20. Augusti Klubi

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
20. Augusti Klubi liikmed Toompea lossi valges saalis 20. augustil 2005

20. Augusti Klubi on mittetulundusühinguna registreeritud organisatsioon, mille liikmed on 20. augustil 1991 Eesti Vabariigi Ülemnõukogus Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise otsuse poolt hääletanud poliitikud.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Klubiliikmed 20. augusti mälestussamba juures Põltsamaa Sõpruse pargis 29. aprillil 2006

Idee asutada Eesti iseseisvuse taastamise poolt hääletanud saadikute organisatsioon tekkis pärast Eesti Vabariigi Ülemnõukogu volituste lõppemist. (Ülemnõukogu volitused lõppesid 1992. aasta septembris.) 1994. aasta talvel oli VII Riigikogu lükanud Isamaaliidu ja ERSP häältega tagasi ettepaneku anda 20. augustile kui taasiseseisvumispäevale riigipüha staatus ning jõudnud arvamusele, et see päev väärib tähistamist üksnes riikliku tähtpäevana. Pärast seda asus enamus taasiseseisvumise poolt hääletanud saadikuid otsima võimalust organiseeruda.

Klubi on asutatud 20. augustil 1994, mil Pühajärve Puhkekodusse kogunes 36 Ülemnõukogu saadikut (69-st), kes olid hääletanud Eesti iseseisvuse taastamise poolt. Klubi põhikiri on võetud vastu 1995. aastal Tartus ja registreeritud 8. oktoobril 1996 siseminister Märt Raski käskkirjaga. Klubi esimeseks presidendiks valiti Ülemnõukogu juhataja Ülo Nugis ning asepresidentideks Rein Järlik ja Lehte Sööt-Hainsalu. 1997. aastani peeti klubi üldkoosolekuid Pühajärvel. Seejärel hakati korraldama üldkoosolekuid Tallinnas ja väljasõiduistungeid mujal Eestis.

Riigikogu VIII koosseisu kuulunud 20. Augusti Klubi liikmete eestvedamisel on 27. jaanuaril 1998 vastu võetud "Pühade ja tähtpäevade seaduse" uue redaktsiooni järgi taasiseseisvumispäev riigipüha ja puhkepäev.

Klubi tegevuse eesmärk on aidata kaasa Eesti riikluse tugevnemisele ning demokraatliku ühiskonna kujunemisele, andes nõu Eestile oluliste otsuste tegemisel. Klubi ei ole poliitiline ühendus ega anna hinnangut Riigikogu, Vabariigi Valitsuse või mõne muu riikliku institutsiooni tegevuse kohta. Klubi korraldab ühiskonna protsesside uurimist ja analüüsimist ning hindab nende mõju ühiskonna ja riigi arengule. Klubi teavitab üldsust tehtud uurimuste tulemustest, esitab riiklikele ja ühiskondlikele institutsioonidele ettepanekuid Eesti ühiskonna ja riikluse olulisemate arengueesmärkide teostamiseks, toetab õigusriigi ja riikliku iseseisvuse arendamise reforme. Klubi kogub materjali taasiseseisvumise kohta, selgitab selle tõepärasust, korraldab sellealast uurimistööd ning vastavaid näitusi, väljapanekuid, konverentse, seminare.

Klubi kõrgeim juhtorgan on üldkoosolek, mis kutsutakse kokku vähemalt kord aastas – 20. augustil. Muul ajal korraldab klubi tegevust viieliikmeline juhatus eesotsas presidendiga. Klubi presidendid on olnud Ülo Nugis (1994–1997), Rein Järlik (1997–2007) ja Ants Veetõusme (alates 2007).

7. märtsil 2018 toimunud üldkoosolekul valiti juhatusse Ants Veetõusme (president), Indrek Toome (asepresident), Tõnu Saarman, Alar Maarend (sekretär) ja Andrus Ristkok (laekur).

Klubi on asutatud määramata ajaks. Klubi lõppeb, kui manalateele läheb viimane liige.

Liikmed[muuda | muuda lähteteksti]

Ants Veetõusme kõnelemas 20. augusti mälestuskivi juures Toompeal

Klubi liikmeks võib enda tahteavalduse alusel saada ainult saadik, kes 20. augustil 1991 andis poolthääle Ülemnõukogu otsusele Eesti riiklikust iseseisvusest. Neist 69 saadikust pole klubiga liitunud Valeri Kois ja Jüri Põld.

14. septembri 2022 seisuga kuuluvad Klubi liikmeskonda Tõnu Anton, Ignar Fjuk, Liia Hänni, Arvo Junti, Jaak Jõerüüt, Rein Järlik, Ants Järvesaar, Villu Jürjo, Hillar Kalda, Teet Kallas, Peet Kask, Johannes Kass, Kalju Koha, Mai Kolossova, Jüri Kork, Toomas Kork, Ahti Kõo, Ants Käärma, Mart Laar, Marju Lauristin, Jüri Liim, Alar Maarend, Tiit Made, Mart Madissoon, Tõnis Mets, Aavo Mölder, Heldur Peterson, Andrei Prii, Priidu Priks, Enn Põldroos, Koit Raud, Jüri Reinson, Andrus Ristkok, Arnold Rüütel, Tõnu Saarman, Edgar Savisaar, Hanno Schotter, Lehte Sööt, Aldo Tamm, Rein Tamme, Andres Tarand, Indrek Toome, Enn Tupp, Ain Tähiste, Heinrich Valk, Ants Veetõusme, Rein Veidemann ja Vaino Väljas.

Klubi liikmetest on manalateele lahkunud Ülle Aaskivi (1950–2007), Mati Ahven (1943–2022), Andres Ammas (1962–2018), Uno Anton (1942–2012), Lembit Arro (1930–2022), Hillar Eller (1939–2010), Kaljo Ellik (1948–2017), Illar Hallaste (1959–2012), Heino Kostabi (1933–2021), Tiit Käbin (1937–2011), Enn Leisson (1942–1998), Jaan Lippmaa (1942–2021), Ülo Nugis (1944–2011), Ants Paju (1944–2011), Eldur Parder (1928–2003), Jüri Rätsep (1935–2018), Uno Ugandi (1931–2020), Ülo Uluots (1930–1997) ja Helgi Viirelaid (1935–2017).

Klubi tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Kogunemine lillede panekuks ja lühikeseks kõneks Tallinnas Toompeal Komandandi maja juures oleva omaaegsetest barrikaadidest võetud graniitrahnu juurde, mis on 20. augusti mälestuskivi. 20. august 2017
  • 20. augustil 1998 tähistati taasiseseisvumispäeva esimest korda riiklikult. Õhtul korraldas Vabariigi Valitsus Toompea lossi õuel miitingu, kus pidas kõne ka klubi esimene president Ülo Nugis. Septembris osales klubi juhatus puude istutamisel Põltsamaal Sõpruse parki ning pani sinna klubi nimel kasvama kaks tamme.
  • 20. augustil 1999 toimus esimest korda Riigikogu esimehe (Toomas Savi) vastuvõtt klubi liikmeile ja nende abikaasadele Toompeal Kalevipoja saalis. Sellega pandi alus traditsioonile märkida ära klubi üldkoosolekuga Toompeal taasiseseisvumispäeva, mis toimus esimest korda Toompea lossi valges saalis 20. augustil 2000.
  • 12.–13. aprillil 2003 korraldati esimene väljasõiduistung Pühajärvel. Arutati klubi tegevusplaane ning analüüsiti poliitilist hetkeolukorda.
  • 17.–18. aprillil 2004 peeti üldkoosolek Ida-Virumaal. Külastati ka Pühtitsa kloostrit Kuremäel ning käidi Vasknarva ja Punamäe piirivalvekordoneis.
  • 23.–24. aprillil 2005 toimus väljasõiduistung Pärnus. Külastati veel Tori Eesti sõjameeste mälestuskirikut, kus osaleti mälestusplaadi avamisel ja jüripäeva mälestusteenistusel. Tori kalmistul austati Vabadussõjas langenuid.
  • 29.–30. aprillil 2006 korraldati üldkoosolek Põltsamaal. Peale selle külastati 1888. aastal avatud Eesti Aleksandri Linnakooli hoonet ja tutvuti Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökojaga. Klubi iga liige istutas Sõpruse parki omanimelise tamme.
  • 19.–20. mail 2007 toimus väljasõiduistung Tartus. Külastati sealjuures veel Eesti Lennundusmuuseumi, Raadi kalmistut, Riigikohut ja botaanikaaeda.
  • 3.–4. mail 2008 peeti väljasõiduistung Sillamäel. Ühtlasi külastati Silmetit, Sillamäe sadamat, Narva-Jõesuu piirivalvekordonit, Sinimägede lahingutandrit ja Kaarli kirikut.
  • 20.–23. augustil 2008 korraldas klubi Toompea lossis konverentsi "Riikliku iseseisvuse taastamine parlamentaarsel teel aastatel 1990–1992″. Külalisi oli Lätist, Leedust, Ukrainast, Valgevenest ja Soomest.
  • 20. augustil 2009 toimus Toompea lossis klubi pidulik üldkoosolek. Kõnega esines klubi esimene president Ülo Nugis, tervitus oli Riigikogu esimehelt Ene Ergmalt, kes korraldas klubi liikmetele ka päevakohase vastuvõtu.
  • 30. märtsil 2010 tähistas klubi Riigikogu istungitesaalis laiendatud piduliku koosolekuga 20 aasta möödumist Eesti Vabariigi iseseisva demokraatliku riigikorralduse alusel taastanud EV Ülemnõukogu esimesest istungist ning esimestest olulistest otsustest. Ettekanded tegid Ülo Nugis, Arvo Junti, Peet Kask ja Tiit Made. Koosolekule järgnes klubi presidendi vastuvõtt.
  • 20. augusti 2010 üldkoosolekul pidas kõne klubi president Ants Veetõusme. Õhtul olid klubi liikmed Põltsamaal Rahvaste Sõpruse pargis ühtelaulmise ühispeol. Ürituse lõppedes korraldas klubi sealsamas tänuvastuvõtu ühtelaulmise korraldajatele ja kooride dirigentidele. Kõigist neist üritusist said osa ka Läti 4. Mai Klubi ning Leedu Iseseisvusakti Signataaride Klubi esindused.
  • 28.–29. maini 2011 peeti Järvamaal Veskisillal klubi kokkutulek-seminar ja üldkoosolek. Arutati läbi 20. augusti juubeliürituste kava ning klubi osavõtt üritustest.
  • 19. augustil 2011 toimus Tallinnas Toompea lossis mahuka mälestusteraamatu "Mitme tule vahel" esitlus.
  • 20. augustil 2011 tähistati klubi osavõtul 20 aasta möödumist Eesti iseseisvuse taastamisest. Lisaks üldkoosolekule ja riigikogu esimehe pidulikule vastuvõtule Toompea lossis asetati pärjad Vabadussõja ausambale Tallinnas, esitleti klubi hõbemärki ning juubeliks välja antud postmarki ja asetati lilled 20. augusti mälestuskivi juurde Toompeal. Osalesid ka Läti 4. Mai Klubi ning Leedu Iseseisvusakti Signataaride Klubi esindused.
  • 14. oktoobril 2011 toimus klubi üldkoosolek, millel tehti tagasivaade Eesti Vabariigi taastamise 20. aastapäeva üritustele, valiti klubi uus juhatus ja revisjonikomisjon. Rein Veidemann esitles oma raamatut "Must valgel".
  • 29. septembril 2012 korraldas klubi Tartu Ülikooli raamatukogus lähiajaloo konverentsi «Meie vabaduse mitu nägu». Konverentsi ajendiks olid raamatus «Mitme tule vahel» ilmunud artiklid. Ettekannetega esinesid klubi president Ants Veetõusme, Rein Järlik, keeleteadlane Mati Hint, politoloog Rein Toomla, ajakirjanik Sulev Valner, jurist Raul Narits, ajaloolased Mati Graf ja Tõnu Tannberg, haridus- ja seltsitegelane Madis Linnamägi, Priit Aimla jt.
  • 25.–27. jaanuaril 2013 toimus Värska Sanatooriumis klubi üldkoosolek, kus tehti kokkuvõtteid Tartus toimunud konverentsist ja otsustati välja anda seal peetud ettekannete kogumik ning klubi juubelikogumik teemal "Eesti eile, täna ja homme". Peeti vajalikuks jätkata 20. augustil lillede panekut nii Vabadussamba jalamile kui ka 20. augusti kivi juurde Toompeal. Vahetati mõtteid Põltsamaal asuva Sõpruse pargi arendamise kohta, kus asuvad klubi liikmete istutatud tammed ja 20. augusti mälestussammas. Otsustati kinni pidada põhimõttest, et klubi nimel päevapoliitikasse ei sekkuta, kuid seda võivad teha tema liikmed enda nimel. Küll peeti õigeks, et põhimõttelistes riiklikes küsimustes (põhiseadus, valimissüsteem) võiks oma arvamuse välja öelda. Jõuti ka arvamusele, et kuna president ei ole kutsunud klubi osalema Jääkeldri mõttevahetuses, siis pole mõttekas end ka sinna pakkuma minna. Otsustati korraldada klubi aruande-valimiskoosolek 10. mail 2013 Tallinnas.
  • 30. märtsil 2015 oli Klubi aruande-valimiskoosolek Tallinnas. Kinnitati läinud majandusaasta aruanded, uuendati mõnevõrra põhikirja ning valiti juhatuse uus koosseis.
  • 23. augustil 2014 avati Läti-Leedu piiril Balti keti mälestusmärk. Kohal viibis Läti ja Leedu esinduste kõrval ka klubi delegatsioon. Klubi esindus oli kohal ka Balti keti aastapäevaüritusel Põltsamaal Klubi liikme Ants Paju eestvõttel ja korraldusel rajatud Rahvaste Sõpruse Pargis.
  • 20. augustil 2014 oli taas pidulik üldkoosolek Toompea lossis ning Riigikogu esimehe vastuvõtt. Asetati lilled ka Vabadussamba jalamile ning 20. augusti mälestuskivi juurde.
  • 29. mail 2014 aset leidnud üldkoosolekul esitles Rein Järlik enda koostatud raamatut "We Carried Out the People’s Will". Kinnitati ka läinud 2013. aasta aruanded.
  • 24.–26. jaanuarini 2014 sai Klubi kokku Pühajärvel. Päevaküsimuste arutelule lisaks (sealhulgas ettevalmistused iseseisvuse taastamise 25. aastapäevaks) kohtuti pikemat aega Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunikuna töötanud Uno Lõhmusega.
  • 20. augustil 2014 oli tavakohane pidulik üldkoosolek ühes Riigikogu esimehe vastuvõtuga.
  • 29. augustil 2015 toimus Toompeal iseseisvuse aastapäeva tavakohane pidulik koosolek.
  • 22.–24. jaanuarini 2016 oli Klubi koosolek Laulasmaal. Kohtuti Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmete Kaja Kallase, Urmas Paeti, Indrek Tarandi ja Marju Lauristiniga.
  • 28. aprillil 2016 toimus klubi aastakoosolek. Päevakorras oli klubi majandusaasta aruande kinnitamine, revisjonikomisjoni aruande kinnitamine ning iseseisvuse taastamise 25. aastapäeva tähistamise esialgse kava arutelu.
  • 7. mail 2016 korraldas klubi juhatus talgupäeva Põltsamaal liikme Ants Paju rajatud Rahvaste Sõpruse pargis. Avati Parki kujundatud 20. Augusti Klubi tammiku tähiskivi.
  • 19. augustil 2016 asetati ühes Läti ja Leedu sõsarklubide esindajatega küünlad ja lilled 20. augusti mälestussamba ning lahkunud Klubi liikmete tähismärkide juurde Põltsamaa Rahvaste Sõpruse pargis.
  • 20. augustil 2016 toimus Toompea lossis klubi ja XIII Riigikogu pidulik ühisistung Eesti taasiseseisvumise 25. aastapäeva tähistamiseks. Seejärel toimus klubi, Leedu Signaatorite Klubi ja Läti 4. Mai Klubi ühine koosolek Toompea lossi Valges saalis (Rein Veidemanni aastapäevakõne).
  • 20.–22. jaanuarini 2017 oli klubi Viljandis. Arutati 2017. aasta tegevuskava, kohtuti Viljandi maavanema ja Maaomavalitsuste Liidu juhiga, kes rääkisid läinud aastal alanud haldusreformi käigust ning ilmnevatest probleemidest maakonna ja valdade seisukohast nähtuna. Külastati ka Ugala teatri algupärast uuslavastust "Sätendav pimedus".
  • 28. aprillil 2017 kinnitas klubi üldkoosolek Tallinnas 2016. majandusaasta aruande. Klubi liige Aldo Tamm pidas koosolekul ettekande "Karl Ernst von Baeri kooliaegsed sõbrad".
  • 3.–5. maini viibis klubi kolmeliikmeline delegatsioon Läti kolleegide kutsel nende 4. mai deklaratsiooni tähtpäeva ürituste külalistena Jurmalas ja Riias.
  • 20. augustil 2017 toimusid iseseisvuse taastamise aastapäeva üritused. Traditsioonilisel üldkoosolekul Toompea lossis pidas ettekande Tiit Made, käsitledes Eesti majandusarengu murettekitavaid küsimusi.
  • 24.–26. novembrini 2017 oli koosolek Tartus. Arutati klubi 2018. aasta tegevuskava, kohtuti Eesti Maaülikooli rektori Mait Klaasseniga. Külastati Eesti Rahva Muuseumi ja kohtuti selle direktori Tõnis Lukasega.
  • 5.–16. veebruarini 2018 viibis klubi kolmeliikmeline delegatsioon Leedu Vabariigi Seimi kutsel Leedus. Saadi osa Leedu Vabariigi 100. aastapäeva pidustustest Vilniuses ja Kaunases.
  • 20. augustil 2018 toimus iseseisvuse taastamise 27. aastapäeva puhul klubi pidulik üldkoosolek Toompea lossi valges saalis. Üritusele olid kutsutud ka manalateele läinud klubi liikmete lähedased. Tervitustega esinesid Riigikogu esimees Eiki Nestor ja peaminister Jüri Ratas. Tõnu Anton pidas päevakohase ettekande demokraatia olemusest ning võrdles Eesti hetkeseisu teiste demokraatiat viljelevate riikidega.

Klubi väljaandeid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Kaks otsustavat päeva Toompeal" – 19.–20. august 1991: EE Kirjastus ISBN 5-89900-046-5 1996, 20. augusti klubi & Riigikogu Kantselei
  • 20 August 1991 (ingl. k), koostaja Rein Järlik, Tartu, 2008
  • "Kui taastasime Eesti iseseisvuse" (koostaja Rein Järlik), Tartu, 2008, ISBN 9789949159598
  • Riikliku iseseisvuse taastamine parlamentaarsel teel aastatel 1990–1992: Rahvusvaheline ajalookonverents: 21.–22. august 2008: Ettekannete kogumik (koostaja Ants Veetõusme), Tartu, 2009, ISBN 9789949185030
  • Õigusega vabadusele (koostaja Rein Järlik), Tartu, 2011,
  • "Mitme tule vahel" (koostajad Lehte Hainsalu ja Rein Järlik), Tartu 2011, ISBN 9789949219506

Klubi liikmete teoseid, milles käsitletakse Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise kulgu:

  • Jõerüüt, J. Diplomaat ja mälu. Tallinn, 2004
  • Kostabi, H. (koost.), Omariiklust taastamas. Rahvasaadikute seisukohad. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu dokumendid. Tartu, 2001
  • Kostabi, H. (koost.), Vundamendi taastamine iseseisvale riigile, Tartu, 2012
  • Laar, M., 101 Eesti ajaloo sündmust. Tallinn, 2010
  • Laar, M. jt., Teine Eesti. Eesti iseseisvuse taassünd 1986–1991. Tallinn, 1996
  • Laar, M. jt., Eeslava. Eesti iseseisvuse taassünd 1986–1991. Intervjuud, dokumendid, kõned, artiklid. Tallinn, 1996
  • Lauristin, M., Punane ja sinine. Peatükke kirjutamata elulooraamatust: valik artikleid ja intervjuusid 1970–2009. Tallinn, 2010
  • Made, T. Ükskord niikuinii: 1986–1991. Tallinn, 2006
  • Made, T. Alasi ja haamri vahel. Ajaloolise tõe otsingud. Tallinn, 2007
  • Made, T. Sotsialismileeri peied: ajaloolised tõsiasjad. Tallinn, 2008
  • Made, T. Eestlased sõjapõrgus, Tallinn, 2008
  • Made, T. Kaks korda iseseisvaks. Tallinn 2010
  • Made, T. Kremlis iseseisvust toomas. Tallinn, 2011
  • Made, T. Valitsejate vastu. Tallinn, 2013
  • Made, T. Eestlaste vabanemise tee, Tallinn, 2015
  • Made, T. Estionians liberation way, Tallinn, 2015
  • Made, T. Rootsis Nõukogude saatkonnas, Tallinn, 2016
  • Made, T. Poliitikas pöördelistel aegadel, Tallinn, 2018
  • Rüütel, A., Eesti teelahkmel. Vabariigi Presidendi kõned kommentaaridega 2001–2006. Tallinn, 2008
  • Rüütel, A., Tuleviku taassünd. Tallinn, 2001
  • Savisaar, E., Veidemann, R. jt., Rahvarinne 1988. (Kakskümmend aastat hiljem). Tallinn, 2008
  • Savisaar, E., Peaminister. Eesti lähiajalugu 1990–1992. Tartu, 2004
  • Savisaar, E., Usun Eestisse. Tallinn, 1999
  • Tarand, A. Kiri ei põle ära. Päevaraamat 1980 – … Tallinn, 2005
  • Tarand, A. Mitte ainult hõlmikpuu. [Ettekanded ja artiklid aastatest 1985–2002.] Tartu, 2004
  • Valk, H., Pääsemine helgest tulevikust. Tallinn, 2010
  • Veidemann, R., Isiku tunnistus. Eluloousutlus. Esseed ja lausungid aastaist 1981–2006. Tallinn, 2006
  • Veidemann, R., Kusagil Euroopas. Tallinn, 2001
  • Veidemann, R., Ajavahe. Mälestusi, pihtimusi, esseid. Tallinn: Eesti Raamat 1996
  • Veidemann, R., Jossakin Euroopassa. Viron uudestisyntymisen hetkiä ja tekijöitä. Oulu, 1993

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]