Feldkirch

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Feldkirch

[ ˈfɛltkɪʁç ]
saksa Feldkirch
Feldkirch3.jpg
Vapp
Feldkirchi vapp

Pindala: 34,4 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 33 420 (1.01.2018)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 47° 14′ N, 9° 36′ E
Feldkirch im Bezirk FK.png
Asend Feldkirchi ringkonnas
Feldkirch (Austria)
Feldkirch
Feldkirchi vanalinn

Feldkirch on linn Austrias Vorarlbergi liidumaal Šveitsi ja Liechtensteini piiri lähedal ning Illi jõe ääres. See on Feldkirchi ringkonna halduskeskus. Dornbirni järel on see rahvaarvu poolest suuruselt teine linn Vorarlbergis. Austria läänepoolseim punkt asub Feldkirchis Reini jõe ääres, Austria, Šveitsi ja Liechtensteini piiri kolmikpunktist põhjas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kaunist keskaegset linna, mis on tänaseni hästi säilinud, mainiti linnana esmakordselt 1218. aastal pärast seda, kui krahv Hugo von Montfort ehitas "Schattenburgi", lossi, mis on endiselt Feldkirchi peamine vaatamisväärsus. Muud linna vaatamisväärsused hõlmavad hilisgooti ajast pärit Püha Nikolause toomkirikut. Feldkirchis sündis Georg Joachim Rheticus ja asub praegu Feldkirchi diötsees. Aastatel 1651–1773 ja 1856–1979 asus Feldkirchis jesuiitide kool Stella Matutina.

1799. aasta märtsis toimus kaks kokkupõrget Prantsusmaa Esimesne Vabariigi ja Habsburgide monarhia vägede vahel. 7. märtsil võitis Nicolas Oudinot koos 9000 Prantsuse sõduriga Friedrich von Hotze 6000 austerlast. Feldkirchi lahing toimus 23. märtsil, kui André Masséna ja 12 000 prantslast said lüüa Franjo Jelačićilt ja 5500 austerlaselt.

Linnaosad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Feldkirch
  • Levis
  • Altenstadt
  • Gisingen
  • Nofels
  • Tosters
  • Tisis

Majandus ja taristu[muuda | muuda lähteteksti]

Turuplats

Transport[muuda | muuda lähteteksti]

Feldkirchil on alates 1993. aastast olnud oma kohalik bussivõrk, kus on praegu 8 liini, sealhulgas bussid Liechtensteini põhjaossa. Bussisüsteem töötab koos Vorarlbergi bussisüsteemiga, mis pakub mitut piirkonnaülest liini, mis algavad ja lõpevad Feldkirchis. Lisaks on niinimetatud "ööliin", mis ühendab baare ja diskosid kogu Feldkirchis. Ööliin töötab nädalavahetustel umbes kella neljani hommikul.

Feldkirchi raudteejaam asub peamisel raudteeliinil läbi Vorarlbergi.

Ettevõtted[muuda | muuda lähteteksti]

15. mai 2001. aasta seisuga oli Feldkirchi 1464 ettevõttes 13 146 töötajat, sealhulgas 5 suuremat ettevõtet, milles igaühes rohkem kui 200 töötajat.

Feldkirchis baseeruvad järgmised ettevõtted:

  • Bachmann Electronic
  • Vorarlberg Milch
  • Lingenhöle Technologie
  • Stadtwerke Feldkirch
  • KSW Tankstellen- und Industrieanlagenbau
  • Gebäudereinigung Bauer
  • Landeskrankenhaus Feldkirch

Kultuur ja maamärgid[muuda | muuda lähteteksti]

Feldkirchi all-linn[muuda | muuda lähteteksti]

Feldkirchis on üks paremini säilinud keskaegseid Vorarlbergi linnamaastikke. Linn ehitati 1200. aasta paiku Schattenburgiga samal ajal ja sellel on geomeetriline võrgusüsteem. Alates 1500. aastast, kui linnamüür uuesti üles ehitati, püsis linn sajandite jooksul muutumatuna.

Alates 2015. aastast on Feldkirchi ansambel kantud Austria kultuuripärandi nimekirja (Haagi konventsiooniga kaitstud kultuuriväärtused). Linn on ka väikeste ajalooliste linnade liidu, Turismi turundusliidu liige.

Linna kindlustused[muuda | muuda lähteteksti]

Schlossgrabeni, Hirschgrabeni ja St. Leonhardsplatzi tänavad tähistavad linnamüüri endist kulgemist ümber Neustadti ala 13. sajandil. Linnamüür ehitati suuresti ümber 1500. aasta paiku ja 1826. aastast on see paljudest kohtadest kadunud.

Kuni Feldkirch oli ümbritsetud linnamüüri ja vallikraaviga, võis linna siseneda vaid läbi nelja värava. Neid linnaväravaid kutsuti Bregenzertor või Nikolaustor, Bludenzertor või Schultor, Milltor või Sautor ning Churertor või Salztor. Kaks viimast väravat on siiani alles, teised kaks eemaldati koos linnamüüriga 19. sajandi alguses.

Lossid ja paleed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Schattenburg: Schattenburgi loss oli Montforti krahvide asukoht kuni 1390. aastani. Esimene ehitusetapp algas 1230. aasta paiku linna asutaja Hugo I ajal. Krahv Friedrich von Toggenburgi (1416–1436) ja foogt Hans von Königseggi ajal 15. sajandil toimusid Schattenburgi lossi laiendus- ja ümberehitustööd. Pärast krahvide hääbumist pandi loss korduvalt oksjonile ja 1813. aastal taheti see isegi lammutada. 1825. aastast kuulub loss Feldkirchi linnale, kes maksis selle eest toona 833 floriini. Seejärel oli lossis kasarm ja hiljem vaestemaja. Loss võlgneb oma päästmise ja taaselustamise Feldkirchi ja selle ümbruse muuseumi- ja sisejulgeoleku ühingule, mis asutati 1912. aastal. Ülemistel korrustel asub koduloomuuseum, mida külastab aastas umbes 25 000 külalist.
  • Tostersi varemed: mäelinnuse varemed Schellenbergi mäepoolsemas osas Feldkirchi Tostersi linnaosas.
  • Palais Liechtenstein: Tänasel kujul ehitati maja aadressil Schlossergasse 8 pärast 1697. aasta linnatulekahju kui barokkstiilis ametihoone Liechtensteini vürstile Johann Adam Andreasele. 1848. aastal läks see Andreas Ritter von Tschavolli valdusse, kes oli sel ajal Feldkirchi linnapea ja tööstur. Linn omandas palee 1967. aastal ja täna kasutatakse hoonet näitusekeskusena. Seal asuvad kultuurinõukogu ja ka linnaraamatukogu, samuti linnaarhiiv.

Villad ja muud elamud[muuda | muuda lähteteksti]

19. sajandil ehitas Feldkirchi kodanlus arvukalt mainekaid elamuid, millest enamus on siiani eraomanduses. Villasid ehitati peamiselt Reichsstraßele ning peamiselt Bärenkreuzungi ja rongijaama vahelisele alale.

Kultuurisündmused[muuda | muuda lähteteksti]

Poolbar Festival on moodsa muusika ja kultuuri festival Feldkirchis. Igal aastal juulist augustini toimuval üritusel on umbes 20 000 külastajat, kes pakuvad muusikat, näitusi, luuleprõmme, moodi ja arhitektuuripreemiat. Esmakordselt toimus see 1994. aastal kultuuri suveakadeemiana ning erineb maastiku ja arhitektuuri korralduse ja teostuse poolest suuresti teistest vabaõhuüritustest.

Feldkirchis toimub Feldkirch Festival, iga-aastane suvefestival, mille asutas 2002. aastal Thomas Hengelbrock ja mida 2007. aastast juhendab Philippe Arlaud.

Linnal on tugev jäähokimeeskond VEU Feldkirch.

Tuntud inimesi[muuda | muuda lähteteksti]

Bartholomäus Bernhardi

Sõpruslinn[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]