Villach
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2021) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Juuli 2021) |
| Villach | |||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||||||
| [ ˈfɪlax ] | |||||||||
| |||||||||
 Drava jõe äärne | |||||||||
 | |||||||||
| Pindala |
135 km² (2018)[1]  | ||||||||
| Elanikke |
61 879 (1.01.2018)[2] | ||||||||
|
| |||||||||
| Koordinaadid | 46° 37′ N, 13° 51′ E | ||||||||
 Villachi paiknemine Kärntenis | |||||||||
  | |||||||||
Villach ([ˈfɪlax]; sloveeni: Beljak, itaalia: Villaco, friuli: Vilac) on suuruselt seitsmes linn Austrias ja suuruselt teine Kärnteni liidumaal. See on oluline liiklussõlm Lõuna-Austrias ja kogu Alpi-Aadria piirkonnas.
Koos teiste alpilinnadega tegeleb Villach Aasta alpilinna ühenduses Alpide konventsiooni elluviimisel säästva arengu saavutamiseks Alpide kaarel. 1997. aastal pälvis Villach esimese linnana Aasta alpilinna tiitli.
Villach on statuutlinn Drau jõe ääres selle lisajõe Gaili suubumiskoha lähedal Klagenfurdi nõo lääneservas. Omavalitsusala ulatub Gailtali Alpide nõlvadelt (Dobratschi mägi) alla Ossiachi järveni kirdes.
Villachi linnaosad on:
|
|
1905. aastal liidendati osa St. Martini omavalitsusest. 1973. aastal liidendati Landskron, Maria Gail ja Fellach.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Vanimad Villachist leitud inimtegevuse jäljed pärinevad hilisneoliitikumist. Palju rooma esemeid on avastatud linnast ja linnalähistelt, kuna see oli olulise rooma tee (Römerweg) lähedal, mis viis Itaaliast 15. aastal eKr rajatud Noricumi provintsi. Sel ajal asus kuumaveeallikal tänapäeva Warmbadi kvartalis kesklinnast lõunas tõenäoliselt mansio Sanctium. Pärast Rahvasterännuaega ja Ida-Alpide slaavi asustust u. 600. aastal sai piirkonnast Karantaania vürstkonna osa.
Kui vürst Borut palus 740. aasta paiku Baieri hertsogi Odilo abi sissetungivate avaaride vastu, pidi ta leppima Baieri ülemvõimuga. Karolingide Baieri valitseja Karlmanni poolt välja antud 878. aasta kinkekirjas mainitakse silda (ad pontem Uillach) Treffeni kuningliku õukonna läheredal, mis on tänases Villachis. 979. aastal läänistas keiser Otto II Brixeni piiskop Albuinile Villachi mõisa. Pärast tema surma loovutas kuningas Heinrich II 1007. aastal asula äsjaloodud Bambergi piiskopkonnale. Piiskopid pidasid ka külgnevaid mõisu piki strateegiliselt olulist teed Itaaliasse kuni Pontafelini, mille nad säilitasid 1759. aastani, samas kui ümberkaudsed Kärnteni hertsogi maad läksid 1335. aastal Austria Habsburgidele.
Villach sai turuõiguse 1060. aastal, ehkki linnana mainiti seda alles u. 1240. aastal. Jaakobusele pühendatud kihelkonnakirik dokumenteeriti esmakordselt 1136. aastal. Keiser Friedrich II andis 1222. aastal kodanikele õiguse korraldada 25. juulil (Jakobitag) iga-aastast laata. 1348. aasta Friuli maavärin laastas suure osa linnast, teine laastav maavärin toimus 1690. aastal. Villachis oli ka mitu tulekahju, mis hävitasid palju hooneid. Esimene dokumenteeritud linnapea asus ametisse 16. sajandil.
1526. aastast alates muutusid paljud kodanikud protestantlikuks ja Villachi kihelkond muutus Kärnteni mõisate uue usu keskuseks, mis tõi kirikuvalitsejate poolt kaasa karmid vastureformatsiooni meetmed. Alates umbes 1600. aastast olid paljud elanikud sunnitud linnast lahkuma, põhjustades majanduslangust. 1759. aastal ostis Habsburgist keisrinna Maria Theresia Bambergi alad Kärntenis ametlikult ühe miljoni kuldeni eest. Villach liideti Habsburgide monarhia pärusvaldustega ja sellest sai Kärnteni ringkonna halduskoht.
Napoleoni sõdade ajal okupeerisid linna Prantsuse väed ja 1809. aastast sai sellest lühiealiste Illüüria provintside osa, kuni Austria keisririigi väed selle 1813. aastal tagasi vallutasid ja 1816. aastal Austria Illüüria kuningriiki liidendasid. Linna majandust edendas otsustavalt Lõunaraudtee lääneharu, mis jõudis Villachisse lõpuks 1864. aastal, pakkudes kasvu ja laienemist. 1880. aastaks elas linnas 6104 inimest. Esimeses maailmasõjas oli Itaalia rinde lähedal asuv Villach Austria-Ungari armee 10. armee väejuhatuse asukoht.
Linn sai statuutlinna staatuse sõdadevahelisel perioodil 1. jaanuaril 1932. Pärast Austria anšlussi Natsi-Saksamaasse 1938. aastal oli Villachi linnapea entusiastlik nats Oskar Kraus. 9. novembril 1938 toimus Villachis üleriigiline Kristalliöö pogromm, kus rünnati vägivaldselt juudi elanikkonda. Mälestusmärk Kärnteni plebistsiidini viinud 1919. aasta piirikonfliktile tekitas sõnasõda selle avamisel 2002. aastal, kuna Kraus, kes ei olnud konfliktis eriti silmapaistev olnud, oli ainus esiletoodud isik.
Teise maailmasõja ajal pommitasid liitlasväed Villachit 37 korda. U. 42 500 pommi tappis 300 inimest ja kahjustas 85% hoonetest. Sellest hoolimata kosus linn kiiresti. Täna on Villach elav äri ja puhkuse linn, kuid säilitab oma ajaloolise tausta.
Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]
- Bamberg, Saksamaa
- Udine, Itaalia
- Suresnes, Prantsusmaa
- Springfield, Illinois, Ameerika Ühendriigid
Festivalid[muuda | muuda lähteteksti]
Aastaringselt toimub mitu festivali:
- Villachi karneval (mis algab 11. novembril ja lõpeb 4. märtsil)
- Kunsti- ja käsitööfestival (isetehtud kaupadega)
- Villacher Fasching või Mardi Gras
- Tänavakunstifestival (näitab kunstnike ja lauljate esinemisi)
- "Villacher Kirchtag" (festival kestab suvel terve nädala ja lõpeb augusti esimesel laupäeval)
- Etendused ujuval laval Drau jõel
Tuntud inimesi[muuda | muuda lähteteksti]
.jpg)
- Anton Janežič (1828–1869), sloveenist keeleteadlane, filoloog, kirjanik ja kirjandusloolane
- Oskar Potiorek (1853–1933), Austria-Ungari armee ohvitser, Bosnia ja Hertsegoviina kuberner Sarajevos 1911-1914
- Anton Ghon (1866–1936), Austria patoloog
- Hans Kurath (1891–1992) Austria päritolu Ameerika keeleteadlane
- Carl-Heinz Birnbacher (1910–1991), Austria päritolu Saksa mereväeohvitser, Saksa mereväe viitseadmiral
- Albert Bach (1910–2003), Austria sõdur, Generalmajor ja suustaja, võistles 1936. aasta taliolümpiamängudel
- Hubert Petschnigg (1913–1997), Austria arhitekt
- Heidemarie Hatheyer (1918–1990), Austria filminäitlejanna
- Paul Watzlawick (1921–2007), Austria-Ameerika terapeut, psühholoog, kommunikatsiooniteoreetik ja filosoof
- Kurt Diemberger (* 1932), alpinist ja kirjanik
- Bruno Gironcoli (1936–2010), Austria kaasaegne kunstnik
- Heidelinde Weis (* 1940), Austria näitlejanna
- Hermann Knoflacher (* 1940), Austria ehitusinsener
- Peter Brabeck-Letmathe (* 1944), endine Nestlé grupi tegevdirektor
- George Zebrowski (* 1945), Ameerika ulmekirjanik ja toimetaja
- Zoltan J. Acs (* 1947), Ameerika majandusteadlane ja London School of Economics and Political Science juhtimisprofessor
- Felix Tretter (* 1949), Austria psühholoog, psühhiaater ja küberneetik
- Werner Kofler (1947–2011), Austria postmodernistlik romaanikirjanik
- Gerald Kargl (* 1953), Austria filmirežissöör, kuulsaim 1983. aasta filmi Angst lavastamise poolest
- Wolfgang Ilgenfritz (1957–2013), Austria poliitik ja silmapaistvalt fraktsioonilise kuuluvuseta Euroopa Parlamendi liige
- Gernot Rumpold (* 1957), Austria poliitik, Jörg Haideri kaaslane
- Peter Löscher (* 1957), Austria ärimees koos Merck & Co.-ga, 2007. aastast Siemensi tegevdirektor
- Michael Martin Kofler (* 1966), klassikaline flöödimängija
- Eva Glawischnig-Piesczek (* 1969), Austria poliitik, Die Grünen – Die Grüne Alternative
- Florian Hufsky (1986–2009), Austria uue meedia kunstnik, Austria Piraadipartei juhatuse liige
Sport[muuda | muuda lähteteksti]
- Ernst Melchior (1920–1978), Austria jalgpallur
- Hanns Brandstätter (* 1949), Austria vehkleja
- Johann Lindner (* 1959), vasaraheitja ja bobisõitja
- Alfred Groyer (* 1959), Austria endine suusahüppaja
- Alex Antonitsch (* 1966), Austria endine tennisist
- Bärbel Jungmeier (* 1975), maanteerattur ja maastikurattur
- Gerhard Unterluggauer (* 1976), Austria endine jäähokimängija
- Roland Kollmann (* 1976), endine Austria jalgpallur
- Daniel Mesotitsch (* 1976), Austria endine laskesuusataja
- Friedrich Pinter (* 1978), Austria endine laskesuusataja
- Martin Koch (* 1982), Austria endine suusahüppaja
- Michael Grabner, (* 1987), Austria jäähokimängija
- Marc Sand (* 1988), Austria jalgpallur
- Michael Raffl (* 1988), Austria jäähokimängija
- Guido Burgstaller (* 1989), Austria jalgpallur
- Anna Gasser (* 1991), Austria lumelaudur
- Marco Schwarz (* 1995), Austria mäesuusataja
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Dauersiedlungsraum der Gemeinden Politischen Bezirke und Bundesländer - Gebietsstand 1.1.2018, vaadatud 10.03.2019.
- ↑ Einwohnerzahl 1.1.2018 nach Gemeinden mit Status, Gebietsstand 1.1.2018, vaadatud 9.03.2019.