Sankt Veit an der Glan

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Sankt Veit an der Glan
Marktszene-sant-veit.jpg
Turuplats
Vapp

Pindala: 50,8 km² (2018)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 12 547 (1.01.2018)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 46° 46′ N, 14° 22′ E
St. Veit an der Glan im Bezirk SV.png
Asend Sankt Veit an der Glani ringkonnas
Sankt Veit an der Glan (Austria)
Sankt Veit an der Glan

Sankt Veit an der Glan ([zaŋkt ˈfaɪt ʔan deːɐ̯ ˈɡlaːn]; sloveeni: Šentvid ob Glini) on linn Austria Kärnteni liidumaal, Sankt Veit an der Glani ringkonna halduskeskus. See oli ajalooline Kärnteni pealinn 1518. aastani.

Linn asub Glani jõe orus Gurktali Alpides. Siin jõuab Glan Kesk-Kärnteni Zollfeldi tasandikule ning voolab lõuna suunas Maria Saali ja liidumaa pealinna Klagenfurti.

Linnaosad on Galling, Hörzendorf, Niederdorf, Projern, Sankt Donat ja Tanzenberg.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mitmed arheoloogilised leiud viitavad sellele asulale juba Karolingide ajal. Legendi järgi õhutas linna asutamist Baieri vägede 901. aasta lahing sissetungivate madjarite vastu. Esmakordselt 1131. aasta dokumendis mainituna asus Kärnteni hertsogkonnas Gurki piiskopkonna Püha Vituse kirik. 1137. aasta kokkuleppe kohaselt "ostis" selle tagasi Bambergi piiskopkond.

Hertsogiloss

Kuid juba 1149. aastal oli see Sponheimist Kärnteni hertsogi [[Heinrich V (Kärnten)|Heinrich V] residents], kus ta võttis vastu Teisest ristisõjast naasva Saksamaa kuninga Konrad III. Tema järglaseks sai tema vend Kärnteni hertsog Hermann II, kellest sai 1176. aastal kiriku foogt, misjärel muutsid Sponheimid Sankt Veiti valduse oma alaliseks residentsiks ja Kärnteni hertsogkonna pealinnaks, milleks see jäi 1518. aastani. Hermanni poeg Bernhard von Spanheim (suri 1256) ehitas hertsogilossi ja kindlustused ning andis Sankt Veitile 1224. aastal linnaõiguse. Siin pidas ta glamuurset õukonda ja võttis vastu minnesingerid nagu Walther von der Vogelweide, kes viibis siin 1214. aastal, ja Ulrich von Liechtensteini. Samuti võis Sankt Veit olla Heinrich von dem Türlini alaline asukoht, kus ta kirjutas oma keskkõrgsaksakeelse poeemi Diu Crône.

Pärast Sponheimide hääbumist 1269. aastal omandas Kärnteni hertsogkonna Böömimaa kuningas Otakar II, hiljem läks see Meinhardiinist Tirooli krahv Meinhard II-le. Tema lapselaps krahvinna Margarete kaotas Kärnteni 1335. aastal lõpuks Habsburgist Austria hertsog Rudolf IV-le, misjärel liidendati see dünastia Sise-Austria maadega ja seda valitsesid asehaldurid. 1362. aastal andis Rudolf Sankt Veiti kodanikele loa pidada iga-aastast Wiesenmarkti laata, mis on tänini üks vanimaid pidustusi Kesk-Euroopas. Selle raekoda pärineb 1468. aastast ja tänapäevane hertsogiloss 15.-16. sajandist.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

2001. aasta rahvaloenduse andmetel elas seal 12 045 inimest. Neist 92,5% austerlased, 2,3% jugoslaavlased ja 2,2% bosnialased. 74,0% rahvastikust peab end katoliiklasteks, 8,6% protestantideks ja 4,3% muslimiteks, samas 10,2% on mitteusklikud.

Tööstus[muuda | muuda lähteteksti]

Linnas asub rahvusvaheline kella- ja juveeliettevõte Jacques Lemans GmbH.

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Sankt Veit an der Glan on koduks FC Alpe Adriale, kes mängib praegu Regionalliga Mittes, nad mängivad oma kodumänge Jacques-Lemans-Arenal.

Sõpruslinn[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]