Völkermarkt

Völkermarkt
	Peaväljak ja vana raekoda
Pindala	137 km² (2018)
Elanikke	10 946 (1.01.2018)
Koordinaadid	46° 40′ N, 14° 38′ E
	Asend Völkermarkti ringkonnas

Völkermarkt [ˈfœlkɐmaʁkt] (sloveeni: Velikovec) on linn Austria Kärnteni liidumaal, Völkermarkti ringkonna halduskeskus. See asub Drava orus, Klagenfurdist idas, Karawankide mäestikust põhjas.

Alljaotised[muuda | muuda lähteteksti]

Völkermarkti omavalitsus koosneb 26 alljaotisest (sloveenikeelsed nimed sulgudes):

Admont-Lassein (Volmat-Lesine)
Bei der Drau (Pri Dravi)
Greuth (Rute)
Gurtschitschach (Gurčiče)
Haimburg (Vovbre)
Höhenbergen (Homberk)
Kaltenbrunn (Mrzla Voda)
Klein St. Veit (Mali Šentvid)
Korb (Korpiče)
Mittertrixen (Srednje Trušnje)
Mühlgraben (Mlinski Graben)
Neudenstein (Črni Grad)
Niedertrixen (Spodnje Trušnje)
Ob der Drau (Na Dravo)
Rakollach (Rakole)
Ritzing (Ricinje)
Ruhstatt (Ruštat)
St. Jakob (Šentjakob)
St. Peter am Wallersberg (Šentpeter na Vašinjah)
St. Ruprecht (Šentrupert)
Tainach (Tinje)
Töllerberg (Telenberk)
Völkermarkt (Velikovec)
Waisenberg (Važenberk)
Wandelitzen (Vodovnica)
Weinberg (Vinograd)

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Piirkonna, mis oli kord iidse Noricumi provintsi osa, asustasid 7. sajandil slaavi hõimud, kes elasid Karantaania vürstkonnas. Ränne koondus ümber endise Rooma asula Juenna (tänapäeva Globasnitzi lähedal) piirkonnas, mida hiljem kutsuti Podjuna (sloveeni keeles) või Jauntal (saksa keeles). Tänaseni kutsub märkimisväärne osa elanikkonnast end Kärnteni sloveenideks.

Sponheimi krahvi Siegfried I järglased, kes olid 1035. aasta paiku keiser Konrad II pooldajatena Kärnteni hertsogkonda tulnud, rajasid 1090. aasta paiku kohale kaubapunkti, kuhu varsti pärast seda ehitati Salzburgi peapiiskopi käsul kirik. 1217. aastal andis hertsog Bernhard von Spanheim käsu ehitada silla üle Drava jõe ja lasi 1231. aastal asula uuesti üles ehitada. Völkermarkt sai linnaõiguse juba 13. sajandil ja kujunes kiiresti oluliseks rauakaubanduskeskuseks ümberkaudsetest maagikaevandustest.

1920. aasta Kärnteni plebistsiidis hääletas enamik rahvastikust Austria vabariigiga liitumise poolt. 18. septembril 1979 pommitas Jugoslaavia UDBA süütepommidega Völkermarkti raekoda, vigastades raskelt kolme meest, sealhulgas kahte agenti, põhjustades raskeid kahjusid.