Mine sisu juurde

Mistelbach

Allikas: Vikipeedia
Mistelbach

[ ˈmɪstl̩ˌbax ]
keskbaieri Mistlboch
Linnaväljak ja raekoda
Vapp
Vapp

Pindala: 131 km² (2018)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 11 559 (1.01.2018)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 48° 34′ N, 16° 34′ E
Asend Mistelbachi ringkonnas
Mistelbach (Austria)
Mistelbach

Mistelbach an der Zaya on linn (Stadtgemeinde) Kirde-Austrias Alam-Austria liidumaal, Mistelbachi ringkonna keskus. See asub Austria pealinnast Viinist u. 40 km kirdes. Lisaks koosneb see kaheksast alluvast omavalitsusest.

Mistelbach asub Alam-Austria Weinvierteli piirkonna kirdeosas, ligikaudu 25-30 km Tšehhi ja Slovakkia piiridest. See asub Brno (Tšehhi) ja Viini vahelise peamise maanteeühenduse (maantee B7) kõrval.

Mistelbachi piirkonna varane asustus on pärit kristluse-eelsest ajast.

1130. aasta paiku mainiti Mistelbachi esimest korda ametlikes ürikutes. Pärast Mistelbachi isandate hääbumist 1370. aasta paiku anti algselt kuninglikud Wilfersdorfi valdused Lichtensteini kojale.

Mistelbach sai oma esimese õiguse laatade korraldamiseks 1372. aastal. Tänapäeval toimub linnas endiselt neli laata aastas. Mistelbach sai linnaharta 5. juulil 1874.

19. sajandil mõjutas Mistelbachi tugevalt selle ühendus Austria Idaraudteega. Sellest sai lõpuks ringkonnakeskus ja hakati ehitama koole. 20. sajandil põhjustas Mistelbachile raskusi selle geograafiline lähedus Raudsele eesriidele. Sellest hoolimata kujunes linnast Weinvierteli idaosa piirkondlik keskus.

  • HTL (kõrgem tehnikakool) tervishoiutehnoloogiatele
  • HAK & HAS (kõrgem kommertsakadeemia / kõrgem kommertskool)
  • BORG (gümnaasium)
  • HS (riiklik kool)
  • VS (algkool)
  • ASO (vaimsete puuetega laste kool)
  • Kutsekool
  • Veinakasvataja kool
  • Õdede koolituskool

Vaatamisväärsusi

[muuda | muuda lähteteksti]
Luterlik kirik Mistelbachis; ehitatud 1905. aastal
  • Gooti kirik kirikumäel, ehitatud umbes 1500. aastal, liivakivist gooti stiilis madonnaga
  • Rooma surnukuur (Karner), ehitatud 1200. aasta paiku
  • Vallamaja
  • Kolmainsuse sammas
  • Barokkloss (Barockschlößl) Muuseumiteel (Museumsgasse)
  • Barnabiitide vennaskonna klooster, ehitatud 1687. aastal, hinnaliste Kainzi, Rossaforte ja Maulpertschi laefreskodega
  • Mistelbachi Musta surma all kannatamise mälestussammas (Pestsäule)
  • Ilmajaam Mistelbachi linnapargis
  • Kesklinn (Stadtsaal)
  • Mistelbachi muuseumikeskus, 2007. aasta mais avatud Hermann Nitschi muuseum; Hermann Nitsch elas Mistelbachi lähedal väikeses Prinzendorfi külas. Kunstnik on kuulus oma ebatavalise stiili ja esituskunsti poolest, mille pärast teda ka palju kritiseeritakse.
  • Kultuurmaastik (Kulturlandschaft) Paasdorfi ümbruses
  • Ajalooline ait (Hofstadl), ehitatud 19. sajandil nn laevakere stiilis, Siebenhirten.

Mistelbachis asub ka üks polulaarsemaid, kuigi traditsioonilises Viini stiilis kohvik "Cafe Harlekin", millest on aastate jooksul saanud linna elustiili ikoon.

Allomavalitsused

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Ebendorf
  • Eibesthal
  • Frättingsdorf
  • Hörersdorf
  • Hüttendorf, Mistelbachis
  • Kettlasbrunn
  • Lanzendorf, Mistelbachis
  • Paasdorf
  • Siebenhirten

Majandus ja taristu

[muuda | muuda lähteteksti]

2001. aastal oli Mistelbachis 583 mittepõllumajanduslikku ettevõtet. 1999. aastal oli põllumajanduse ja metsandusega seotud ettevõtteid 281. Mistelbachis töötas 2001. aasta rahvaloenduse andmetel kogurahvastikust 4776 inimest. Tööjõus osalemise määr on 45,9%.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]