2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised

Allikas: Vikipeedia
Valimispäevad EL
Neljapäev
4. juuni
Holland, Suurbritannia
Reede
5. juuni
Iirimaa, Tšehhi
Laupäev
6. juuni
Küpros, Läti, Malta, Slovakkia, Tšehhi
Pühapäev
7. juuni
Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania,
Itaalia, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Poola,
Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia,
Saksamaa, Sloveenia, Soome, Taani, Ungari

2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised olid 4. juunist 7. juunini 2009 toimunud valimised Euroopa Parlamenti. Igas Euroopa Liidu liikmesriigis toimus hääletus ühel kindlal kuupäeval vastavalt kohalikule tavale, Eestis 7. juunil.

Õigus hääletada oli umbes 515 000 000 inimesel. Uude parlamenti valiti kokku 736 liiget kõigist 27 Euroopa Liidu liikmesriigist. Uued liikmesmaad Bulgaaria ja Rumeenia valisid oma esindajad esimest korda teiste liikmesriikidega samal ajal. Tegemist oli suurimate rahvusvaheliste otsevalimistega ajaloos.

Valimised Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Valimised toimusid 7. juunil. Eelhääletamine toimus 1., 2. ja 3. juunil. Eesti oli ainuke riik, kus sai hääletada elektrooniliselt interneti kaudu. Seda võimalust kasutas 28. maist 3. juunini 58 669 inimest.

Kandidaadid[muuda | muuda lähteteksti]

Eestist valiti Euroopa Parlamenti kuus inimest. Oma nimekirjadega osales 11 erakonda ja 6 üksikkandidaati (Taira Aasa, Martin Helme, Dimitri Klenski, Juri Žuravljov, Indrek Tarand, Märt Õigus).

Arvamusküsitlused[muuda | muuda lähteteksti]

Maikuus Turu-uuringute ASi korraldatud arvamusküsitluse tulemusel oli kõige suurem toetus Eesti Keskerakonnal, Reformierakonnal, Isamaa ja Res Publica Liidul, Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal ja üksikkandidaadil Indrek Tarandil.

Tulemused[muuda | muuda lähteteksti]

Kell 16.00 oli valimistel osalenud 34,9% hääleõiguslikest kodanikest. Valimiste lõppedes oli hääletamas käinud 43,2% hääleõiguslikest. Tulemused: Keskerakond võitis kaks kohta (Edgar Savisaar, Siiri Oviir), Reformierakond ühe koha (Kristiina Ojuland), IRL ühe koha (Tunne Kelam), Sotsiaaldemokraatlik Erakond ühe koha (Ivari Padar) ja valituks osutus ka üksikkandidaat Indrek Tarand. Pärast seda, kui Edgar Savisaar vastavalt juba enne valimisi lubatule oma mandaadist loobus, kinnitas Vabariigi Valimiskomisjon 7. juulil tema asemele Europarlamendi liikmeks Vilja Savisaare.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]