Steiermargi liidumaa

"Steiermark" suunab siia. Endisaegse hertsogkonna kohta vaata artiklit Steiermargi hertsogkond. Territooriumi kohta vaata artiklit Steiermark (mark).

Steiermargi liidumaa
saksa Bundesland Steiermark
Liidumaa lipp Liidumaa vapp
Pindala: 16 392 km²
Elanikke: 1 246 395 (1.01.2020)
Rahvastikutihedus: 76 in/km²
Pealinn: Graz

Steiermark (horvaadi ja sloveeni Štajerska, ungari Stájerország) on Austria liidumaa. Steiermark on pindalalt Alam-Austria järel suuruselt teine Austria liidumaa. Steiermark külgneb lõunas Sloveeniaga ning päripäeva edelast alates Austria Kärnteni, Salzburgi, Ülem-Austria, Alam-Austria ja Burgenlandi liidumaadega. Selle pealinn on Graz.

Steiermargi nimi tuletati valitseva Otakari dünastia algsest asukohast: Steyr tänapäeva Ülem-Austrias. Iidne Steyri ja Steiermargi vaheline side ilmneb ka nende peaaegu identsetes vappides, valge panter rohelisel taustal.

Grüner See, taustal Hochschwabi mägi

Eristatakse Ülem-Steiermarki (Obersteiermark) liidumaa põhja- ja loodeosas (Liezeni, Murau, Murtali, Leobeni ja Bruck-Mürzzuschlagi ringkond) ning Lääne-Steiermarki (Weststeiermark) Grazist läänes (Voitsbergi ja Deutschlandsbergi ringkond ning Leibnitzi ringkonna lääneosa). Ringkondi Grazist idas (Weizi, Hartberg-Fürstenfeldi ja Kagu-Steiermargi ringkond) on nimetatud Ida-Steiermargiks (Oststeiermark).

Graz-Umgebungi ringkonna ('Grazi ümbrus') lääne- ja idaosi võib või ei või pidada vastavalt Lääne- ja Ida-Steiermargi osadeks. Steiermargi hertsogkonna lõunaosi, mis moodustasid osa endisest Jugoslaaviast ja hiljem Sloveeniast (välja arvatud Teise maailmasõja ajal), viidati (ja mõnikord kõnekeeles viidatakse ka praegu) kui 'Alam-Steiermarki (Untersteiermark, sloveeni Štajerska).

Ajalugu

Graz, Steiermargi pealinn

Ajalooline vaade Steiermargi ja Kärnteni piirile, 1830

Steiermarki asustasid keldi hõimud. Pärast roomlaste vallutust oli praeguse Steiermargi idaosa Pannoonia osa, samas lääneosa kuulus Noricumi. Barbarite sissetungide ajal vallutasid või läbisid seda läänegoodid, hunnid, idagoodid, rugid ja langobardid. Avaaride võimu all olevad slaavlased asusid orgudesse 600. aasta paiku. Samal ajal hakkasid frankide võimu all olevad baierlased oma piirkonda lõuna ja ida poole laiendama, neelates lõpuks slaavi elanikkonna.

1180. aastal eraldati Steiermark Kärnteni hertsogkonnast ja sellest sai omaette hertsogkond; 1192. aastal sai Austria hertsog Leopold V ka Steiermargi hertsogiks. Hiljem moodustas Steiermark Sise-Austria keskse osa.

Steiermark arenes kultuuriliselt ja majanduslikult ertshertsog Johann von Österreichi ajal aastatel 1809-1859.

1918. aastal pärast Esimest maailmasõda jaotati see põhjaosaks (praegune Austria liidumaa) ja lõunaosaks, mida kutsuti Alam-Steiermargiks, nüüd sloveenidega asustatud, ja mis annekteeriti Jugoslaaviasse ja sai hiljem Sloveenia osaks. Kahe maailmasõja turbulentsi tagajärjel Alam-Steiermargi saksakeelne elanikkond, mis oli linnadesse koondunud, kolis või saadeti piirkonnast välja.

Haldusjaotus

Eraldiseisev linn:

• Graz

Ringkonnad:

• Bruck-Mürzzuschlagi ringkond
• Deutschlandsbergi ringkond
• Graz-Umgebungi ringkond
• Hartberg-Fürstenfeldi ringkond
• Leibnitzi ringkond
• Leobeni ringkond
• Liezeni ringkond (koos alaringkonna Gröbmingiga)
• Murau ringkond
• Murtali ringkond
• Kagu-Steiermargi ringkond
• Voitsbergi ringkond
• Weizi ringkond

Steiermargi liidumaa jaotus ringkondadeks

Elanike arv

• 1 183 303 (2001)
• 1 207 800 (2009)
• 1 243 052 (2019)

Tuntud inimesi

• Palman Bracht (1290–1363), rüütel ja Serbia tsaaririigi palgasõdurite juht
• Johann Joseph Fux (1660–1741), helilooja ja muusikateoreetik, kirjutas Gradus ad Parnassumi – kompositsioonijuhendi, mida kasutasid Beethoven ja Mozart
• Johann von Österreich (1782–1859)
• Peter Rosegger (1843–1918), austatud luuletaja
• Johann Puch (1862–1914), asutas 1899. aastal Grazis Johann Puch - Erste steiermärkische Fahrrad-Fabriks-Actien Gesellschaft
• Robert Stolz (1880-1975), helilooja
• Karl Böhm (1894-1981), dirigent
• Erik von Kuehnelt-Leddihn (1909-1999), politoloog
• Bert Isatitsch (1911–1994), Rahvusvahelise Kelgutamisföderatsiooni esimene president
• Frank Stronach (* 1932), Magna Internationali asutaja, miljardär
• Jochen Rindt (1942–1970), Vormel 1 maailmameister
• Helmut Marko (* 1943), endine võidusõitja
• Dietrich Mateschitz (* 1944), Red Bulli asutaja ja tegevjuht, miljardär
• Klaus Maria Brandauer (* 1944), näitleja ja lavastaja
• Elfriede Jelinek (* 1946), Nobeli kirjandusauhinna laureaat
• Arnold Schwarzenegger (* 1947), kulturist, filminäitleja ja endine California kuberner
• Getty Kaspers (* 1948), Hollandi bändi Teach-In juhtiv vokaal, kes võitis 1975. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse
• Eva Rueber-Staier (* 1951), Miss Austria 1969, Miss World 1969
• Wolfgang Muthspiel (* 1965), džässhelilooja ja kitarrist
• Ulla Weigerstorfer (* 1967), Miss Austria 1987, Miss World 1987
• Thomas Muster (* 1967), tennisist, endine maailma esireket
• Renate Götschl (* 1975), mäesuusatamise maailmameister
• Elisabeth Görgl (* 1981), mäesuusataja
• Christoph Strasser (* 1982), meisterultrajalgrattur
• Conchita Wurst (* 1988), laulja ja 2014. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse võitja

Vaata ka

• Štajerska (Sloveenia Steiermark)