Ringkond (Austria)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Austria 94 praegust ringkonda. Statuutlinnad punasega.

Austria poliitilises süsteemis on ringkond (saksa: Bezirk) riigi valitsuse täidesaatva võimu teise astme jaotus. Ringkonnabürood on elanike ja liidumaade peamiseks kokkupuutepunktiks enamiku omavalitsuste haldusalast väljajäävate valitsusaktide puhul: abielud, juhiload, passid, kogunemisload, jahiload aga ka näiteks suhtlemine rahvatervise ametnikega hõlmab kõiki suhteid ringkonna haldusasutustega (saksa: Bezirksverwaltungsbehörde).

Austria põhiseaduses eristatakse kahte tüüpi ringkondlikke haldusorganeid:

  • ringkonnakomisjonid (Bezirkshauptmannschaften), ringkondlike haldusasutustena tegutsevad eraldiseisvad bürood;
  • statuutlinnad (Städte mit eigenem Statut või Statutarstädte), linnad, millel on lisaks oma munitsipaalkohustustele ka ringkondlikud haldusfunktsioonid, s.o. ringkonna haldusasutused, mis eksisteerivad vaid teisese rollina, mille täidab miski, mis on peamiselt linn (tähistatud tabelis tärniga *).

2017. aasta seisuga on 94 ringkonda, millest 79 on ringkonnad, mida juhivad ringkonnakomisjonid, ja 15 on statuutlinnad. Paljud ringkonnad on geograafiliselt sarnased mõnega riigi 114 kohtupiirkonnast.

Statuutlinnu ei nimetata väljaspool valitsuse väljaandeid ja õiguskirjandust tavaliselt "ringkondadeks". Lühiduse huvides kasutavad valitsusasutused mõnikord mõistet "maaringkonnad" (Landbezirke) ringkondade puhul, mida juhivad ringkonnakomisjonid, kuigi seda väljendit ei esine üheski seaduses ja paljud "maaringkonnad" pole eriti maapiirkonnad.

Ringkonnakomisjonid[muuda | muuda lähteteksti]

Ringkond, mida juhib ringkonnakomisjon, hõlmab tavaliselt kümme kuni kolmkümmend omavalitsust. Puhtalt haldusüksusena ei korralda ringkond valimisi ega vali seetõttu oma ametnikke. Ringkonna pealiku (Bezirkshauptmann) nimetab provintsi kuberner; ringkonna riigiteenistujad on provintsi töötajad.

Alam-Austria ja Vorarlbergi provintsiseaduses nimetatakse ringkonnakomisjonide juhitud ringkondi haldusringkondadeks (Verwaltungsbezirke). Burgenlandis, Kärntenis, Salzburgis, Steiermargis, Ülem-Austrias ja Tiroolis on kasutatav mõiste poliitiline ringkond (politischer Bezirk). Siseriiklikus õiguses, sealhulgas riigi põhiseaduses, kasutatakse kõiki kolme varianti vaheldumisi.

Statuutlinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Statuutlinn (Austria)

Statuutlinn on linn, millel on nii valla kui ka ringkonna haldusvastutus. Linnavalitsuse töötajad täidavad ka ringkonna personali ülesandeid; linnapea täidab ka ringkonnakomisjoni juhi volitusi ja kohustusi. Seega toimib linna juhtimine korraga nii piirkondliku omavalitsusena kui ka riigi valitsuse haruna.

Enamik 15 statuutlinnast on suuremad piirkondlikud elanikekeskused, milles elanikke on kümneid tuhandeid. Väikseim statuutlinn on vaevalt rohkem kui küla, kuid võlgneb oma staatuse ajaloo keerdkäigule: Rust Burgenlandis, elanikke 1900 (2017), on saanud erilise autonoomia, kuna Ungari kuningriik tegi sellest 1681. aastal kuningliku vabalinna; see eesõigus arvati ringkonnasüsteemi, kui Ungari selle piirkonna (hilisem Burgenland) 1921. aastal Austriale loovutas.

Põhiseaduses on sätestatud, et kogukond, kus elab vähemalt 20 000 elanikku, võib nõuda oma provintsi statuutlinna staatusesse tõstmist, välja arvatud juhul, kui provints suudab näidata, et see kahjustab piirkondlikke huve, või välja arvatud juhul, kui riigi valitsus on selle vastu. Viimane kogukond, kes seda õigust on kasutanud, on Wels, statuutlinn aastast 1964. 2014. aasta seisuga on kõlblikud veel kümme kogukonda, kuid pole sellest huvitatud.

Statuutlinn Viin, kogukond, kus elab üle 1,8 miljoni elaniku, jaguneb 23 vallaringkonnaks (Gemeindebezirke). Hoolimata sarnasest nimest ja võrreldavast rollist, mida nad täidavad, on munitsipaalringkondadel teistsugune õiguslik alus kui ringkondadel. Statuutlinnadel Grazil ja Klagenfurtil on ka alajaotused, millele viidatakse kui "vallaringkondadele", kuid need on üksnes linnavalitsuse naabruskonnasuurused jaod.

Nimetamise veidrused[muuda | muuda lähteteksti]

Austria täpselt öeldes ei nimeta ringkondi, vaid ringkondade haldusasutusi. "Ringkonnakomisjoni" ja "linna" saksakeelne mõiste, vastavalt Bezirkshauptmannschaft ja Stadt, on osa iga sellise üksuse ametlikust nimest. See tähendab, et võib olla ringkondade paare, mille kaks tõelist nime sisaldavad sama toponüümi. Tegelikult on olemas mitu sellist paari. Näiteks on kaks Innsbrucki nime jagavat ringkonna haldusasutust: (statuut)linn Innsbruck ja Innsbrucki ringkonnakomisjon.

Segaduste vältimiseks tuuakse nendes paarides paiknevate maaringkondade nimed tavaliselt järelliite -Land abil, tähendades selles kontekstis laias laastus "piirkonda". Innsbrucki linna tavapärane nimi on Innsbruck, ringkonna tavapärane nimi, mida juhib Innsbrucki ringkonnakomisjon, on Innsbruck-Land. Ehkki selline kasutamine on peaaegu üldine nii meedias kui ka igapäevases saksa keeles ja ilmneb isegi valitsuse aeg-ajalt ilmuvates väljaannetes, pole järelliide -Land ühegi ametliku, seadusliku määrangu osa.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Austria keisririik[muuda | muuda lähteteksti]

Keskajast 18. sajandi keskpaigani oli Austria keisririik absoluutne monarhia, millel ei olnud kirjutatud põhiseadust ega ka tänapäevast õigusriigi kontseptsiooni.

Provintse valitses monarh, tavaliselt keiser ise või keisri vasall, keda toetasid nende isiklikud nõustajad ja seisused. Valitseja ja seisuste vahelise suhte täpne olemus erines piirkonniti. Piirkondlikud haldurid nimetas monarh ja nad vastutasid monarhi ees. Esimese sammu moodsa bürokraatia poole astus keisrinna Maria Theresia, kes kehtestas 1753. aastal kogu keisririiki hõlmava ringkonnabüroode süsteemi (Kreisämter). Suure murranguna traditsioonides oli süsteem alguses ebapopulaarne; "mõnes provintsis tuli ületada märkimisväärset vastupanu". Ringkonnabürood ei saanud Ungari kuningriigis kunagi täielikult töövalmis.

Pärast 1848. aasta revolutsioonide esimest lainet kehtestasid keiser Ferdinand I ja tema siseminister Franz Xaver von Pillersdorf Austria esimese ametliku põhiseaduse. Põhiseadusega kaotati täielikult seisused ning nõuti täidesaatva võimu ja kohtuvõimu lahutamist, halvates viivitamatult enamiku olemasolevaid piirkondlikke institutsioone ja jättes ringkonnabürood keisririigi halduse selgrooks. Kuna Ferdinand oli sunnitud teise revolutsioonilaine survel troonist loobuma, asus tema järglane Franz Joseph I kiiresti tööle, muutes Austria põhiseaduslikust monarhiast tagasi absoluutseks, kuid tugines esialgu ringkonnabüroodele. Tegelikult ta tugevdas süsteemi. Tema märtsipõhiseaduses säilitati kohtu- ja täidesaatva võimu lahusus. See nägi ette keisririigi jagamise kohturingkondadeks, kohtute juhiks kutselised kohtunikud, ja eraldi jaotuse halduspiirkondadeks, mida juhiks kutselised riigiteenistujad. 1849. aasta keiserlik resolutsioon täpsustas üksikasju. Ringkonnad hakkasid tegutsema 1850. aastal, paljud neist olid juba oma praegustes piirides.

Märtsipõhiseadust ei rakendatud kunagi täielikult ja see lõpetati ametlikult 1851. aastal. Ametlikult täieliku autokraatia juurde naastes kaotas keiser võimude lahususe. Haldusringkonnad ühendati kohturingkondadega; ringkonna haldusasutused ringkonnakohtutega. Intellektuaalid kõrval tõid mõned vastuväited. Suurem osa elanikkonnast elas ja töötas endiselt mõisamaadel ning oli ikka veel harjunud, et mõisaisand oli mingisuguse mõisakohtu juhataja.

Tsisleitaania[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast 1867. aasta Austria-Ungari kompromissi oli Franz Joseph sunnitud nõustuma detsembripõhiseadusega, mis koosnes viiest alusseadusest, millega taastati põhiseaduslik monarhia Tsisleitaanias. Eelkõige taastas üks nendest alusseadustest kohtu- ja täidesaatva võimu lahususe. Selle sätte kohaselt tühistati haldus- ja kohturingkondade ühendamine järgmisel aastal; kõnealune seadus kehtestas ringkonnad sisuliselt tänapäevasel kujul. Seekord ei üritatud kava Ungaris kehtestada. Ungari kuningriik oli nüüd eraldi riik, igas mõttes täiesti sõltumatu, väljaarvatud kaitse- ja rahvusvahelised suhted, ega vajanud ega tahtnud kopeerida Viinis kehtestatud tsiviilhalduspoliitikat.

Habsburgi monarhia 1868. aasta taastamise ja kokkuvarisemise vahel 1918. aastal olulisi muudatusi ei tehtud. Viin kasvas märkimisväärselt 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses, neelates kümneid aguleid. Kolm ringkonda kadusid aastatel 1891–1918, kuna nende valdused liidendati keiserliku pealinna omadega. Kaks muud ringkonda kaotasid Viinile oma territooriumi osi. Üldise rahvastiku kasvu tõttu moodustati aastatel 1891–1918 olemasolevatest ringkondadest 11 uut ringkonda.

Esimene vabariik[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast monarhia kokkuvarisemist säilitas Esimese Austria vabariigi 1920. aasta põhiseadus ringkonnasüsteemi. Vähemalt üks peamisi kujundajaid, Karl Renner, oli soovitanud anda ringkondadele maakondlikud valitud volikogud ja teatav seadusandlik võim, kuid ei saanud selle idee osas üksmeelt.

1920. aasta põhiseadus iseloomustab Austriat kui föderaalset vabariiki ja selle provintse kui peaaegu suveräänseid osariike. 1925. aasta põhiseaduslik reform, üldise devolutsioonilise kalduvuse lai parandamine, muutis ringkonnad riikliku täidesaatva võimu üksustest uute "osariikide" täidesaatva võimu üksusteks. Taasistutamisel ei olnud praktilisi tagajärgi; riiklike seaduste jõustamine ja avalduste menetlemine riigi valitsusele jäid iga ringkonna peamiseks tegevuseks. Provintside valitsustel oli voli ringkondade piire ümber joonistada, kuid nad ei saanud ilma valitsuse nõusolekuta ringkondi luua või kaotada, ega muuta nende toimimist.

1921. aastal loovutas Ungari Burgenlandi Austriale. Osana Ungari kuningriigist oli piiriäärne maapiirkond jaotatud seitsmeks eestkosteks (Oberstuhlrichterämter), väikelinnade ja külade kobarateks eesotsas magistraatidega, kes olid nii ringkonnakohtunikud kui ka kohalike haldurite järelevalvajad. Austria muutis seitse eestkostet lihtsalt seitsmeks uueks ringkonnaks. Piirkonda kuulusid ka kaks kuninglikku vabalinna, Eisenstadt ja Rust; nendest tehti statuutlinnad, saades seeläbi ka ringkondadeks.

Land Österreich[muuda | muuda lähteteksti]

Austria annekteerimisega Natsi-Saksamaasse 1938. aasta märtsis sai Austriast esialgu Saksa Riigi liidumaa (Land). Mais laiendati Viini, et luua Suur-Viin (Groß-Wien), neelates veel neli ringkonda. Katkestati ka kahe nõrgalt asustatud maaringkonna töö. Oktoobris kaotati Burgenland, selle põhjaosa liideti Alam-Austriaga ja lõunaosa Steiermargi liidumaaga.

1939. aasta mai ja 1940. aasta märtsi vahel kaotati Austria. Selle kaheksast allesjäänud provintsist sai seitse Reichsgaud, kes ei vastutanud mitte Viini, vaid otse Berliini ees. Mitmed statuutlinnad kaotasid oma eristaatuse ja liideti vastavate külgnevate maaringkondadega; teisest küljest ülendati Kremsi linn ringkonna staatusesse. Ringkonnad jäid muidu puutumata, kuid need olid nüüd Austria Bezirke asemel Saksa Kreise.

Teine vabariik[muuda | muuda lähteteksti]

Natsi-Saksamaa allakäiguga 1945. aastal taastunud Austria vabariik taastas viivitamatult aastatel 1938–1940 lagunenud haldusstruktuuri, pannes ringkonnad uuesti paika. Ainus erand olid Viini sulandatud ringkonnad.

Austria oli jagatud neljaks okupatsioonitsooniks ning selle okupeerisid Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Alam-Austria, Viini ümbritsev piirkond, oli Nõukogude tsooni osa. Pealinna ennast peeti liiga väärtuslikuks, et seda ühelegi ainuvõimule jätta, jaotati, nagu Berliingi, eraldi neljaks sektoriks. Oma plaanide koostamisel töötasid liitlased linna 1938. aasta eelsetes piirides. Natside Viini laiendamine oli aga loonud tundeid. Mitmed Suur-Viini liidendatud maapiirkonnad olid vaenulikud. Enamik Alam-Austriat oli sajandi vältel olnud konservatiivne rahvuslik; Viin oli aastakümneid olnud sotsiaaldemokraatia kants. Tööstuse ja rahanduse linna Viini juhtiv bürokraatia oli põllumajanduslikust maast sotsioloogiliselt kaugel. Mõnel mõjutatud äärelinnal olid aga juba pikka aega olnud pealinnaga palju tihedamad sidemed kui ülejäänud endise provintsiga, seda nii sotsiaalselt kui ka infrastruktuuri osas. Nende äärelinnade püsiv Viinist väljaviimine oleks olnud soovimatu. Natside piirimuutuste täielik või osaline kinnitamine oleks teisalt viinud piiritlemiserinevustele Austria ja liitlaste haldusjaotuste vahel. Probleemile lisandusid vaidlused kommunaalvõla osas.

Tuliselt vaidlustatud küsimus Viinis domineerinud sotsiaaldemokraatide ja Alam-Austriat valitsenud Rahvapartei vahel lahendati alles 1954. aastal. Taastati üks traditsiooniline ringkond, mille linn 1938. aastal annekteeris. Mitmete teiste lisatud traditsiooniliste ringkondade osad ühendati teise uue ringkonna moodustamiseks.

1964. aastal tõsteti Welsi linn statuutlinn staatusesse.

Kaks muud uut ringkonda loodi vastavalt 1969. ja 1982. aastal.

1. jaanuaril 2012 ühendas Steiermargi liidumaa Judenburgi ja Knittelfeldi ringkonnad Murtali ringkonnaks. Ühinemine oli osa programmist, mille eesmärk on piirkondliku bürokraatia sujuvamaks muutmine. 1. jaanuaril 2013 järgnes veel kolm ühinemist: Bruck liideti Mürzzuschlagiga, Hartberg Fürstenfeldiga ja Feldbach Radkersburgiga. 1. jaanuaril 2017 jagas Alam-Austria Wien-Umgebungi ringkonna osadeks, mis liideti Bruck an der Leitha, Korneuburgi, Sankt Pölteni ja Tullni ringkondadega.

Praeguste ringkondade loend[muuda | muuda lähteteksti]

Järelliited -Land ja -Umgebung ei ole ühegi seda kasutava ringkonna ametliku nime osa. Juhtudel, kui statuutlinnal ja maaringkonnal on sama toponüüm, on maaringkonnal ebaselguse vältimiseks oma nimele tavalise kasutuse korral lisatud -Land või -Umgebung (Alam-Austrias ametlikult mitte). Kõigi 13 sellise maaringkonna halduskeskused asuvad vastavas statuutlinnas, seega väljaspool ringkonda ennast.

Kood Ringkond Loodud Numbrimärk Halduskeskus Rahvaarv (2014)
101 Eisenstadt * 1921 E 13 485
102 Rust * 1921 E 1942
103 Eisenstadt-Umgebung 1921 EU Eisenstadt (ei ole ringkonna osa) 41 474
104 Güssing 1921 GS Güssing 26 394
105 Jennersdorf 1921 JE Jennersdorf 17 376
106 Mattersburg 1921 MA Mattersburg 39 134
107 Neusiedl am See 1921 ND Neusiedl am See 56 504
108 Oberpullendorf 1921 OP Oberpullendorf 37 534
109 Oberwart 1921 OW Oberwart 53 573
201 Klagenfurt * 1850 K 96 640
202 Villach * 1932 VI 60 004
203 Hermagor 1868 HE Hermagor-Pressegger See 18 547
204 Klagenfurt-Land 1868 KL Klagenfurt (ei ole ringkonna osa) 58 435
205 Sankt Veit an der Glan 1868 SV Sankt Veit an der Glan 55 394
206 Spittal an der Drau 1868 SP Spittal an der Drau 76 971
207 Villach-Land 1868 VL Villach (ei ole ringkonna osa) 64 268
208 Völkermarkt 1868 VK Völkermarkt 42 068
209 Wolfsberg 1868 WO Wolfsberg 53 472
210 Feldkirchen 1982 FE Feldkirchen in Kärnten 30 082
301 Krems an der Donau * 1938 KS 24 085
302 Sankt Pölten * 1922 P 52 145
303 Waidhofen an der Ybbs * 1868 WY 11 341
304 Wiener Neustadt * 1866 WN 42 273
305 Amstetten 1868 AM Amstetten 112 944
306 Baden 1868 BN Baden 140 078
307 Bruck an der Leitha 1868 BL, SW Bruck an der Leitha 43 615
308 Gänserndorf 1901 GF Gänserndorf 97 460
309 Gmünd 1899 GD Gmünd 37 420
310 Hollabrunn 1868 HL Hollabrunn 50 065
311 Horn 1868 HO Horn 31 273
312 Korneuburg 1868 KO Korneuburg 73 370
313 Krems 1868 KR Krems an der Donau (ei ole ringkonna osa) 55 945
314 Lilienfeld 1868 LF Lilienfeld 26 040
315 Melk 1896 ME Melk 76 369
316 Mistelbach 1868 MI Mistelbach 74 150
317 Mödling 1897 MD Mödling 115 677
318 Neunkirchen 1868 NK Neunkirchen 85 539
319 Sankt Pölten 1868 PL Sankt Pölten (ei ole ringkonna osa) 97 365
320 Scheibbs 1868 SB Scheibbs 41 073
321 Tulln 1892 TU Tulln 72 104
322 Waidhofen an der Thaya 1868 WT Waidhofen an der Thaya 26 424
323 Wiener Neustadt 1868 WB Wiener Neustadt (ei ole ringkonna osa) 75 285
325 Zwettl 1868 ZT Zwettl 43 102
401 Linz * 1866 L 183 814
402 Steyr * 1867 SR 38 120
403 Wels * 1964 WE 59 339
404 Braunau am Inn 1868 BR Braunau am Inn 98 842
405 Eferding 1907 EF Eferding 31 961
406 Freistadt 1868 FR Freistadt 65 208
407 Gmunden 1868 GM Gmunden 99 540
408 Grieskirchen 1911 GR Grieskirchen 62 938
409 Kirchdorf an der Krems 1868 KI Kirchdorf an der Krems 55 571
410 Linz-Land 1868 LL Linz (ei ole ringkonna osa) 141 540
411 Perg 1868 PE Perg 66 269
412 Ried im Innkreis 1868 RI Ried im Innkreis 58 714
413 Rohrbach 1868 RO Rohrbach-Berg 56 455
414 Schärding 1868 SD Schärding 56 287
415 Steyr-Land 1868 SE Steyr (ei ole ringkonna osa) 58 618
416 Urfahr-Umgebung 1919 UU Linz (ei ole ringkonna osa) 82 109
417 Vöcklabruck 1868 VB Vöcklabruck 131 497
418 Wels-Land 1868 WL Wels (ei ole ringkonna osa) 68 600
501 Salzburg * 1869 S 146 631
502 Hallein 1896 HA Hallein 58 336
503 Salzburg-Umgebung 1868 SL Salzburg (ei ole ringkonna osa) 145 275
504 Sankt Johann im Pongau 1868 JO Sankt Johann im Pongau 78 614
505 Tamsweg 1868 TA Tamsweg 20 450
506 Zell am See 1868 ZE Zell am See 84 964
601 Graz * 1850 G 269 997
603 Deutschlandsberg 1868 DL Deutschlandsberg 60 466
606 Graz-Umgebung 1868 GU Graz (ei ole ringkonna osa) 145 660
610 Leibnitz 1868 LB Leibnitz 77 774
611 Leoben 1868 LE, LN Leoben 61 771
612 Liezen 1868 GB, LI Liezen 78 893
614 Murau 1868 MU Murau 28 740
616 Voitsberg 1891 VO Voitsberg 51 559
617 Weiz 1868 WZ Weiz 88 355
620 Murtal 2012 MT Judenburg 73 041
621 Bruck-Mürzzuschlag 2013 BM Bruck an der Mur 100 855
622 Hartberg-Fürstenfeld 2013 HF Hartberg 89 252
623 Südoststeiermark 2013 SO Feldbach 88 843
701 Innsbruck * 1850 I 124 579
702 Imst 1868 IM Imst 57 271
703 Innsbruck-Land 1868 IL Innsbruck (ei ole ringkonna osa) 169 680
704 Kitzbühel 1868 KB Kitzbühel 62 318
705 Kufstein 1868 KU Kufstein 103 317
706 Landeck 1868 LA Landeck 43 906
707 Lienz 1868 LZ Lienz 48 990
708 Reutte 1868 RE Reutte 31 672
709 Schwaz 1868 SZ Schwaz 80 305
801 Bludenz 1868 BZ Bludenz 61 100
802 Bregenz 1868 B Bregenz 128 568
803 Dornbirn 1969 DO Dornbirn 84 117
804 Feldkirch 1868 FK Feldkirch 101 497
Viin * 1850 W 1 766 746

Ajaloolised ringkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Selles lõigus loetletakse ainult ringkondi, mis hõlmavad piirkondi, mis on endiselt osa tänapäeva Austriast. Pärast Tsisleitaania kaotamist 1918. aastal kaotatud ringkonnad on ära jäetud.

Kood Ringkond Aastad Numbrimärk Halduskeskus Rahvaarv (2011)
Floridsdorf 1897–1905 Floridsdorf
Floridsdorf Umgebung 1906–1938 Floridsdorf
Gröbming 1868–1938 Gröbming
Groß-Enzersdorf 1868–1896 Groß-Enzersdorf
Hernals 1868–1891 Hernals
Hietzing 1868–1891 Hietzing
Hietzing Umgebung 1892–1938 Hietzing
Pöggstall 1899–1938 Pöggstall
Sechshaus 1868–1891 Sechshaus
Urfahr 1903–1919 Urfahr
Währing 1868–1892 Währing
324 Wien-Umgebung 1954–2016 WU, SW Klosterneuburg 117 343
602 Bruck an der Mur 1868–2012 BM Bruck an der Mur 62 000
604 Feldbach 1868–2012 FB Feldbach 67 046
605 Fürstenfeld 1938–2012 FF Fürstenfeld 23 000
607 Hartberg 1868–2012 HB Hartberg 66 000
608 Judenburg 1868–2011 JU Judenburg 44 983
609 Knittelfeld 1946–2011 KF Knittelfeld 29 095
613 Mürzzuschlag 1903–2012 MZ Mürzzuschlag 40 207
615 Radkersburg 1868–2012 RA Bad Radkersburg 22 911