20. Augusti Klubi

Allikas: Vikipeedia
20. Augusti Klubi liikmed Toompea lossi valges saalis 20. augustil 2005

20. Augusti Klubi on mittetulundusühinguna registreeritud organisatsioon, mis koondab 20. augustil 1991 Eesti Vabariigi Ülemnõukogus Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise otsuse poolt hääletanuid.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Klubiliikmed 20. augusti mälestussamba juures Põltsamaa Sõpruse pargis 29. aprillil 2006

Idee moodustada Eesti iseseisvuse taastajatest organisatsioon tekkis pärast Eesti Vabariigi Ülemnõukogu volituste lõppemist septembris 1992. Kui VII Riigikogu talvel 1994 Isamaaliidu ja ERSP häältega lükkas tagasi ettepaneku anda 20. augustile kui taasiseseisvumispäevale riigipüha staatus ja leidis, et see päev väärib tähistamist vaid riikliku tähtpäevana, hakkas enamus taasiseseisvumise poolt hääletanutest otsima aktiivselt võimalust organiseeruda.

Klubi asutasid 20. augustil 1994 Pühajärve Puhkekodus sinna kogunenud 36 (69-st) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liiget, kes olid hääletanud ajaloolise Eesti iseseisvuse taastamise otsuse poolt. Klubi põhikiri võeti vastu 1995. aastal Tartus ja see registreeriti 8. oktoobril 1996 siseminister Märt Raski käskkirjaga. Esimeseks klubi presidendiks valiti Ülemnõukogu juhataja Ülo Nugis ning asepresidentideks Rein Järlik ja Lehte Sööt-Hainsalu. Kuni 1997. aastani toimusid üldkoosolekud Pühajärvel, siis hakati neid korraldama Tallinnas, väljasõiduistungeid aga mujal Eestis.

Riigikogu VIII koosseisu kuulunud 20. Augusti Klubi liikmete eestvedamisel võeti 27. jaanuaril 1998 vastu “Pühade ja tähtpäevade seaduse” uus redaktsioon, millega taasiseseisvumispäev sätestati riigipühaks ja töövabaks päevaks.

Klubi tegevuse eesmärgiks põhikirja järgi on aidata kaasa Eesti riikluse tugevnemisele ning demokraatliku ühiskonna kujunemisele, osaledes nõuandvalt Eesti jaoks oluliste küsimuste otsustamisel. Klubi ei ole poliitiline ühendus ning ei seo oma tegevust hinnangu andmisega Riigikogu, Vabariigi Valitsuse või teiste riiklike institutsioonide tegevusele. Klubi korraldab Eesti ühiskonnas aset leidvate protsesside uurimist ja analüüsi, hindab nende mõju Eesti ühiskonna ja riigi arengule, kogub Eesti Vabariigi taasiseseisvumise kohta ajaloolist materjali ning selgitab selle tõepärasust, korraldab sellealast uurimistööd ning vastavaid näitusi, väljapanekuid, konverentse, seminare, teavitab üldsust klubi tehtud uurimuste tulemustest, esitab riiklikele ja ühiskondlikele institutsioonidele ettepanekuid Eesti ühiskonna ja riikluse arengu olulisemate arengusuundade realiseerimiseks, toetab reforme taasiseseisvunud Eestis õigusriigi loomiseks ning riikliku iseseisvuse edasiarendamiseks.

Klubi tegevust juhtiv ja otsuseid langetav kõrgeim organ on üldkoosolek, mis kutsutakse korraliselt kokku vähemalt kord aastas – 20. augustil. Üldkoosolekutevahelisel ajal korraldab klubi tegevust viieliikmeline juhatus eesotsas presidendiga. Klubi presidendid on olnud Ülo Nugis (1994–1997), Rein Järlik (1997–2007) ja Ants Veetõusme (alates 2007). 14. oktoobril 2011 valiti klubi juhatusse president Ants Veetõusme kõrval Indrek Toome (esimene asepresident), Enn Tupp (asepresident), Rein Veidemann (sekretär) ja Andrus Ristkok (laekur).

Klubi on asutatud määramata ajaks ja lõpetab automaatselt oma eksisteerimise, kui manalateele lahkub selle viimane liige.

Liikmed[muuda | muuda lähteteksti]

Ants Veetõusme kõnelemas 20. augusti mälestuskivi juures Toompeal

Klubi liikmeks võivad enda tahteavalduse alusel olla ainult Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmed, kes 20. augustil 1991 andsid poolthääle Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusele Eesti riiklikust iseseisvusest. Nendest 69-st rahvasaadikut pole klubiga liitunud Valeri Kois ja Jüri Põld.

1. veebruari 2013 seisuga kuuluvad Klubi liikmeskonda Mati Ahven, Andres Ammas, Tõnu Anton, Lembit Arro, Kaljo Ellik, Ignar Fjuk, Liia Hänni, Arvo Junti, Jaak Jõerüüt, Rein Järlik, Ants Järvesaar, Villu Jürjo, Hillar Kalda, Teet Kallas, Peet Kask, Johannes Kass, Kalju Koha, Valeri Kois, Mai Kolossova, Jüri Kork, Toomas Kork, Heino Kostabi, Ahti Kõo, Ants Käärma, Mart Laar, Marju Lauristin, Jüri Liim, Jaan Lippmaa, Alar Maarend, Tiit Made, Mart Madissoon, Tõnis Mets, Aavo Mölder, Heldur Peterson, Andrei Prii, Priidu Priks, Jüri Põld, Enn Põldroos, Koit Raud, Jüri Reinson, Andrus Ristkok, Jüri Rätsep, Arnold Rüütel, Tõnu Saarman, Edgar Savisaar, Hanno Schotter, Lehte Sööt, Aldo Tamm, Rein Tamme, Andres Tarand, Indrek Toome, Enn Tupp, Ain Tähiste, Uno Ugandi, Heinrich Valk, Ants Veetõusme, Rein Veidemann ja Vaino Väljas.

Klubi liikmetest on manalateele lahkunud Ülle Aaskivi, Hillar Eller, Tiit Käbin, Enn Leisson, Ants Paju, Eldur Parder, Ülo Uluots, Ülo Nugis, Uno Anton, Illar Hallaste, Kaljo Ellik ja Helgi Viirelaid.

Klubi tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 20. augustil 1998 tähistati esimest korda taasiseseisvumispäeva riiklikult. Õhtul korraldas Vabariigi Valitsus Toompea lossi õuel miitingu, kus kõne pidas ka klubi esimene president Ülo Nugis. Septembris osales klubi juhatus puude istutamisel Sõpruse parki Põltsamaal ning pani sinna klubi nimel kasvama kaks tamme.
  • 20. augustil 1999 toimus esimest korda Riigikogu esimehe (Toomas Savi) vastuvõtt Toompeal Kalevipoja saalis klubi liikmetele ja nende abikaasadele, millega pandi alus traditsioonile märkida ära klubi üldkoosolekuga Toompeal taasiseseisvumispäeva, mis toimus esimest korda Toompea lossi valges saalis 20. augustil 2000.
  • 12.–13. aprillil 2003 korraldati esimene väljasõiduistung Pühajärvel, kus arutati klubi tegevusplaane ning analüüsiti jooksvat poliitilist olukorda.
  • 17.–18. aprillil 2004 toimus klubi üldkoosolek Ida-Virumaal. Külastati Pühtitsa kloostrit Kuremäel ning käidi Vasknarva ja Punamäe piirivalvekordonites.
  • 23.–24. aprillil 2005 toimus väljasõiduistung Pärnus. Külastati Tori Eesti sõjameeste mälestuskirikut, kus osaleti mälestusplaadi avamisel ja jüripäeva mälestusteenistusel. Tori kalmistul austati Vabadussõjas langenuid.
  • 29.–30. aprillil 2006 toimus üldkoosolek Põltsamaal. Külastati 1988. aastal avatud Eesti Aleksandri Kõrgemat Linnakooli ja tutvuti Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökojaga. Klubi liikmed istutasid Sõpruse parki igaüks omanimelise tamme.
  • 19.–20. mail 2007 toimus väljasõiduistung Tartus. Külastati Eesti Lennundusmuuseumi, Raadi kalmistut, Riigikohut ja botaanikaaeda.
  • 3.–4. mail 2008 toimus väljasõiduistung Sillamäel. Külastati Silmetit, Sillamäe sadamat, Narva-Jõesuu piirivalvekordonit, Sinimägede lahingutandrit ja Kaarli kirikut.
  • 20.–23. augustil 2008 korraldas klubi Toompea lossis konverentsi “Riikliku iseseisvuse taastamine parlamentaarsel teel aastatel 1990–1992″. Külalisi oli Lätist, Leedust, Ukrainast, Valgevenest ja Soomest.
  • 20. augustil 2009 toimus Toompea lossis klubi pidulik üldkoosolek. Kõnega esines klubi esimene president Ülo Nugis. Tervitus oli Riigikogu esimehelt Ene Ergmalt, kes korraldas klubi liikmetele ka päevakohase vastuvõtu.
  • 30. märtsil 2010 tähistas 20. Augusti Klubi Toompea lossi Riigikogu istungitesaalis laiendatud piduliku klubikoosolekuga 20 aasta möödumist Eesti Vabariigi iseseisva demokraatliku riigikorralduse alused taastanud EV Ülemnõukogu esimesest istungist ning esimestest olulistest otsustest. Ettekanded tegid Ülo Nugis, Arvo Junti, Peet Kask ja Tiit Made. Koosolekule järgnes 20. Augusti Klubi presidendi vastuvõtt.
  • 20. augusti 2010 üldkoosolekul pidas kõne klubi president Ants Veetõusme. Õhtul olid klubi liikmed Põltsamaal Rahvaste Sõpruse pargis ühtelaulmise ühispeol. Sündmuse lõppedes korraldas 20. Augusti Klubi sealsamas tänuvastuvõtu ühtelaulmise korraldajatele ja kooride dirigentidele. Kõigist nimetatud sündmustest said osa ka Läti 4. Mai Klubi ning Leedu Iseseisvusakti Signataaride Klubi esindused.
  • 28.–29. maini 2011 peeti Järvamaal Veskisillal klubi kokkutulek-seminar ning üldkoosolek. Arutati läbi 20. augusti juubelisündmuste kava ning klubi osavõtt sündmustest.
  • 19. augustil 2011 toimus Tallinnas Toompea lossis mahuka mälestusteraamatu “Mitme tule vahel” esitlus.
  • 20. augustil 2011 tähistati klubi osavõtul 20 aasta möödumist Eesti iseseisvuse taastamisest. Tavapärastele sündmustele lisaks (üldkoosolek ning Riigikogu esimehe pidulik vastuvõtt Toompea lossis) asetati pärjad Vabadussõja ausambale Tallinnas, esitleti klubi hõbemärki ning juubeliks välja antud postmarki ja asetati lilled 20. augusti mälestuskivi juurde Toompeal. Sündmustel osalesid ka Läti 4. Mai Klubi ning Leedu Iseseisvusakti Signataaride Klubi esindused.
  • 14. oktoobril 2011 toimus klubi üldkoosolek, millel tehti tagasivaade Eesti Vabariigi taastamise 20. aastapäeva sündmustele, valiti klubi uus juhatus ning revisjonikomisjon. Rein Veidemann esitles oma raamatut “Must valgel”.
  • 29. septembril 2012 korraldas klubi Tartu Ülikooli raamatukogus lähiajaloo konverentsi «Meie vabaduse mitu nägu». Konverentsi ajendiks olid raamatus «Mitme tule vahel» ilmunud artiklid. Ettekannetega esinesid klubi president Ants Veetõusme, Rein Järlik, keeleteadlane Mati Hint, politoloog Rein Toomla, ajakirjanik Sulev Valner, jurist Raul Narits, ajaloolased Mati Graf ja Tõnu Tannberg, haridus- ja seltsitegelane Madis Linnamägi, Priit Aimla jt.
  • 25.–27. jaanuaril 2013 toimus Värska Sanatooriumis klubi üldkoosolek, kus tehti kokkuvõtteid Tartus toimunud konverentsist ja otsustati välja anda seal peetud ettekannete kogumik, samuti klubi juubeliks kogumiku teemal „Eesti eile, täna ja homme”. Peeti vajalikuks jätkata 20. augustil lillede panekut nii Vabadussamba jalamile kui ka 20. augusti kivi juurde Toompeal. Vahetati mõtteid Põltsamaal asuva Sõpruse pargi arendamise kohta, kus asuvad klubi liikmete poolt istutatud tammed ja 20. augusti mälestussammas. Otsustati kinni pidada põhimõttest, et klubi enda nimel päevapoliitikasse ei sekku, kuid seda võivad teha tema liikmed oma nimel. Küll peeti õigeks, et põhimõttelistes riiklikes küsimustes (põhiseadus, valimissüsteem) võiks oma arvamuse välja öelda. Leiti ka, et kuna klubi pole Presidendi poolt kutsutud osalema Jääkeldri mõttevahetuses, siis pole mõttekas end ka sinna pakkuma minna. Otsustati korraldada klubi aruande-valimiskoosolek 10. mail 2013 Tallinnas.
  • 30. märtsil 2015 oli Klubi aruande-valimiskoosolek Tallinnas. Kinnitati läinud majandusaasta aruanded, uuendati mõnevõrra põhikirja ning valiti juhatuse uus koosseis.
  • 23. augustil 2014 avati Läti-Leedu piiril Balti keti mälestusmärk. Sündmusel viibis Läti ja Leedu esinduste kõrval ka Klubi delegatsioon. Klubi esindus oli kohal ka Balti keti aastapäevasündmusel Põltsamaal Klubi liikme Ants Paju eestvõttel ja korraldusel rajatud Rahvaste Sõpruse Pargis.
  • 20. augustil 2014 – taas pidulik üldkoosolek Toompea lossis ning Riigikogu esimehe vastuvõtt. Asetati lilled ka Vabadussamba jalamile ning 20. augusti mälestuskivi juurde.
  • 29. mail 2014 aset leidnud üldkoosolekul esitles Rein Järlik enda koostatud raamatut “We Carried Out the People’s Will”. Kinnitati ka läinud 2013. aasta aruanded.
  • 24.-26. jaanuarini 2014 sai Klubi kokku Pühajärvel. Päevaküsimuste arutelule lisaks (sealhulgas ettevalmistused EV 25. aastapäevaks) kohtuti pikemat aega Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunikuna töötanud Uno Lõhmusega.
  • 20. augustil 2014 – tavakohane pidulik üldkoosolek ühes Riigikogu esimehe vastuvõtuga.

Klubi väljaandeid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Kaks otsustavat päeva Toompeal" – 19.-20. august 1991: EE Kirjastus ISBN 5-89900-046-5 1996, Copyright: 20. augusti klubi & Riigikogu Kantselei
  • 20 August 1991 (ingl. k), koostaja Rein Järlik, Tartu, 2008
  • "Kui taastasime Eesti iseseisvuse" (koostaja Rein Järlik), Tartu, 2008, ISBN 9789949159598
  • Riikliku iseseisvuse taastamine parlamentaarsel teel aastatel 1990–1992: Rahvusvaheline ajalookonverents: 21.–22. august 2008: Ettekannete kogumik (koostaja Ants Veetõusme), Tartu, 2009, ISBN 9789949185030
  • Õigusega vabadusele (koostaja Rein Järlik), Tartu, 2011,
  • "Mitme tule vahel" (koostajad Lehte Hainsalu ja Rein Järlik), Tartu 2011, ISBN 9789949219506

Klubi liikmete teoseid, milles käsitletakse Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise kulgu:

  • Jõerüüt, J. Diplomaat ja mälu. Tallinn, 2004
  • Kostabi, H. (koost.), Omariiklust taastamas. Rahvasaadikute seisukohad. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu dokumendid. Tartu, 2001
  • Kostabi, H. (koost.), Vundamendi taastamine iseseisvale riigile, Tartu, 2012
  • Laar, M., 101 Eesti ajaloo sündmust. Tallinn, 2010
  • Laar, M. jt., Teine Eesti. Eesti iseseisvuse taassünd 1986–1991. Tallinn, 1996
  • Laar, M. jt., Eeslava. Eesti iseseisvuse taassünd 1986–1991. Intervjuud, dokumendid, kõned, artiklid. Tallinn, 1996
  • Lauristin, M., Punane ja sinine. Peatükke kirjutamata elulooraamatust: valik artikleid ja intervjuusid 1970–2009. Tallinn, 2010
  • Made, T. Ükskord niikuinii: 1986–1991. Tallinn, 2006
  • Made, T. Alasi ja haamri vahel. Ajaloolise tõe otsingud. Tallinn, 2007
  • Made, T. Sotsialismileeri peied: ajaloolised tõsiasjad. Tallinn, 2008
  • Made, T. Eestlased sõjapõrgus, Tallinn, 2008
  • Made, T. Kaks korda iseseisvaks. Tallinn 2010
  • Made, T. Kremlis iseseisvust toomas. Tallinn, 2011
  • Made, T. Valitsejate vastu. Tallinn, 2013
  • Made, T. Eestlaste vabanemise tee, Tallinn, 2015
  • Made, T. Estionians liberation way, Tallinn, 2015
  • Made, T. Rootsis Nõukogude saatkonnas, Tallinn, 2016
  • Rüütel, A., Eesti teelahkmel. Vabariigi Presidendi kõned kommentaaridega 2001–2006. Tallinn, 2008
  • Rüütel, A., Tuleviku taassünd. Tallinn, 2001
  • Savisaar, E., Veidemann, R. jt., Rahvarinne 1988. (Kakskümmend aastat hiljem). Tallinn, 2008
  • Savisaar, E., Peaminister. Eesti lähiajalugu 1990–1992. Tartu, 2004
  • Savisaar, E., Usun Eestisse. Tallinn, 1999
  • Tarand, A. Kiri ei põle ära. Päevaraamat 1980 – … Tallinn, 2005
  • Tarand, A. Mitte ainult hõlmikpuu. [Ettekanded ja artiklid aastatest 1985–2002.] Tartu, 2004
  • Valk, H., Pääsemine helgest tulevikust. Tallinn, 2010
  • Veidemann, R., Isiku tunnistus. Eluloousutlus. Esseed ja lausungid aastaist 1981–2006. Tallinn, 2006
  • Veidemann, R., Kusagil Euroopas. Tallinn, 2001
  • Veidemann, R., 1996. Ajavahe. Mälestusi, pihtimusi, esseid. Tallinn: “Eesti Raamat”.
  • Veidemann, R., Jossakin Euroopassa. Viron uudestisyntymisen hetkiä ja tekijöitä. Oulu, 1993

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]