Rublatehing

Allikas: Vikipeedia

Rublatehing oli aastatel 19921993 rahareformikomitee dekreediga rahareformi käigus kogutud rublade müümine Tšetšeeniasse, millega rikuti lepet Venemaaga rublade tagastamiseks. Eesti sai rublade eest 1,89 miljonit USA dollarit. Tehingut vahendas firma Maag, mille omanikud olid Marek Strandberg ja Agu Kivimägi. Tehingu varjamise tõttu puhkenud skandaali tagajärjel astus Mart Laari valitsus 26. septembril 1994 tagasi.

Rahareformikomitee esimehena töötas rahareformi ajal peaminister Mart Laar. Rahareformikomitee otsused olid vastuolus mitme seadusega, kuid vastasel juhul poleks reformi toimunudki. Kahtlustati, et rublatehingu eest saadi vahendustasu, mille saamist Mart Laar eitas. Kohus leidis, et Rahareformikomitee dekreet oli ülimuslik Eesti Panga kehtestatud valuuta sisse- ja väljaveo eeskirjade suhtes, mille rikkumises kohtualuseid süüdistati. Süüdistuskokkuvõtte kohaselt korraldasid Tiit Pruuli, Marek Strandberg ja Agu Kivimägi 1992. aasta 23. detsembrist kuni 1993. aasta 21. märtsini Tallinna lennujaama kaudu 1,46 miljardi rubla varjatud väljaveo Eestist, kusjuures Pruuli esitles rublasid diplomaatilise postina. Ametlikes dokumentides nimetati seda 40 kuni 50 tonni teisese toorme müügiks 24 000 USA dollari eest, kuid tegelikult laekus 1994. aasta talvel selle tehingu eest riikliku sotsiaalfondi arvele ligi 2 miljonit dollarit.

Suvel 1992 olid Tiit Vähi ja Venemaa peaministri Jegor Gaidari asetäitja Aleksandr Šohhin sõlminud kokkuleppe, et Eesti annab ringlusest kokkukogutud rublad Venemaale üle. Et aga üleandmise täpsetes tingimustes ei jõutud kokkuleppele, siis jäid need ka lepingus fikseerimata. Samas halvenesid suhted Venemaaga kiiresti, ning et Venemaa külmutas seal olevad Eesti ettevõtete vahendid, siis ei antud ka rublasid Venemaale üle.

Rublatehingu avalikustas Tiit Vähi poliitilise võitluse käigus ning valis selleks peaministri jaoks ebasobiva hetke – nädala enne Vene vägede väljaviimist 31. augustil 1994. Rahvusvaheline olukord oli siis pingeline ja Venemaa otsis ettekäänet, et vägede väljaviimist edasi lükata. Rublamüügi avalikuks tulek oleks Venemaale võinud selle anda. Nii ei jäänud peaminister Mart Laaril üle muud kui valetada, et rublad on Eesti Panga varahoidlas. Päev pärast vägede lahkumist tehti toimunu avalikuks, mispeale peaministrit süüdistati valetamises ning ta langes kriitika alla ja kaotas lõpuks oma ametikoha. Rublade eest saadud raha maksis Laari valitsus väidetavalt pensionideks. Tehinguga seotud Pruuli, Strandberg ja Kivimägi läksid kohtu alla, kuid mõisteti õigeks.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]