Peet Kask

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Peet Kask (sündinud 21. veebruaril 1948) on eesti füüsik, politoloog ja poliitik.

Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli füüsika erialal 1971. Kaitses väitekirja 1975. Õppis politoloogiat Columbia Ülikoolis 19931994.

Töötas Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis selle loomisest kuni aastani 1990.

Tema uurimisvaldkond on ühe molekuli tundlikkusega fluorestsentsipõhised detekteerimismeetodid. Ta on üks suurima patentide arvuga teadlasi Eestis.

Teadustöö rakendus Saksamaal[muuda | muuda lähteteksti]

Paljud uurimistulemused leidsid rakendust Saksa ettevõtte Evotech-Technologies toodetes. 2006. aasta lõpus ostis USA ettevõte PerkinElmer, mille tooteportfelli kuulusid NSV Liidu ja USA vahelise külma sõja aegsed CIA spioneerimissatelliidid ja kosmoseteleskoobi Hubble'i peegel, Saksa omanikelt ettevõtte Evotech-Technologies täies mahus ära. Kaubamärk "Evotec-Technologies" jäi Saksa omanikele, kuid intellektuaalomand, kaasa arvatud patendid, liikusid PerkinElmeri valdusse. Omanikevahetuse üleminekuperioodi lõpp oli 2007. aasta detsember. PerkinElmer omandas ettevõtte Evotech-Technologies ostuga peamiselt kaks tooteportfelli: konfokaalmikroskoopiaga seotud riistvara ja konfokaalmikroskoopidega saadud piltide analüüsitarkvara. Analüüsitarkvara peamine projekt kandis nime Acapella.

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta kirjutas alla 40 kirjale.

Ta oli Eesti Kongressi ja Eesti Vabariigi ülemnõukogu liige 1990–1992 ning Põhiseaduse Assamblee liige 1991–1992. Ta oli üks Rahvarinde ideolooge, samuti Rein Taagepera kampaaniajuht presidendivalimistel 1992. aastal.

Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli Wellesto liige.

Kirjutised[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on avaldanud demokraatia mehhanisme tutvustavaid artikleid.

  • Kask, Peet 1988. Tühjadest laikudest demokraatias. Looming 3: 366–369.
  • Kask, Peet 1996. Institutional development of the parliament of Estonia. The Journal of Legislative Studies 2(1): 193-212.
  • Kask, Peet 2010. Millist jalga lonkab Eesti demokraatia. Postimees (Arvamus, Kultuur), 6. märts, lk 6–7.
  • Saarts, Tõnis; Kask, Peet 2022. Kuidas kaitseb end liberaalne demokraatia? Sirp, 13. mai lk 4–6.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]