Kitzbühel

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Vapp
Kitzbühel augusti keskpaigas 2008
Kitzbüheli paiknemine Kitzbüheli ringkonnas
Kitzbüheli asukoht Austria kaardil
Mäesuusatamise võistluspaigana kasutatav Hahnenkamm suvel

Kitzbühel on väike keskaegne linn Kitzbüheli ringkonnas Austria Tirooli liidumaal, umbes 100 km Innsbruckist idas, 762 m kõrgusel merepinnast. Linna pindala on 58,02 km², 1. jaanuaril 2016 elas seal 8331 inimest. Linn on samanimelise ringkonna halduskeskus. Kitzbühel on rahvusvaheliselt tuntud suusakeskus ja selle hooaeg kestab oktoobri keskpaigast mai alguseni. Talvel ja varakevadel külastavad seda peamiselt kõrgkihi kliendid Austriast ja välismaalt.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Kitzbühel, mis asub Kitzbüheli Alpides Kitzbüheler Ache ääres, on laia oru linn, kusjuures enamus selle kesklinnast on autovaba, ning suure valikuga luksuskauplustest ja kohvikutest.

Linnaosad on järgmised: Am Horn, Aschbachbichl, Badhaussiedlung, Bichlach, Ecking, Felseneck, Griesenau, Griesenauweg, Gundhabing, Hagstein, Hausstatt, Henntal, Jodlfeld, Kaps, Mühlau, Obernau, Schattberg, Seereith, Siedlung Frieden, Am Sonnberg, Sonnenhoffeld, Staudach, Stockerdörfl ja Zephirau.

Kitzbüheli naabervallad on: Aurach bei Kitzbühel, Jochberg, Kirchberg in Tirol, Oberndorf in Tirol, Reith bei Kitzbühel, Sankt Johann in Tirol ja Fieberbrunn.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Varaseimad inimesed[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed teadaolevad asukad olid illüürlastest vasekaevurid Kitzbüheli ümbruse mägedes ajavahemikus 1100 kuni 800 eKr.

Umbes aastal 15 eKr laiendasid roomlased keiser Augustuse juhtimisel oma riiki Alpide hõivamisega ja rajasid Noricumi provintsi. Pärast Lääne-Rooma riigi langemist asusid 800. aasta paiku Kitzbüheli piirkonda bajuvaarid ja alustasid metsast puhastamist.

Keskaeg[muuda | muuda lähteteksti]

12. sajandil on nime Chizbuhel esimest korda mainitud dokumendis, mis kuulus Chiemsee kloostrile (viide "Marquard von Chizbuhel"), kusjuures Chizzo viitab Baieri klannile ja Bühel viitab asunduse asukohale mäel. Sada aastat hiljem viitab allikas Bambergi kloostri foogtkonnale Kicemgespuchel ja 1271. aasta dokument ülendab asunduse linnaks, kohta kutsuti Chizzingenspuehel.

Kitzbühel sai Ülem-Baieri osaks 1255. aastal, kui Baieri esmakordselt jagunes. Baieri hertsog Ludwig II andis 6. juunil 1271 Kitzbühelile linnaõiguse, ja linna kindlustati kaitsemüüridega. Järgnevatel sajanditel kujunes linn turulinnaks, kasvades järjepidevalt ning jäädes sõjast ja konfliktist puutumata. Linnamüürid langesid lõpuks ühekorruselise hoone tasemeni ja kive kasutati elamute ehitamiseks.

Kui Tirooli krahvinna Margarete abiellus 1342. aastal Baieri hertsogi Ludwig der Brandenburgeriga, ühendati Kitzbühel ajutiselt Tirooli krahvkonnaga (mis omakorda sai abielu tulemusena Baieri dominiooniks kuni Ludwigi surmani). Pärast Schärdingi rahu (1369) läks Kitzbühel tagasi Baierile. Baieri jagunemisega läks Kufstein Wittelsbachi dünastia Landshuti liinile. Sel ajal laienes hõbeda ja vase kaevandamine Kitzbühelis järjepidevalt ning talle anti välja ulatuslikud kaevandamisõigused, mis hiljem Baieri hertsogkonnale oluliseks muutusid. 30. juunil 1504 sai Kitzbühel jäädavalt Tirooli osaks: keiser Maximilian jättis endale senised Landshuti ametid (Ämter) Kitzbüheli, Kufsteini ja Rattenbergi osana oma Kölni vahekohtust (Kölner Schiedsspruch), mis lõpetas Landshuti pärilussõja.

Kuid Baieri Ludwigi õigus kehtis kolmele eespoolnimetatud kohale 19. sajandini, nii et neil linnadel oli Tiroolis eriline õiguslik staatus. Maximilian läänistas Kitzbüheli, mille tulemusel läks see 16. sajandi lõpus Lambergi krahvide valitsemise alla, kuni 1. maini 1840, kui Kitzbühel anti pidulikult riigile üle.

Kirjutis Rootsi kabelis Rootsi sõja ajast teatab "Bis hierher und nicht weiter kamen die schwedischen Reiter" ("Rootsi rüütlid tulid nii kaugele, kuid mitte rohkem.")

18. sajandist tänapäevani[muuda | muuda lähteteksti]

18. ja 19. sajandi sõjad läksid linnast mööda, isegi kui selle asukad osalesid Tirooli mässus Napoleoni vastu. Pressburgi rahuga 1805. aastal sai Kitzbühel taas kord Baieri osaks; see taasühendati Tirooliga pärast Napoleoni langust Viini kongressi otsusega. 1918. aastani oli linn (KITZBICHL enne 1895. aastat) Habsburgide monarhia (pärast Austria-Ungari kompromissi Austria poole) osa, samanimelise ringkonna keskus, üks 21-st Bezirkshauptmannschaften Tirooli provintsis.

Kui keiser Franz Joseph I lõpuks segase põhiseadusliku olukorra lahendas ja pärast Salzburg-Tirooli raudtee lõpetamist 1875. aastal puhkesid linna kaubandus ja tööstus õitsele. 1894. aastal võõrustas Kitzbühel esimest suusavõistlust, avades uue turismi ja spordi ajastu.

Kitzbühelil oli ka õnne jääda kahjustamata Esimese ja Teise maailmasõja laastamisest. 2000. aastast saati on linn Tirooli Kliimamuutuste liidu liige.

Huvipaigad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Katharinenkirche: ehitati 1360–1365, kõrggooti kirik linnasüdames vaskseppade altariga; kupliga kõrge torn on silmatorkav maamärk linnakeskuses. Selle kariljon kõlab kell 11 hommikul ja kell 5 õhtul.
  • Protestantlik Kristuse Kirik Kitzbühelis: ehitati aastal 1962 Clemens Holzmeisteri poolt
  • Reisch Dance Cafe: ehitati aastal 1928 Lois Welzenbacheri poolt (Tiroler Moderne arhitekt); Plahli meditsiinipraktika (Arzthaus) on samuti tema poolt loodud
  • Berghaus Holzmeister, külalistemaja Kitzbüheli kohalikul mäel, Hahnenkammil; ehitati aastal 1930 Clemens Holzmeisteri poolt
  • Berghaus, loodud Alfons Walde poolt, 100 m eemal
  • Max Weileri fresko (1951) Kitzbüheli põhikoolis (Volksschule)
  • Doppelmayri firma poolt ehitatud kolmiktrossi süsteem, maapinnast suurima kõrgusega (400 m) trosstee maailmas.
  • Museum Kitzbühel - Alfons Walde kogu: uus renoveeritud muuseum esitab linna ajalugu, alates 1000 aastat tagasi kuni talispordi ajastuni; sisaldab ka Tirooli maalikunstniku Alfons Walde suuremat alalist näitust

Inimesed[muuda | muuda lähteteksti]

1950. aastatel kirjutasid kohalikud legendid Ernst Hinterseer, Hias Leitner, Anderl Molterer, Christian Pravda, Fritz Huber Jr. ja Toni Sailer suusatamise ajalugu. Nad panid Kitzbüheli kaardile ja nende nimed helisevad veel tänagi. Nüüd teenib siin uus põlvkond Kitzbüheli legendide tiitlit: Rosi Schipflinger, Axel Naglich, Kaspar Frauenschuh ja David Kreiner. Koos spordisaavutuste, moe ja toiduga on nad osa Kitzbüheli ainulaadsest kultuurist

Kuulsad Kitzbüheli asukad

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Kitzbühel on üks Euroopa tuntumaid talispordikeskusi, paiknedes Hahnenkammi (1712 m, edelas) ja Kitzbühler Horni (1996 m, kirdes) mägede vahel. Hahnenkamm võõrustab iga-aastast maailmakarika võistlust, sealhulgas kõige olulisemat üksikala, kiirlaskumist märkimisväärsel Streifi nõlval. 1937. aastal kasutuselevõetuna on kirdepoolne nõlv Streif üks maailma raskeimad kiirlaskumise radu, kui mitte kõige raskem, ja on kurikuulus dramaatiliste kokkupõrgete rohkuse poolest.

Igal suvel võõrustab Kitzbühel ka ATP tenniseturniiri saviväljakutel, "Austrian Open".

Aastatel 2007 kuni 2011 toimusid kohalikul Schwarzsee järvel triatloni maailmakarika võistlused.

Kitzbüheler Alpenrallye on iga-aastane ajalooliste autode festival, mis esmakordselt toimus 1988. aastal. United Buddy Bears esimene reis oli aastal 2004 Kitzbühelisse, millele järgnes esimene reis "suurde laia maailma" – kui nad läksid Hongkongi ja paljudesse teistesse suurlinnadesse kõigis viies maailmajaos.

Turism[muuda | muuda lähteteksti]

Talvelumi Kitzbühelis

Koos suusaradade ja suusatõstukitega naabruses Kirchberg in Tirolis, Jochbergis ja Thurni kurul on Kitzbühel üks suuremaid suusapiirkondi Austrias. Koos umbes 10 000 hotelli ja külalistemaja voodikohaga on Kitzbühelis ja selle naabrite juures ebatavaliselt suure tihedusega külaliste majutus.

Kitzbühelis puhkajatele on kättesaadavad 56 trossteed ja tõsteseadet ning 168 km nõlvu, samuti 40 km hoolitsetud murdmaasuusaradu. Tähelepanu tuleb pöörata suhteliselt uuele 3S köisraudteele, mis on maailmas kõrgeim maapinna kohal olev.

Suviti on siin 120 km maastikurattaradu ja 500 km matkaradu.

Muud atraktsioonid on 6 tenniseväljakut ja 4 golfirada, Kitzbüheli ujumisbassein, Austria ainus jääkeeglihall ja suplusjärv Schwarzsee.

Kitzbühel hoolitseb ennekõike turismiturgude tipptaseme eest, kui paljud kuulsused ja jetset tulevad siia, eriti rahvusvahelistele võistlustele Hahnenkammil.

Koos 11 muu linnaga on Kitzbühel kogukonna Alpide parim liige.

Muusika[muuda | muuda lähteteksti]

1978. aastal peeti Kitzbühelis rahvusvaheline polkafestival.

Transport[muuda | muuda lähteteksti]

Maantee:

Brixentali maantee B170 Wörglist ristub Kitzbühelis Thurni kuru maanteega B161 Mittersillist Sankt Johann in Tirolisse. Kitzbüheli jaam on suur bussipeatus bussidele Lienzi ja Wörglisse.

Raudtee:

Kitzbühel Hauptbahnhof, Kitzbühel Hahnenkamm ja Kitzbühel Schwarzsee on peatused Salzburg-Tirooli raudteel. Whilst Hahnenkamm ja Schwarzsee jaamad teenindavad vaid kohalikke ronge, pikamaateenused Innsbruckist ja Grazist peatuvad Kitzbüheli jaamas. Kitzbüheli jaam ehitati just ümber (2010) ja varustati uute tõketeta platformidega, tunnelite ja tõstukiga. 2011. aastast alates ei ole Kitzbühelis enam jaamaülemat ja pileteid pole enam võimalik letist osta.

Rahvusvahelised suhted[muuda | muuda lähteteksti]

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Panoraam[muuda | muuda lähteteksti]

Kitzbüheli panoraam

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]