Kihelkonna vald (1939)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Kihelkonna vald oli vald Saaremaal aastail 1939–1950.

Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad

Vald moodustati senise Kihelkonna valla maa-alast, välja arvatud Kuusiku ja Kõõru külade ning Kõnnu asunduse maa-alad ja osa Pidula asunduse maa-alast; senise Lümanda valla Tammiku, Lillepa, Audako ja Vahtrasoo talude maa-aladest.[1]

Esimene vallavanem oli Konstantin Sepp, ta vabastati ametist ja tema asemele määrati ajutiseks vallavanemaks Priidu Tamm[2]. 20. detsembril 1939 valiti vallavanemaks Jaan Pank. 1939. aasta detsembris määrati vallavanema palgaks 50 krooni.

Vald kuulus Riigivolikogu 41. valimisringkonda, kust valiti August Mälk.

Vald kuulus Kihelkonna põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.

1940/41. aasta eelarve oli tasakaalus 24 182 krooni, millest tuluna kogukonnamaksu oli ette nähtud 1 334 krooni. Kogukonnamaksu maksjaid oli vallas 1424, maksu suurus oli 5–20 krooni.

13. septembril 1945 moodustati valla koosseisus Kihelkonna külanõukogu ja Tagamõisa külanõukogu.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 87 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)
  2. Uus vallavanem Kihelkonnale. Rahvaleht, 4. aprill 1939, nr. 80, lk. 3.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Vallavolikogu uute valimiste puhul Kihelkonnal. Meie Maa, 21. veebruar 1940, nr. 28, lk. 2.
  • Vallavalimiste tagajärjed Kihelkonnal. Meie Maa, 28. veebruar 1940, nr. 31, lk. 3.
  • Kihelkonna vallavalimised tühistati. Meie Maa, 15. märts 1940, nr. 40, lk. 1.