Tamsweg

Tamsweg
	Vaade St Leonhardi kirikust
Pindala	117,36 km²
Elanikke	5717 (1.01.2018)
Koordinaadid	47° 7′ N, 13° 48′ E

Tamsweg on alev ja vald (Marktgemeinde) Austria Salzburgi liidumaal Steiermargi liidumaa piiri ääres, Tamswegi ringkonna halduskeskus ja suurim asula Salzburgi Lungau piirkonnas.

Tamsweg asub Schladmingi Tauerni mäestiku lõunanõlval Kesk-Ida-Alpides, Muri jõe ülemises orus, mis on Austria kuivim valgla. Asulad on Haiden, Keusching, Lasaberg, Mörtelsdorf, Sauerfeld, Seetal, Tamsweg ja Wölting.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Olles olnud kord Rooma Noricumi provintsi osa, oli Lungau alates 6. sajandist slaavi asuala, mis langes 8. sajandil Baieri hertsogite mõju alla. Paikkonda Taemswich on esmamainitud 1156. aasta paiku. Kihelkonnakiriku, mis oli algselt naabruses asuva Mariapfarri filiaal, omandas Salzburgi peapiiskop Eberhard II 1246. aastal. Vürstlikud peapiiskopid püstitasid 1433. aasta paiku St Leonhardi palverännukiriku, mis 15. sajandi lõpus laiendati kindluskirikuks, pidades silmas korduvaid Osmanite sissetungide. 1490. aastal okupeerisid selle kuningas Mátyás Hunyadi Ungari väed ja sellest sai veriste võitluste paik keiser Friedrich III relvajõudude vastu.

Peapiiskopid võitlesid oma valdustes reformatsiooni vastu ja vastureformatsiooni käigus laiendati Tamswegi piiskopiresidentsi ning 1587. aastal anti selle kodanikele täiendavad turuõigused, eriti soola ja rauaga kauplemise osas. Esimese koalitsiooni sõja ajal okupeerisid Tamswegi 1797. aastal Prantsuse väed ning pärast Salzburgi vürstliku peapiiskopkonna sekulariseerimist 1803. aastal läks see 1805. aasta Pressburgi rahu kohaselt koos Salzburgi kuurvürstkonnaga Austria keisririigile. Ääremaa majandust soodustati otsustavalt, kui Tamsweg sai Muri oru raudteeliini avamisega 1894. aastal juurdepääsu Austria-Ungari raudteevõrgule.

Tamsweg on tähelepanuväärne oma iga-aastase Simsoni kuju rongkäigu tõttu.