Olev Anton
Olev Anton (24. september 1935 Päde küla, Vaimastvere vald, Laiuse kihelkond, Tartumaa – 18. september 1998 Jõgeva maakond) oli eesti ajakirjanik ning novelli- ja näitekirjanik.
Õppis Kõola ja Selli algkoolis, Vaimastvere 7-klassilises koolis 1943–1950, Jõgeva keskkoolis 1950–1954, Eesti Põllumajanduse Akadeemias maakorralduse erialal 1954–1959.
Ta töötas ajalehe Rahva Hääl toimetuses 1959–1963 ning Edasi toimetuses põllumajandusosakonna juhatajana ja korrespondendina 1963–1988. Maalehe toimetuses oli ta aastatel 1987–1988 osakonnajuhataja, 1988–1991 erikorrespondent, 1991–1992 peatoimetaja.
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]Novellid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Karjabrigadiri päevik" 1978
- "Junkin, sõelameister" 1978
- "Kuus klassi..." 1978
- "Kuu ajaga rumalaks" 1978
- "Tossuta korsten" 1978
- "Miin ja sealt edasi" 1978
- "Omaenese vilja tunne" 1978
- "Kaks korda karjas" 1996
- "Meie, kangelased Karussaarest" 1996
- "Mu koduke on tilluke" 1996
- "Talu tulevik on tume" 1996
- "Küljetsi külaeluga" (novellikogumik) 1978
Näidendid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Laudalüürika" 1980
- "Tuulemurd" 1983
- "Kopkakoid" 1984
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema teine abikaasa oli Nasta Pino ja kolmandas oli Helve Anton.
Tema poeg teisest abielust oli kirjanik ja ajakirjanik Jüri Pino.