Holmi linnus

Allikas: Vikipeedia

Holmi linnus oli 1186. aastal Üksküla piiskop Meinhardi algatusel Daugava jõe Holmi ehk Mārtiņsala saarele rajatud linnus.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Rajamine[muuda | muuda lähteteksti]

1184. aastal Daugava äärde Ükskülasse Väina liivlaste seas misjonitööd läbi viima saabunud Meinhard otsustas Ojamaalt palgatud kiviraidurite abil ehitada nii Ükskülasse kui Holmi linnused, et selle teenega kohalikke ristiusku meelitada. 1186. aastal valminud Holmi linnuse, Üksküla oma järel üldse Baltikumi teise kivilinnuse õue pindala oli 1150 m² ja seda ümbritses rohkem kui kolme meetri paksune müür ja puidust kaitseehitised piki jõeäärt. Linnuse territooriumil asus 6 hoonet, palju tulekoldeid ja toiduvalmistamiskohti, 7 m sügavune kaev ning linnuse keskel ilma ehitisteta, tõenäoliselt kogunemiskohana kasutatud ala.[1][2]

Liivi ristisõda[muuda | muuda lähteteksti]

Peagi alanud Liivi ristisõja algperioodi iseloomustas võitlus kontrolli saavutamiseks just Holmi linnuse üle. 1200. aastal esmakordselt Liivimaale saabunud uus piiskop Albert hõivas oma kaaskonnaga Holmi linnuse, kus liivlased nad seejärel sisse piirasid. Seesolijad päästis Riiast saabunud abivägi. 1202. aastal üritasid edutult linnust vallutada semgalid. 1203. aastal saabus Holmi alla Polotski vürsti vägi, kelle piiskopi ammukütid aga taanduma sundisid.[3]

Otsustavad sündmused toimusid 1206. aastal, mil piiskop Alberti vastu üles tõusnud kohalike liivlaste, turaidalaste ja leedulaste liitlasvägi hõivas kohaliku liivi üliku Ako juhtimisel Holmi kantsi. Piiskopi poolt saadetud sõjajõud aga võitsid neid Holmil toimunud lahingus, tappes seejuures Ako, ja alistasid seejärel ka linnuses olijad. Hiljem samal aastal saabus liivlaste kutsel taas Polotski vürst, kes koos turaidalastega üritas omakorda linnust vallutada, kuid pikk piiramine edu ei toonud. Sellele järgnevalt alistusid Holmi liivlased koos kõigi teiste liivlastega lõplikult piiskopi ülemvõimule ja suurem sõjategevus seal piirkonnas lõppes.[4]

Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahelised sõjad[muuda | muuda lähteteksti]

1255. aastal kinnitas paavst Holmi linnuse Riia peapiiskopi omandisse. Varsti pärast seda puhkenud Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahelistes sõdades Holmi linnus hävitati.[5]

Tänapäev[muuda | muuda lähteteksti]

1974.–1975. aastal jäid linnusevaremed vee alla seoses Riia hüdroelektrijaama veehoidla rajamisega.


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Indriķa hronika. Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993. I peatükk, kommentaar 24
  2. Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982, lk 25–27
  3. Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982, lk 35,43
  4. Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982, lk 59–67
  5. Vecsalaspils, Salas jeb Mārtiņsalas pils, Latvijas Piļu un muižu asociācija