Indrek Kannik
| Indrek Kannik | |
|---|---|
| Eesti kaitseminister | |
|
Ametiaeg 12. jaanuar 1994 – 23. mai 1994 | |
| Eelnev | Jüri Luik |
| Järgnev | Enn Tupp |
| Isikuandmed | |
| Sünnikoht |
25. november 1965  Tallinn, Eesti |
| Rahvus | eestlane |
| Elukoht | Brüssel |
| Alma mater | Tartu Ülikool |
Indrek Kannik (sündinud 25. novembril 1965 Tallinnas) on Eesti riigiametnik, ajakirjanik ja poliitik.[1]
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Indrek Kannik on lõpetanud 1984. aastal Tallinna 43. Keskkooli[1] ja 1990. aastal Tartu Ülikooli ajakirjanikuna. Eesti Üliõpilaste Seltsi liige.[2] 2006. aastal läbis ta kõrgemate ohvitseride ja ametnike julgeolekupoliitika alase kursuse NATO Kaitsekolledžis.[3][4]
Ta oli üks 1989. aastal loodud Res Publica asutajaid.[5]
Karjäär
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 1989 –1990 töötas ta ajalehes Sirp, 1990–1992 välisministri nõunikuna.[2]
Aastatel 1992–1999 oli ta Riigikogu liige.[4] Ta oli Isamaa esindaja VII Riigikogus ja aastatel 1992–1993 ka fraktsiooni aseesimees.[2] 12. jaanuarist kuni 23. maini 1994 oli Kannik Mart Laari esimeses valitsuses kaitseminister.[6] Pärast Isamaaliidu lõhenemist asus ta mõttekaaslastega Parempoolsete ridadesse ja jätkas Parempoolsete fraktsioonis.[7][8]
VIII Riigikogusse sai ta Parempoolsete esindajana ja asendusliikmena ministriks saanud Kaido Kama asemel.[9] 1998. aastal otsustas Parempoolsete üldkogu liituda Eesti Talurahva Erakonnaga. Liitumisega moodustati Rahvaerakond ja Kannik sai uue erakonna peasekretäriks.[10] Ta oli Rahvaerakonna peasekretär aastatel 1998–1999 kuni erakonna liitumiseni Mõõdukatega.[11][12] Mõõdukate ja selle järglase Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige oli ta 2007. aastani.[13]
Aastatel 2000–2001 juhtis ta Postimehe välistoimetust, 2001–2004 oli kaitseministeeriumi kantsler, seejärel nõunik. Aastatel 2006–2011 töötas ta presidendi julgeolekunõunikuna[4] ja pärast seda Välisluureametis analüüsijuhina.[14][15]
Alates 23. novembrist 2020 kuni 31. detsembrini 2024 töötas ta Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) direktorina. Detsembris 2024 asus ta tööle Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallase nõunikuna.[16][17]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Kannik on spordi- ja eriti jalgpallihuviline. Ta on olnud Eesti Jalgpalli Liidu president (aastatel 2003–2006) ja jalgpallikommentaator TV3-s. Lisaks jalgpallile jälgib ta tennist.[18]
Tema lapsepõlvekodu oli Tallinnas Energia tänaval.[18]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2005 – Valgetähe III klassi teenetemärk[19]
- 2023 – Rootsi Kuningliku Põhjatähe ordeni komandöririst[20]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 Kes on kes? Eesti 2000, lk 59, ISBN 9985607899
- 1 2 3 "Uued ministrid Laari valitsuses". Võru Teataja. 8. jaanuar 1994. Lk 1.
- ↑ "Indrek Kannik will become the Counsellor to the President of the Republic on Security Issues". Vabariigi Presidendi Kantselei. 19. oktoober 2006. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. detsember 2014. Vaadatud 1. septembril 2025.
{{uudiseviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link) - 1 2 3 Pors, Merje, toim (16. august 2011). "Presidendi julgeolekunõunik Indrek Kannik lahkub ametist". Postimees.
- ↑ "Res Publica proovib luua paremjõudude ühinemise mudelit". Postimees. 29. jaanuar 1996.
- ↑ "36. Vabariigi Valitsus". Vabariigi Valitsus. Vaadatud 1. septembril 2025.
- ↑ "Indrek Kannik asub kaitseministeeriumi kantsleri ametisse". Eesti Päevaleht. 22. jaanuar 2001.
- ↑ "VII Riigikogu fraktsioonid". Riigikogu. Veebruar 1995.
- ↑ Kuusik, Rein (15. märts 1995). "Riigikogu alustab tööd kümne asendusliikmega". Rahva Hääl. Lk 1.
- ↑ "Parempoolsed astuvad Talurahva Erakonda". Postimees. 18. jaanuar 1998.
- ↑ Pau, Martin (6. aprill 1998). "Rahvaerakonna esimeheks sai Toomas Hendrik Ilves". Sõnumileht. Lk 1, 3.
- ↑ Karpa, Kärt (29. mai 1999). "Ühinemine ajas Rahvaerakonna liikmed käärima". Eesti Päevaleht. Lk 5.
- ↑ "Erakonnad: Indrek Kannik". e-Äriregister. Vaadatud 1. septembril 2025.
- ↑ "Indrek Kannik: "Maailma globaalne ja geopoliitiline reaalsus ja jõujooned"". Estonian Business School. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. november 2024. Vaadatud 2. septembril 2025.
- ↑ "I KÕRGEMATE RIIGIKAITSEKURSUSTE RIIGIKAITSEKONVERENTS" (PDF). Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus. 2019. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 8. august 2024. Vaadatud 1. septembril 2025.
- ↑ "Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juhiks saab Indrek Kannik". ERR. 29. oktoober 2020.
- ↑ "Indrek Kannik läheb Brüsselisse Kaja Kallase kabineti liikmeks". ERR. 24. november 2024.
- 1 2 Soidro, Mart (juuli 2018). "Indrek Kannik: Suur osa minu vabast ajast kuulub jalgpallile". Ajakiri Sport. Nr 42.
- ↑ "Teenetemärkide kavalerid: Indrek Kannik". Vabariigi Presidendi Kantselei. Vaadatud 17. augustil 2025.
- ↑ "Välisriigi antud teenetemärk: Indrek Kannik". Vabariigi Presidendi Kantselei. Vaadatud 17. augustil 2025.
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Indrek Kannik |
| Eelnev Jüri Luik |
Eesti kaitseminister 1994 |
Järgnev Enn Tupp |