Groß-Enzersdorf
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2023) |
 | Artiklis puuduvad viited. (November 2023) |
| Groß-Enzersdorf | |
|---|---|
 Peaväljak | |
 Vapp
| |
| Pindala |
83,9 km² (2018)[1]  |
| Elanikke |
11 817 (1.01.2022) |
|
| |
| Koordinaadid | 48° 12′ N, 16° 33′ E |
 Asend Gänserndorfi ringkonnas | |
  | |
Groß-Enzersdorf on linn (Stadtgemeinde) Austrias Alam-Austria liidumaal Gänserndorfi ringkonnas, Viinist idas ja Doonaust põhjas. Peale linna enda hõlmab see ka seitset alluvat omavalitsust.
Linn on Viini kesklinnast 18 km idas. See asub maantee 3 ääres. See asub Viini Eßlingi kvartali ja lõunas Lobau looduskaitseala lähedal, mis on osa Donau-Aueni rahvuspargist.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Kui valla ala oli arvatavasti asustatud Rooma-eelsel ajal, siis Encinesdorfi nimelist asulat on esmakordselt kirjalikult mainitud 1160. aastast. Praeguses asukohas asutati mõis u. 870. aastal. Seda valdust moodustava maastiku (saar Sahsonaganc, mis kattub ligikaudu tänapäeva vallaga) kinkis Heinrich II 1021. aastal Weihenstephani kloostrile, et see 1028. aastal Freisingi diötseesile üle anda. Kuigi üldpiirkond oli ka Passau diötseesi mõju all, seostab 1202. aasta dokument Groß-Enzersdorfi kiriku ametlikult Freisingi diötseesiga. 1298. aastaks kuulus kogu Sahsonaganc Freisingi diötseesile ja halduskeskus asus tollases Entzeinestorfis.
1396. aastal sai asula ametliku linnaõiguse ning hakati ehitama massiivset linnamüüri, mis valmis 1399. aastal ja seisab tänaseni peaaegu tervena. Vaatamata nendele kindlustustele vallutati linna mitu korda ja see sai järgnevatel sajanditel tõsiseid kahjustusi. 1483. aastal rüüstas ja kahjustas linna Mátyás Hunyadi ning 1529. aastal vallutasid ja kahjustasid linna Viini piiramise ajal Osmanite väed. Pärast seda ehitasid paljud horvaadid hävinud maju uuesti üles ja asusid lõpuks linna elama. 1554. aastal hävitas tulekahju linnas kõik majad peale mõne. Kolmekümneaastase sõja ajal 17. sajandi esimeses pooles okupeerisid linna ja panid taas põlema Rootsi väed. Sellele järgnes katkupuhang 1679. aastal ning järjekordne okupatsioon ja osaline hävitamine Osmanite riigi poolt Teise Viini piiramise ajal enne Viini lahingut 1683. aastal.
1693. aastal ristiti Groß-Enzersdorfis naaberkülas Eßlingis sündinud barokk-skulptor Georg Raphael Donner, mis tähistas suhteliselt rahuliku perioodi algust, mille katkestas alles 1730. aastal toimunud suur tulekahju. 1803. aastal sekulariseeriti Freisingi diötseesi asjad ja seega anti Groß-Enzersdorf ametlikult üle Habsburgidele. Linn osales uuesti sõjategevuses 1809. aastal, Asperni-Esslingi lahingu ja Wagrami lahingu ajal, kandes suuri kahjustusi. Viimane suurem tulekahju toimus 1829. aastal ja 1850. aastal sai Groß-Enzersdorfist ringkonnakeskus, mis viidi 1893. aastal üle Floridsdorfi. 19. sajandi teises pooles asutati juudi kogukond ja lõpuks ehitati sünagoog. Alates 1886. aastast oli linn linna Viini trammivõrguga ühendava aurutrammitee lõpp-peatus, mis hiljem elektrifitseeriti ja lõpetas teenindamise 1970. aastal.
Austria anšluss Natsi-Saksamaasse 1938. aastal tõi Groß-Enzersdorfis kaasa ka kohalikul tasandil olulise muutuse: see liideti uude Suur-Viini ja andis oma nime uuele 22. ringkonnale Groß-Enzersdorf, mis hõlmas paljusid Marchfeldi külasid, aga ka mõnda muud Doonau jõest vasakul asuvat linnapiirkonda, mis olid juba varem Viini osa, nagu Kaisermühlen. Sünagoog sai kurikuulsas Kristalliöös 1938. aasta novembris tugevalt kannatada ja suurem osa juudi elanikkonnast küüditati selle sündmuse ajal. Sünagoogihoonet kasutati Teise maailmasõja ajal magasiinina ja lammutati 1963. aastal. Maailmasõja ajal kannatas linn selle läheduse tõttu naftatöötlemistehasele Lobaus 1944. aastal õhurünnakute all. 12. aprillil 1945 vallutasid Groß-Enzersdorfi NSV Liidu relvajõud. Liitlasvägede okupeeritud Austrias asus linn Nõukogude tsoonis ja jäi halduslikult kuni 1954. aastani Viini 22. ringkonda, mil see taastati vallana Alam-Austria liidumaal.
Groß-Enzersdorfi uuem ajalugu tähistab nihet teeninduslinnast, mida iseloomustab selle põllumajanduslik ümbrus, äärelinna keskuseks, kust paljud elanikud pendeldavad Viini.
Kultuur ja huvipunktid[muuda | muuda lähteteksti]
Austria ainus allesjäänud autokino asub Groß-Enzersdorfis, otse Viini piiri ääres. See avati 1967. aastal ja laiendati 1990. aastal kolme ekraaniga "keskuseks". Pühapäeviti toimub linnas kirbuturg. 1889. aastal rajati Groß-Enzersdorfi juudi kalmistu, kuid kahjuks on seal hiljuti vandaalitsetud.
Hooned[muuda | muuda lähteteksti]
- Groß-Enzersdorf on väga kuulus oma linnamüüri poolest. See ehitati aastatel 1396-1399 ja on siiani peaaegu täielikult puutumata.
- Kihelkonnakirik, mis on ehitatud romaani, gooti ja barokk-stiilides.
- Linnahall on hästi säilinud ja osa endisest tsiviilhaiglast.
Sport[muuda | muuda lähteteksti]
Tõsist sporti tehakse lauatennises. UKJ Groß-Enzersdorfi meeskond mängib 2. liigas (2. Bundesliga) ja on oluline ka oma rolli tõttu noorteprogrammides. Seal on ka jalgpallimeeskond (SC Groß-Enzersdorf).