1993 moodustatud Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige. Ta osales 21. oktoobril 1993 moodustatud Vaba Parlamentaarse Ühenduse töös, mille eesmärk oli ületada koalitsiooni ja opositsiooni vastasseis.

16. juunil 1994 toetas Käbin umbusalduse avaldamist siseminister Heiki Arikesele segaduse tõttu relvaostulitsentside väljaandmisega, konkreetselt siseministri soovitusega "politseiameti peadirektorile härra Uuno Ellenile rikkuda seadust". Sama aasta 26. septembril toetas ta 58 Riigikogu liikme algatatud umbusaldusavaldust peaminister Mart Laarile, mille põhjenduseks toodi "ebakorrektne riigiasjade ajamine", sealhulgas "ebaseaduslikult garanteeritud Lekto laenutehing, segadusi relvaostuga Iisraelist, Vene rublade vahetamise viisi ja palju muud".

VIII Riigikogu koosseis

Tiit Käbin VIII Riigikogu liikmena

1994. aastal kiitis ELDP kongress heaks otsuse ühineda vastloodud Reformierakonnaga. Nii kandideeris Käbin 1995. aastal Riigikokku juba Reformierakonna nimekirjas ning 3. ringkonnas. Sedapuhku anti talle koguni 9812 häält, mis tõid jällegi isikumandaadi. Terve VIII Riigikogu vältel kuulus ta Reformierakonna fraktsiooni, jätkates põhiseaduskomisjoni esimehena. Käbin oli ka Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liige.

VIII Riigikogus oli Käbin 10. juunil 1999 loodud Eesti-Albaania parlamendirühma aseesimees.

20. septembril 1995 toetas Käbin umbusaldusavaldust majandusminister Liina Tõnissonile, eelkõige seoses riigiaktsiaselts Silmeti ümberkorraldamisega. 10. veebruaril 1997 hääletas ta peaminister Tiit Vähi umbusaldamise poolt "ebakorrektse ning riigi mainet kahjustava tegevuse tõttu" ning 22. aprillil 1998 keskkonnaminister Villu Reiljani tagandamise poolt, kuna too "ei ole austanud seadusi enne ministriks saamist ega ole teinud seda ka hiljem".

Koos Daimar Liiviga esitas Käbin 1998. aastal Riigikogule eelnõu erakonnaseaduse ning tulumaksuseaduse muutmiseks, eesmärgiga tuua selgust erakondade rahastamisse. Eelnõu järgi pidid erakondade tegevust toetavad isikud saama maksusoodustusi, kuid mahaarvatava summa ülempiir pidi olema füüsilistel isikutel 50 000 ja juriidilistel isikutel 100 000 krooni.

1998. aastal vaidles Käbin vastu Riigikohtu tollase esimehe Rait Maruste põhiseadusetõlgendusele, mille kohaselt "olla riigikohtu esimees ja mitte riigikohtu liige on mõeldamatu". "Riigikohtu esimees ei ole riigikohtu liige – nii kohtu esimees kui kohtu liikmed on kohtunikud," kirjutas Käbin Postimehes. Viimaks riigikogu juhatuse eelnõu kooskõlla põhiseadusega, esitas Käbin ka oma eelnõu.

IX Riigikogu koosseis

Järgmistel Riigikogu valimistel 1999. aastal kandideeris Käbin endistviisi Reformierakonna nimekirjas, kuid tema häältesaak vähenes mitmekordselt, 1215 hääleni. Riigikokku pääses ta kompensatsioonimandaadiga. Seekord oli ta 31. märtsist 1999 põhiseaduskomisjoni esimees ning 22. aprillist samal aastal ka Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht. 1999–2001 Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee asepresident.

IX Riigikogus oli Käbin 27. mail 1999 loodud Eesti-Kuveidi parlamendirühma, 15. juunil 1999 moodustatud Eesti-Albaania parlamendirühma ja 29. mail 2000 loodud Eesti-Norra parlamendirühma esimees.

16. jaanuarist 2001 kuni 15. aprillini 2002 kuulus Käbin Riigikogu ajutisse uurimiskomisjoni endise Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee tegevuse lõpetamisega seonduvate asjaolude väljaselgitamiseks. Komisjoni juhtis Aimar Altosaar. Komisjoni loomise järel Eesti Päevalehes Enno Tammerile antud intervjuus polnud Käbin siiski töötulemuste suhtes kuigi lootusrikas.

2001. aastal tegid toona Reformierakonda kuulunud Tiit Käbin ja Isamaaliidu liige Jüri Kaver SL Õhtulehes ettepaneku legaliseerida Eestis oma tarbeks puskariajamine, nii nagu kodutöönduslik alkoholitootmine mõnel pool mujalgi Euroopas legaalne on. Käbini ja Kaveri hinnangul andnuks legaliseerimine löögi salaviinaärile, tagaks selle kvaliteedi ja toetaks turismitalusid, muutumata siiski massiliseks. Ettepanek laia kõlapinda ei leidnud.

2002. aasta alguses ajakirjanduses toimunud debatis pooldas Käbin valimiseelsete arvamusküsitluste keelustamist. Ta toetas valimisseaduse eelnõusse lisatud paragrahvi, mille järgi olnuks "valimispäeval kuni hääletamise lõpuni ja sellele eelneva seitsme päeva jooksul /---/ keelatud läbi viia avaliku arvamuse uuringuid ning avaldada või kommenteerida varasemate uuringute tulemusi, mis seonduvad valimistega".

25. veebruaril 2002 lahkus Käbin Reformierakonna fraktsioonist. Samal päeval valiti ta maha ka põhiseaduskomisjoni esimehe kohalt, uueks esimeheks sai Indrek Meelak. Riigikogu IX koosseisu töö lõpuni Käbin ühtegi fraktsiooni ei kuulunud.

2002. aasta mais esitas Käbin Riigikogus karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu narkopoliitika karmistamiseks. Tema hinnangul olid senised karistused liiga nõrgad ja narkootikumide tarvitamine seetõttu dramaatiliselt kasvanud. Ka ajakirjanduses kutsus Käbin üles karmistama karistusi narkootikumidega kaubitsejatele, rakendades maksimaalselt eluaegset vangistust. Samas soovitas ta saata narkootikumide tarbijad mitte vangi, vaid ravile.

Järgnenud poliitiline tegevus

2003. aastal toimunud Riigikogu valimistel kavatses Käbin algul kandideerida uue erakonna Res Publica liikmena. Kui partei sisehääletuse alusel reastatud nimekirjas platseerus ta aga üleriigilises järjestuses 35. ja ringkonnas 6. kohale, otsustas Käbin erakonnast lahkuda: "Seega näitas Res Publica sisehääletus, et nad mind nii väga ei tahagi."

Nii kandideeriski Käbin hoopis Rahvaliidu nimekirjas, olles üleriigilises nimekirjas 34. kohal. Vaatamata teisele kohale Mustamäe ja Nõmme ringkonnasiseses nimekirjas need valimised talle siiski parlamendikohta ei toonud.

Käbin kuulus Nõmme Linnaosa Halduskogu 6. koosseisu Rahvaliidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ühisnimekirja esindajana.

2007. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta Erakonna Eestimaa Rohelised nimekirjas Tallinnas Mustamäel ja Nõmmel ning kogus 593 häält.

2008. aastal vastustas Käbin Eesti Rahvusringhäälingu telesaates "Vabariigi kodanikud" õiguskantsler Indrek Tederi kriitikat Tallinna linnavõimu valimiskorra suhtes ning väitis, et vastuolusid põhiseadusega leiab kõigist valimisseadustest. Näiteks oli suletud nimekirjade süsteem Euroopa Parlamendi valimistel tema hinnangul vastuolus otseste valimiste printsiibiga, 5% künnis aga vastuolus valimiste proportsionaalsuse põhimõttega.

Euroopa Parlamendi valimistel 2009. aastal loobus Käbin oma kohast Erakonna Eestimaa Rohelised nimekirjas, tema koha sai esimene varukandidaat Tõnu Trubetsky.

Käbin oli üks 16. märtsil 2010 moodustatud mittetulundusühingu Eesti Vabaduse Eest! asutajaist. Ühingu ülesandeks seati vahetada, edastada ja talletada meenutusi, mis on seotud ühingu liikmete töö ja tegevusega NSV Liidu rahvasaadikutena.

Tegevus muudes organisatsioonides

Tiit Käbin Süürias 2009. aastal

1992 Inimõiguste Instituudi asutajaliige. 1991–1992 Avatud Eesti Fondi nõukogu liige. Eesti Rahvadiplomaatia Ühingu president. 1999–2003 Osariikide Seadusandlike Juhtide Fondi Euroopa Filiaali (State Legislative Leaders Foundation/Europe) nõukogu liige. Oli Eesti Ornitoloogiaühingu liige ja kuulus Eesti Jahimeeste Seltsi.

Isiklikku

Tema tuhk on puistatud Kakerdi järve Kakerdaja rabas.

Tema isa Reinhold Käbin oli arst. Tema vanaisa Madis Käbin (1877–1954) oli pangandus- ja ühiskonnategelane ning Eesti Asutava Kogu liige 17.03.1920 – 20.12.1920. Tiit Käbini õde oli toimetaja ja tõlkija Maret Käbin (1929–2014).

Tunnustus

• 2001 – Riigivapi III klassi teenetemärk

Sportlik tegevus

Tiit Käbin alustas sportlike matkadega 1978. aastal Tallinna Matkaklubis, tehes samal aastal pikema süstamatka Karjalas. Kokku tegi ta 15 kategooriamatka, neist juhtis ta 13. Käbin korraldas süstamatkade turiaadi Siberis. Aastast 1988 oli ta Nõukogude Liidu meistersportlase kandidaat. On tegelenud veematkasportlaste koolitusega ja olnud veematkainstruktor. 1991–1993 oli ta Eesti Matkaliidu president. Samuti kuulus ta spordiühingusse Kalev.

Teosed

Raamatud

• "Rahvasaadiku käsiraamat" Eesti Raamat: Tallinn, 1975 (kaasautor Erkki Silvet, kaanekujundus Rudolf Pangsepp; kõva köide, 155 lk)
• "Informatsioon ja juhtimine kohalike nõukogude täitevkomiteedes" Tallinn: Eesti Raamat, 1976 (64 lk)
• "Rahvasaadiku käsiraamat" Eesti Raamat: Tallinn, 1984 (kujundanud S. Stern; pehme köide, 136 lk)

Artikleid

• "Kas keelata enne valimisi küsitlused?" Eesti Päevaleht 7. veebruar 2002, lk 11. (Poolt- ja vastuargumendid. Vastavad Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Tiit Käbin ja ajakirjanik Urmet Kook.)
• "Tai eeskujul narkomaania vastu" SL Õhtuleht 20. mai 2002, lk 9. (Res Publica esitatud karistusseadustiku parandusettepanekutest, mis puudutavad narkootikumidega kaubitsemist ja uimastite propageerimist)
• "KGB lõpp jääb kestvaks saladuseks" Eesti Päevaleht 19. jaanuar 2001, lk 4 (Intervjuu, küsitles Enno Tammer. KGB erikomisjoni liige Tiit Käbin varasemate erikomisjonide töö tulemuslikkusest. KGB tegevuse lõpetamisega seonduvate asjaolude väljaselgitamise võimalikkusest jm.)
• Tiit Käbin, Jüri Kaver "Miks peaks puskariajamise legaliseerima?" SL Õhtuleht (2001) 19. detsember 2001, lk 10
• "Reformierakond: õiguskantsler võiks olla jurist" Postimees, 23. november 2000, lk 3. (Intervjuu, küsitles Toomas Sildam. Reformierakond leiab, et olukord, kus Eesti on juba pool aastat olnud ilma õiguskantslerita, mõjub negatiivselt Eesti sise- ja välispoliitikale.)
• "Glavnõje sporõ jeshtshjo vperedi" Эстония 28. veebruar 1998, lk 1. (Intervjuu: Tiit Käbin, Liia Hänni; küsitles Galina Pantšenko. Vene saadikute kodakondsusseaduse parandusettepanekutest.)
• "Kes ei tunne põhiseadust? Riigikohtu esimees käsitab põhiseadust oma huvidest" Postimees 1. juuli 1998, lk 9. (Seaduste vastavusest põhiseadusele.)
• "Käbin – klassikaarmastaja" Lääne Elu 20. juuni 1998, lk 2. (Intervjuu; küsitles Urmas Lauri.)
• "Käbin – klassikaarmastaja" Hiiu Leht 30. juuni 1998, lk 6. (Intervjuu; küsitles Urmas Lauri.)
• "Uued valimised uue seadusega" Lääne Elu 14. aprill 1998, lk 2. (Intervjuu; küsitles Urmas Lauri. Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Tiit Käbin Riigikogu valimise seaduse eelnõust.
• "Ühtsed nõuded seaduseelnõudele" Postimees 23. jaanuar 1998, lk 9. (Õigusloome seaduse eelnõust.)
• "Riigikogu kodukorda täpsustatakse" Lääne Elu 6. november 1997, lk 4 (Intervjuu; küsitles Urmas Lauri. Riigikogu kodukorra seadusest.)
• "Õiguskantsler ootab selgust süümevande vaidlustamiseks. Tiit Käbin: me hakkame probleemiga kindlasti tegelema" Postimees, 15. oktoober 1996, lk 3. (Intervjuu; küsitles Enno Tammer.)
• "Opmanni sündroom volikoguvalimistel" Õhtuleht 11. september 1996, lk 2. (Intervjuu; küsitles Hille Tänavsuu. Riigikogu liikmete ja ministrite kandideerimine kohalikel valimistel.)
• Tiit Käbin, Vambo Kaal, Raoul Üksvärav "Edgar Savisaar rublakomisjonisse?" Eesti Päevaleht 29. jaanuar 1996, lk 2. (Arvamused Edgar Savisaare kuulumisest rublatehingut uurivasse Riigikogu komisjoni)
• "Paldiski saab ise oma elu korraldada" Hommikuleht 11. märts 1994, lk 2
• Indrek Kannik, Tiit Käbin "Teovõimsad inimesed ei koondu üksnes "Isamaasse"" Postimees, 12. november 1993, lk 2 (Intervjuu; küsitles Vahur Made. "Isamaa" lähiminevikust.)
• "Kiri peatoimetajale" Õhtuleht 23. juuli 1993, lk 6. (Eesti ja Vene delegatsioonide kokkuleppest, mis saavutati Vene delegatsiooni vahendusel.)
• "Oma Rootsi kaupa eksportivad firmad saavad maimessil kasulikku teavet" Hommikuleht 7. mai 1993, lk 16. (Rootsi Eksportnõukogu seminarist.)
• "Opositsioon ja kaitsepolitsei" Päevaleht 18. juuni 1993, lk 2. (Intervjuu; küsitles Toomas Sildam. Edgar Savisaar avalikustas kaitsepolitsei 9 ametniku nimed, kes on seotud KGB-ga.)
• "Tänavu tuleb Rootsi ja Eesti kaubavahetus 600 mln. Rootsi krooni" Kaubaleht 10. september 1993, lk 7. (Rootsi investeeringud Eesti majandusse, Rootsi eksport ja import.)
• Tõnu Anton, Tiit Käbin "Juristi vaatenurk" Päevaleht 9. november 1990, lk 3. (Kommentaar probleemidele valitsuse moodustamisel.)
• "Läbirääkimiste aluseks saab olla vaid Tartu rahuleping" Päevaleht 2. veebruar 1990, lk 1. (Intervjuu; küsitles Ingrid Eylandt. Läbirääkimistest NSVLiga Eesti iseseisvumiseks. Lisatud: Tartu rahulepingu artiklid II, XI, XII.)
• "Kuhu jäi 25 miljonit?" Edasi 6. märts 1988, lk 3. (Rahvasaadikute nõukogude valimistest. Valimissüsteemi ümberkorraldamise vajadusest. NSV Liidus jäi 1987. aasta valimistest kõrvale 25 miljonit inimest.)

Välislingid

• "Kas president peaks tegema ettepaneku valitsuse moodustamiseks Keskerakonna esimehele?" Postimees, 26. märts 2003, lk 13. (Küsimusele vastavad: Sirje Endre, Andrus Saar ja Tiit Käbin.)
• Sten A. Hankewitz, Kärt Karpa "Res Publicas pettunud Tiit Käbin kandideerib Rahvaliidu nimekirjas" Eesti Päevaleht, 28. detsember 2002, lk 1
• Argo Ideon "Käbin vahetab taas parteid" Postimees, 28. detsember 2002, lk 3. (Riigikogu liige Tiit Käbin vahetab tänavu teist korda parteid, minnes Res Publicast üle Rahvaliitu.)
• Edgar Savisaar "Voprossõ i oprossõ" Эстония, 29. juuni 2002, lk 3. (Tallinna linnapea Harju tänava detailplaneeringust ja sellesisulisest küsitlusest. Arvamust avaldavad Tiit Käbin, Jüri Adams, Rein Taagepera ja Ivar Tallo.)
• "Kas rahvaküsitlus suurendab demokraatiat?" Pealinn, 20. juuni 2002, lk 2 (Ilmunud ka: Stolitsa, 21. juuni lk 2. Küsimusele vastavad Rein Taagepera, Tiit Käbin, Ivar Tallo ja Jüri Adams.)
• "Kuidas saada parteide nimekirjad korda?" Eesti Päevaleht, 21. märts 2002, lk 10. (Vastavad Riigikogu liikmed Mart Nutt ja Tiit Käbin.)
• Toomas Sildam "Käbin valmis lahkuma Reformierakonnast" Postimees, 26. veebruar 2002, lk 5. (Tiit Käbin andis Reformierakonna fraktsiooni esimehele erakonnast lahkumisavalduse.)
• Marko Suurmägi "Vangid küsisid Riigikogu liikmetelt amnestiat" Sakala, 16. veebruar 2002, lk 3. (Tunne Kelam, Koit Pikaro, Eiki Nestor ja Tiit Käbin käisid Viljandi vanglas.)
• Hille Tänavsuu "Tulevased seadused peavad inimesele rohkem kaitset pakkuma" Pärnu Postimees, 4. november 1998, lk 2. (Tiit Käbin ja Paul Varul ombudsmanist ja tema ülesannete andmisest õiguskantslerile. Ka õigusteenuse, kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise ja halduskohtupidamise seadustiku eelnõudest.)
• Heikki Talving "Paul-Eerik Rummo ja Tiit Käbin" Sõnumileht: Laupäevaleht, 7. märts 1998, lk 9. (Reformierakondlased Tiit Käbin ja Paul-Eerik Rummo – pinginaabrid Riigikogus.)
• Peeter Ernits, Mai Vöörmann, Ilmar Palli "Kebba Jürri võrsed" Luup, nr 4, 23. veebruar 1998, lk 8–15 (Käbinite suguvõsa. Eraldi tutvustatakse Olev Käbinit, Johannes Käbinit, Ilo Käbinit, Toomas Käbinit, Mari Käbinit ja Tiit Käbinit.)
• Victoria Näripä "Pärast uue Riigikogu valimisi peab erakonna asutamiseks olema vähemalt tuhat liiget" Rahva Hääl 12. mai 1994, lk 2 (Erakonnaseadust kommenteerivad Tiit Made, Tiit Käbin, Jaanus Raidal ja Illar Hallaste.)
• "Liberaaldemokraatidel oma fraktsioon" Rahva Hääl, 3. november 1993, lk 3. (Esimees Tiit Käbin, aseesimees Jüri Põld.)
• "Pereheitmine Riigikogus jätkub" Rahva Hääl, 9. november 1993, lk 1. (Registreeriti uus fraktsioon "Liberaalid", esimees Tiit Käbin.)
• Toomas Sildam "Veel politseiseaduse muutmisest" Päevaleht, 26. veebruar 1993, lk 2. (Illar Hallaste ja Tiit Käbini arvamused.)
• Kalle Muuli "Kassi-Käbini eelnõu jäi jälle pooleli" Postimees, 21. november 1991, lk 1. (Johannes Kassi ja Tiit Käbini otsuseprojekti "NSV Liidu kodanike staatusest Eesti Vabariigis" arutelust ülemnõukogus.)
• Kalle Muuli "Võitlus kodakondsusseaduse pärast: Ülo Nugis Edgar Savisaare vastu" Postimees, 16. november 1991, lk 2. (Johannes Kassi ja Tiit Käbini otsuseprojekti "NSV Liidu kodanike staatusest Eesti Vabariigis" arutelust ülemnõukogus.)
• Rein Müllerson "Ei saa naasta 1940. aasta Euroopasse" Rahva Hääl, 29. november 1991, lk 2. (Intervjuu, küsitles Anneli Rõigas. Kommentaar Johannes Kassi ja Tiit Käbini esitatud otsuseprojektile, mis käsitles Nõukogude Liidu kodanike saatust Eesti Vabariigis.)
• Johannes Kass "Kaalul on rahva õigus enesemääramisele" Rahva Hääl, 13. november 1991, lk 2. (Kommentaar Johannes Kassi ja Tiit Käbini esitatud otsuseprojektile, mis käsitles Nõukogude Liidu kodanike saatust Eesti Vabariigis.)