Hermagor-Pressegger See

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Hermagor-Pressegger See
Blick auf Hermagor1.jpg
Hermagor Gaili orus, vaade Gailtali Alpide suunas
Vapp

Pindala: 205 km² (2018)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 6824 (1.01.2018)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 46° 38′ N, 13° 22′ E
Hermagor-Pressegger See im Bezirk HE.png
Hermagor-Pressegger See (Austria)
Hermagor-Pressegger See

Hermagor-Pressegger See (sloveeni: Šmohor-Preseško jezero) on linn Austria Kärnteni liidumaal. See on Hermagori ringkonna halduskeskus. Linn on saanud nime Püha Hermagorase järgi, kes oli esimene Aquileia piiskop.

Hermagor asub alumises Gaili orus Karni Alpide põhjajalamil Itaalia piiri lähedal. Lõunas ühendab Naßfeldi kuru selle Itaalia Pontebba omavalitsusega. Põhjas viib maantee Gitschtali kaudu Gailtali Alpidesse, üle Kreuzbergi sadula Weißensee järveni ja edasi Greifenburgi Drava orus. Hermagori jaam on peatus Gailtali raudteeliinil Arnoldsteinist Kötschach-Mauthenisse.

Valda kuulub madal Pressegger See, üks Austria soojemaid järvi, millel on ulatuslikud pillirookaldad.

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Hermagor-Pressegger See valla osad on:

  • Tröpolach (sloveeni Drobolje või Dobropolje)
  • Egg (Brdo)
  • Görtschach (Goriče)
  • Guggenberg
  • Hermagor (Šmohor, varem ka Trg)
  • Khünburg
  • Mitschig (Mičiče või Semičiče)
  • Möderndorf (Modra vas)
  • Möschach
  • Nampolach (Napole)
  • Rattendorf (Radnja vas)
  • Watschig (Vačiče)
  • Vellach (Bela)
  • Neudorf (Genialovizo)

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Arheoloogilised leiud näitavad, et ajalooline rauamaagi kaevanduspiirkond asustati juba 1800.-1200. aasta paiku eKr. Hiljem oli see osa keldi Noricumi kuningriigist, mis liidendati Rooma riiki 15. aastal eKr.

Püha Hermagorase kihelkonda Kärnteni hertsogkonnas on esmakordselt mainitud 1169. aasta dokumendis, tõenäoliselt Aquileia patriarhide asutatud. Tänu oma strateegilisele asukohale puhkes see kiiresti õitsele, omandas 1288. aastal turuõiguse ja sai Gaili oru peamiseks asulaks.

1779. aastal avastas botaanik Franz Xaver von Wulfen Gartnerkofeli tipu nõlvadelt Wulfenia carinthiaca. Hermagor sai 1868. aastal samanimelise ringkonna keskuseks ja siin asus keiserlik-kuningliku Landwehri garnison. Gailtali raudteeliini ehitati 1894. aastast, seda pikendati 1915. aastal sõjalistel eesmärkidel Esimese maailmasõja Itaalia rindel.

Hermagor sai linnaõiguse 10. oktoobril 1930, Kärnteni plebistsiidi kümnenda aastapäeva puhul. Tänapäevane Hermagor-Pressegger See omavalitsus loodi mitme endise omavalitsuse ühendamisega 1973. aasta haldusreformi käigus.

Huviväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Möderndorfi loss, sealhulgas Gaili oru muuseum
  • Garnitzenklamm, kanjon arvukate koskedega
  • Egger Alm, hooajaline mägikarjamaa koos piirkondliku juustutootmisega (Gailtaler Almkäse)
  • Wurzer Dirndl, kohalik alpistiilis traditsiooniliste rõivaste tootmine (Dirndl)

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Hermagori majandus sõltub täna suuresti turismist, eriti suusatamisest Naßfeldi kuru ümbruses, mis on suurim suusapiirkond Kärntenis. Pressegger See ja ümbritsevad mäed on ka traditsiooniline suvepuhkuse ja matkajate populaarne sihtkoht.

Sõpruslinn[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntud inimesi[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]