Psoriaas

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Psoriaas ehk soomussammaspool (lühend Ps[1]; ladina keeles psoriasis) on tänapäeval inimestel esinev krooniliselt ägenemistega ja remissioonidega kulgev healoomuline nahapõletik, mida iseloomustavad marrasknaha hüperplaasia (psoriaatiline epidermis), ka psoriaatilised naastud, kaasneda võivad psoriaatiline liigesepõletik ning harvemini ka siseelundite kahjustused.

Tänapäeval on hulgaliselt tõendeid psoriaasi kui süsteemse põletikulise haiguse kohta. Inimesi, kel on diagnoositud psoriaas, nimetatakse psoriaasihaigeteks ja psoriaatikuteks – nemad sellest haigusest ei tervistu. Psoriaasiga kaasneb sageli metaboolne sündroom: rasvumine, düslipideemia, diabeet[2][3] ja põletikuline soolehaigus. Psoriaasi loetakse vahel ka endokrinoloogiliste haigustega seotuks (ainevahetushäired).

Pisut vähem kui 1/3 psoriaasihaigetest põeb depressiooni. Psoriaasi täpsed seosed ja riskitegurid ja eelsoodumus pahaloomuliste kasvajate tekkes on vaidluse all.

Psoriaasi on mitut tüüpi ja alatüüpi. Etioloogia on ebaselge. Võib-olla on see pärilik haigus. Psoriaas ei ole looduslikult nakkav haigus, kuid arvatakse, et haiguse ülekandumine võib võimalikuks saada luuüdi siirdamise käigus (elundi doonorilt retsipiendile).

See on immunoloogiline protsess (kaasasündinud ja adaptiivse immuunkaitse vastused psoriaasilesioonides), millega seostatakse kõige rohkem naha keratinotsüütide kiiret kasvu, aktivatsiooni ja diferentseerumise hälvet (naharakkude normaalseks peetav liikumine basaalkihist sarvkihti toimub 14 päeva jooksul ja nende rakkude elutsükkel on 28–30 päeva, psoriaatilise epidermise korral (lesioonides) toimub osade rakkude elutsükkel 3–4 päeva jooksul) ja uute veresoonte tekkimine (sh erütrotsüütide eritatud S1P juhtimisel) (osade autorite arvates aga lokaalne hüpereemia), T-rakkude osasid populatsioone, vastavaid dendriitrakke ja nende komplekteeritavaid tsütokiine, kemokiine jpt põletikuga seotud molekule.

Osa uurijaid peab seda sarnaselt reumatoidartriidi, Crohni tõve ja polüskleroosiga T-rakkude vahendatud autoimmuunhaiguseks. Eraldi haigusena kirjeldas psoriaasi 1841. aastal Ferdinand von Hebra. 1970. aastani arvati, et psoriaasi põhjustab epidermaalsete keratinotsüütide talitlushäire.

Pikka aega loeti psoriaasi Th1-abistajarakkude vahendatud haiguseks. Uuemad psoriaasimudelid seostavad psoriaasi tüüp 17-T-abistajarakkudega (TH17-lümfotsüüdid) (avast 2005) (seostatakse enim tsütokiinidega IL-17a, IL-17e; neid loetakse olulisteks autoimmuunhaiguste väljakujunemisel ja epiteelirakkude kaitsel).

Tänapäeval leiab uurimist psoriaasi kui süsteemse põletikulise haiguse kontseptsioon.[4] Kuna psoriaasi etioloogia pole teada, siis ei ole tänapäeval (praeguste teadmiste juures) võimalik psoriaatikutel haigust välja ravida, kuid haiguse sümptomeid (psoriaasilesioone) saab püüda kontrolli all hoida (mitte kõikide psoriaasihaigete lesioonid ei allu enimkasutatavatele ravimitele).

Definitsiooni kujunemine (tänapäev)[muuda | muuda lähteteksti]

Dr Airi Põdra (dermatoveneroloog, arst-õppejõud [5]) definitsioon:

Psoriaas on pärilikul teel edasikanduv kroonilise kuluga nahahaigus, mis väljendub selgelt piirdunud pruunikaspunase värvuse ja ketendava pinnaga laikudena nahal. Kuna haiguse puhkemiseks vajalike geenide penetratsioonivõime on küllatki nõrk, ei pruugi psoriaas igas põlvkonnas kaugeltki mitte avalduda.[6]

Prof. emer. Helgi Silma definitsioon:

Psoriaas on krooniline mitteinfektsioosne põletikuline dermatoos[7]. Psoriaas on üks kõige enam levinud autoimmuunhaigusi.[3]

Epidemioloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Haigestumus[muuda | muuda lähteteksti]

Psoriaas on levinud peamiselt arenenud riikides ja paljude vanusegruppide lõikes (väikelapsed (psoriaatiline mähkmelööve), täiskasvanud jne). 75% psoriaasihaigetel avalduvad sümptomid enne 40. eluaastat. Tumeda nahavärviga inimestel võib psoriaasi esineda vähem (või on raskem tuvastada) kui heledama nahavärviga inimestel.[8][9]

Eestis põeb psoriaasi ligikaudu 42 000 inimest.[3] Ameerikas põeb (2010) psoriaasi ligi 7,5 miljonit ameeriklast.[10] Saksamaal põeb 2014. aasta seisuga psoriaasi ligi 2 miljonit inimest.[11] Haigestumus on pisut suurem Fääri saartel elavate inimeste seas. Psoriaasi haigestumise määr on tagasihodilikum teatud rahvastel nagu jaapanlased, võib puududa Austraalia aborigeenidel ja Lõuna-Ameerika indiaanlastel.[12] Maailmas on tänapäeval hinnanguliselt ligi 120–180 miljonit psoriaasihaiget.

Soodustavad ja provotseerivad riskitegurid[muuda | muuda lähteteksti]

Psoriaasi soodustavateks riskiteguriteks peavad mõned nahaarstid stressi, muret, ülepinget, maksa fermentatiivse süsteemi nõrkust, liiga rasvast ja vürtsikat toitu.[6]

Psoriaasi provotseerivateks teguriteks võivad olla ka nahavigastused, suitsetamine ja rohke alkohoolsete jookide joomine, ka teatud ravimite tarbimine, aga ka ebasoodsad ilmastikuolud (külm).[13]

Psoriaasi riskiteguriteks peetakse ka perekondlikku eelsoodumust.

Infektsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Infektsioonid ja infektsioonhaigused (nagu nahainfektsioonid ja streptokokkfarüngiit) võivad koos vastavate elundisüsteemidega psoriaasilesioone tekitada.

Psoriaasilesioonid ja leetriviiruse põhjustatud leetrilööve võivad teineteise suhtes käituda "tasakaalustavalt", mõlemad püsivad kerges vormis. Samuti on leetrite vaktsiini mitmekordne manustatud kogus sundinud psoriaasilesioone tagasi tõmbuma.[14]

Psoriaasi esineb sagedamini ka HI-viirusega nakatunud patsientidel.

Esialgsed teated Ebola viiruse ja Ebola viirushaiguse ning psoriaasi põdemise kohta näitavad, et seni pole andmeid inimeste kohta, kes põeksid nii Ebola viirushaigust kui ka psoriaasi.[15]

Psoriaatikutel suureneb vastuvõtlikkus ka mitmete mükobakteri perekonda liigitatud bakterite põhjustatud tuberkuloosi haigestumiseks.[16]

Diagnoos[muuda | muuda lähteteksti]

Psoriaasi diagnoosi märkimiseks tuleks arvestada järgmiste lööbeliste seisunditega:

Vormid[muuda | muuda lähteteksti]

Psoriaasijuhtumi kinnitamise järgselt tuleks võimaluse korral määrata ka psoriaasi kliinilise pildi alusel psoriaasitüüp (need võivad ka kattuda) ja võimalusel ka alatüüp :

Dr Willani klassifikatsioon (avaldatud 1824)[muuda | muuda lähteteksti]

Robert Willan klassifitseeris Psoriasis perekonda järgmised psoriaasi liigid: Psoriasis guttata, Psoriasis diffusa, Psoriasis infantilis, Psoriasis gyrata, Psoriasis inveterata, Psoriasis labialis, Psoriasis palmaria, Psoriasis ophthalmica, Psoriasis praeputii, Psoriasis scrotalis.[19]

Dr Batemani klassifikatsioon (avaldatud 1836)[muuda | muuda lähteteksti]

Brit arst dr. Thomas Bateman (1778–1821) leidis, et oleks korrektsem, kui perekonda kuuluksid üksnes viis psoriaasiliiki: P. guttata, P. diffusa, P. gyrata, P. inveterata ja P. localis.[20]

Dr Elliotsoni klassifikatsioon (avaldatud 1839)[muuda | muuda lähteteksti]

Erinevad psoriaasiliigid klassifitseeris ta nahahaiguste II. seltsi Squamae, II. perekonda Psoriasis.

Psoriaasiliigid: Psoriasis Guttata, Psoriasis Diffusa, Psoriasis Gyrata, Psoriasis Inveterata, Psoriasis Localis.

Liikidel omakorda järgmised 'varieteedid': P.Labialis, P. Lotorum, P.Palmaria, P. Ophthalmica, P. Ophthalmica, P. Pictoria, P. praeputii, P. scrotalis.[21]

Ravimindutseeritud psoriaas[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Ravimindutseeritud psoriaas

Psoriaasi provotseerivaks teguriks võivad eelsoodumusega patsientidel olla ka teatud ravimid, nagu liitiumsoolad (lithium salts) ja osad beetablokaatorid (nt propranolool), sünteetilised malaariavastased ravimid, quinidinum[13], ACE inhibiitorid, progesteroon[22], osad mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (nagu näiteks ibuprofeen – Motrin, Advil või naprokseen – Aleve)[23], kaltsiumikanali blokaatorid[24], antibiootikumid jt.

Ka psoriaasi ravis kasutatavad ravimid võivad seisundit võimendada.

Ravimindutseeritud psoriaas võib avalduda 1–18 kuud pärast ravi alustamist.

Ravimindutseeritud psoriaasi ei ole kliiniliselt võimalik eraldada teistest psoriaasi vormidest.

Eristusdiagnoos[muuda | muuda lähteteksti]

Mitmete naha haiguslike seisundite korral esineb psoriaasilesiooniga sarnaseid lööbelisi paksendeid, seetõttu tuleks vajadusel teha eristusdiagnoos, välistamaks järgmisi haiguslikke seisundeid:

19. sajandil soovitas Austria dermatoloog Ferdinand von Herba (1816–1880) eristusdiagnoosiga välistada haigused, mille avaldumine võib meenutada ja mida võidakse segi ajada psoriaasiga, nagu:

  1. pityriasis rubra ehk eczema squamosum
  2. lichen exudativus ruber (lichen ruber (exudativus))
  3. seborrhoea capillitii
  4. eczema capillitii
  5. favus
  6. lupus exfoliativus
  7. herpes tonsurans
  8. syphilis cutanea squamosa.[27]

Geneetiline häire[muuda | muuda lähteteksti]

Psoriaasi Online Mendelian Inheritance in Mani kood on OMIM*1779000.

Pärilikkusmudel on vaidluse all, tõendid dominantse ja polügeense mustri kasuks on kirja saanud juba 1980. aastatel. Psoriaasitüüpe seostatakse HLA antigeenidega: HLA – B13, – B17, – CW6, – DR7 ja – B27.[28]

Psoriaasi päriliku soodumuse korral ei ole täheldatud Mendeli seaduste kohast dominantset võ retsessiivset pärilikkusmudelit.[29]

Psoriaasi kui päriliku haigusega seostatakse mitmeid geene: PSORS1, HLA-Cw6, SLC9A3R1, NAT9, RAPTOR, PTPN22 ja SLC12A8.

Arvatakse, et psoriaasihaige lapsel on tõenäosus haiguse tekkeks märgatavalt suurem kui psoriaasi mittepõdevate vanemate lapsel, aga seda siiski eelkõige soodustavate tegurite esinemise korral.

Elundkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Endokriinsüsteem[muuda | muuda lähteteksti]

Psoriaasi loetakse vahel ka endokriinsüsteemi häireks ja seostatakse ainevahetushäiretega. Psoriaasiga kaasneb sageli metaboolne sündroom: rasvumine, düslipideemia ja diabeet[3] ning psoriaasihaigetel naistel viljatus. Rasvainete metabolismi ja psoriaasi seost uuriti juba 1920. aastatel.

Psoriaasihaigete veres on tuvastatavad lipoproteiinide taseme muutused: madaltihedusega lipoproteiinide (LDL) osakaal on suurenenud ja kõrgtihedusega lipoproteiinide (HDL) vähenenud, kolesterooli tase aga tõusnud. Psoriaasihaigetel on prostaglandiinide biosüntees tuntavalt alanenud.

Psoriaatikutel esineb rakkudes osade sahhariidide metabolismi häireid (näiteks glükoos) ning samuti häireid rakkude energiavahetuses, osade ensüümide (nagu TGase K[30], skin-derived antileukoproteinase (SKALP)[31]) ja toimes.

Hingamiselundkond[muuda | muuda lähteteksti]

Mitmed infektsioonid, sh ülemiste hingamisteede streptokokkinfektsioonid, nagu streptokokkfarüngiit ja sinusiit võivad lastel ja noorukitel põhjustada teatud psoriaasitüüpi lesioonide teket.[32]

Psoriaasi seostatakse ka kopsu sarkoidoosiga.[33]

Kardiovaskulaarsüsteem[muuda | muuda lähteteksti]

Ehkki haigus avaldub nahal ja küüntel, seostavad uuemad uuringud psoriaasiga kardiovaskulaarsüsteemi kahjustusi: kõrgrõhku, südameinfarkti ja südamepuudulikkust.

Psoriaasil ja ateroskleroosil on ühiseid riskitegureid ning tõestatult esineb neil ka sarnaseid immunoloogilisi mehhanisme, näiteks T-abistajarakkude tasakaalu häire ja tsütokiinide profiili muutused.[34]

Psoriaas suurendab riski venoosse tromboemboolia (süvaveenide tromboos, kopsuembol) tekkeks.[35]

Katteelundkond[muuda | muuda lähteteksti]

Psoriaatilised naastud[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Psoriaatilised naastud

Psoriaasile on omane selgelt piirdunud laik (ka laigud) pea kõikjal kehal, mis on ümbritsevast nahast veidi kõrgem, sellel võib esineda kuivanud vere värvi piirdeid ja see on kaetud hõbevalge ketuga (milles võib tuvastada keratiini).

Psoriaatilised lesioonid paiknevad nahal peamiselt küünarnukkide, põlvede, säärte, ja ristluu piirkonnas aga ka juustega kaetud peanahal (peanaha psoriaas) ja küüntel (küünepsoriaas).

Psoriaasikolded võivad laatuda ning katta suuremaid pindu nii jäsemetel kui ka kehatüvel.

Genitaalpsoriaas võib avalduda nii väikelastel kui ka naistel ja meestel.[36]

Lesioonis tekib põletik, millele järgneb epidermaalne hüperproliferatsioon. Psoraatikoldes lüheneb osade rakkude elutsükkel 311 tunnilt 36 tunnile (Weinstein et al. 1985). Esineb mitmeid valkude (involucrin[37], keratiin-17 [38], filagriin[39] jmt) ekspresseerimise anomaaliaid.

Lisaks psoriaatilistele keratinotsüütidele (kes püüavad vastu seista apoptoosile) on psoriaatilistes naastudes tuvastatud T-abistajarakud (Th1 rakud: Th 1 ja Tc1), naha dendriitrakkude alatüüpe, Langerhansi rakke, neutrofiile[40], mastotsüüte, loomulikke tappurrakke ja makrofaage.

Psoriaasinaast : parakeratoos, leukotsüütide kogumid, T-lümfotsüütide kogumid, angiogenees (kapillaaride teke dermise papillides), Munro mikroabstsessid (ka Munro-Saboureau mikroabstsessid) jpm.

Lümfoidimmuunsüsteem[muuda | muuda lähteteksti]

Sarkoidoosiga seostatakse psoriaasi; uurimus küll põhjuse-tagajärje suhet ei leidnud, kuid tuvastati psoriaasihaigete suurened risk sarkoidoosi haigestuda.[41]

Psoriaasi peetakse küll krooniliseks immuunsüsteemi haiguseks,[42] kuid see kontseptsioon võib peagi murduda.

J. Wayne Streilein pakkus 1978. aastal välja nahaga seotud limaskesta lümfoidseid kudesid kirjeldava SALT-i (nahaga seotud MALT), mis võib toimida keha ülejäänud immuunsüsteemist suuresti autonoomselt.[43][44]

Nahaga seotud MALT, mis osaleb limaskestaimmuunsuses ja kus toimivad Langerhansi rakud, fagotsüüdid, antigeene esitlevad rakud jm tüüpi rakud.

SALT-i funktsiooniks on paikse immuunkaitse tagamine.

Eeltoodud kontseptsioonile toetudes saab seletada osaliselt ka proriaasi ravis kasutatavate ravimite manustamisel ravivastuse puudumist ja ravimiresistentsust.

Närvisüsteem[muuda | muuda lähteteksti]

Psoriaasiuurijate arvates mängib haiguse patogeneesis olulist rolli ka närvisüsteem.

Psoriaasilesioonides paiknevad psoriaatilised keratinotsüüdid ekspresseerivad rohkelt närvirakkude kasvufaktorit, mis vahendavad T-rakkude vastavate populatsioonide proliferatsiooni, nuumrakkude migratsiooni ja mälu-T-rakkude liikumist psoriaasikoldesse.

Närvikiududes suureneb teatud ainete ekspressioon.

Autonoomse närvisüsteemi aktivatsiooni tulemusel suureneb naha neuropeptiidide (näiteks β-endorfiin[45]) tase.

Seedeelundite süsteem[muuda | muuda lähteteksti]

1842. aastal arvati, et psoriaasi põhjustavad muutused seedeelundites.[46]

Möödunud sajandi keskel arvasid mitmed autorid, et psoriaasi indutseerib või võimendab pankrease eksokriinsete (välissekretoorne osa – pankreasenõre) funktsioonide muutus.

Ingels (1953) sai häid kliinilisi tulemusi 36 psoriaasipatsiendi pankrease ensüümide asendusteraapias.[47]

Psoriaasiga kaasneb sageli metaboolne sündroom: rasvumine, düslipideemia, diabeet[48] ja põletikuline soolehaigus.

Põletikulisi muutusi on tuvastatud mao ja kaksteistsõrmiksoole limaskestas (gastritis chronica superficialis ja duodentis chronica nature), samuti on esinenud muutusi maksa sagarates ja soolehattudes.[49]

Osad uuringud seostavad psoriaasi põdevatel inimestel suurenenud riski tsöliaakia tekkeks.[50]

Taiwanis tehtud uuring tuvastas, et diabeeti põdevatel psoriaatikutel on suurenenud risk seedeelundkonna pahaloomuliste kasvajate tekkeks.[51]

Skeletisüsteem[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Psoriaatiline liigesepõletik

Psoriaatiline liigesepõletik võib esineda, olenevalt uuringutest, 4–42% psoriaasi põdevatel haigetel.[52]

Psoriaatilise liigesepõletiku korral ei ole tuvastatud haigete verest reumatoidfaktorit.

70%-l psoriaasihaigetest ilmneb artriit alles aastaid pärast nahakahjustuste ilmnemist.

Eristatakse 5. tüüpi psoriaatilist liigesepõletikku.

Urogenitaalsüsteem[muuda | muuda lähteteksti]

Psoriaasi ja neeru haiguste vahelise seose üle on vaieldud pikka aega.

Uuemad meditsiiniandmete uuringud seostavad psoriaasiga ka kroonilisi neeruhaigusi[53] nagu sekundaarne neeruamüloidoos psoriaatilise liigesepõletiku korral ja ravimindutseeritud neerulesioonid pärast metotreksaadi ja tsüklosporiini sisaldavate ravimite tarvitamist, mitmeidglomerulaarhaigusi.

Uuemal ajal on liigitatud eraldi seisundiks psoriaatiline nefropaatia ehk psoriaatiline neeruhaigus.[54]

Psoriaasi põdevatel naistel esineb sagedamini polütsüstiliste munasarjade sündroomi.[55]

Psoriaasi ravimeetodid[muuda | muuda lähteteksti]

Crystal Clear app virusblue.pngSiin tutvustatakse ravimit või ravimeetodit, kuid kirjutatu pole arstlik nõuanne ning see ei asenda arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest. Hoiatus! Alltoodud taimede hulgas on inimeste jaoks väga mürgiseks peetavaid (isegi surmavaid) mürktaimi!

19. sajandil kasutasid 'meditsiinimehed' Herba sõnul (vt ka ajaloolist) psoriaasi ja krooniliste nahahaiguste korral küll leotisi, ekstrakte jt vahendeid (mida ei julgetud ravimiteks nimetada), mitmeid kasutas Herba ka ise, nagu: harilik maavits (Solani dulcamarae stipites), harilik raudrohi (Millefoilium), Trifolium fibrinum, punand (Fumaria), aedvaak (Inula helenium), harilik jalakas (Ulmus campestris), Floren pedemontanae, aaskannike (Viola tricolor), Radix et baccae juniperi, sabiina kadakas (Juniperus Sabina), roniv mürgipuu (Rhus radicans), harilik mürgipuu (Rhus toxicodendron), harilik vesikanep (Eupatorium cannabinum et perfoliatum), täpiline surmaputk (Conium maculatum), Pulvis foliarum Belladonnae, aas-karukell (Pulsatilla nigricans), must maavits (Solanum nigrinum), harilik äiatar (Herba Scabiosa arvensis), harilik näsiniin (Daphne mezereum), virgiinia pöögisoomukas (Orobanche virginiana), seebilill (Saponaria), Radix Phyllidis amarae, Decoctum Carbonum, sassafrass (Infusum Sassafras), sookail (Ledum palustre), Succus Nicotianae, Folia et Putamina nucum juglandum, Sarsaparilla, villtakjas (Bardana), Guiaiacum ja Species Lignorum. Nende toime krooniliste nahahaiguste puhul osutus Herba arvates pehmelt väljendudes väljamõelduks.[56]

Tänapäeval kasutatakse psoriaasiravis mitmeid loetletud taimi.

Hiid-karuputkes leiduvat psoraleeni (8-MOP) kasutatakse koos UV-A ultraviolettkiirgusega psoriaasi ravis.[57]

Helioteraapia[muuda | muuda lähteteksti]

Helioteraapia[58] – kokkupuude loodusliku päikesevalgusega (Päikese käes päevitamine) kaotab üsna tõhusalt psoriaasilesioonie[59], kui psoriaasihaige seisund seda lubab – akuutse psoriaasi korral võib ka haige naha seisund halveneda.

Tõenduspõhine meditsiin[muuda | muuda lähteteksti]

Psoriaas on küll eluaegne haigus, mida ei ole võimalik välja ravida, kuid raviga on võimalik hoida haigust kontrolli all ja naha puhtana. Nahaarsti eesmärkideks psoriaasihaige ravistrateegia koostamisel on haiguse lööbevabade perioodide saavutamine ja säilitamine, ning seeläbi haige elukvaliteedi parandamine. Ravi ja vastus sõltub haiguse kliinilisest vormist, psoriaatiku geneetilisest pärandist, maksa ensüümivõrgustikust jpm.

Tähtis on ka psoriaatiku majanduslik olukord : raha (sh ka elektrooniline) dermatoloogi vastuvõttudele pääsemiseks (vajadusel ka siseriiklik meditsiiniturism) ja ravimite ostmiseks ning meditsiinivõrgustiku olemasolu vastavas riigis jne.

Raviskeem on iga psoriaatiku jaoks individuaalne, nii näiteks ei sobi paljud ravis kasutatavad preparaadid lastele ja lapseootel naistele.

Mõnede süsteemses ravis manustatavate ravimpreparaatide korral, näiteks immunosupressandid, võib dermatoloogi ja psoriaatiku soov psoriaasilesioonide kaotamiseks nahalt kaasa tuua kogu organismi nõrgenemise (sh immunosupressioon) ja vastuvõtlikkuse suurenemise (nt oportunistlikud infektsioonid) haigustele jpm.[60]

Mitmed ravimeetodid võivad psoriaatikutel suurendada riski haigestuda pahaloomulistesse lümfoproliferatiivsetesse haigustesse nagu lümfoom ja mitmed teised vähivormid.

Psoriaasi rasket vormi põdevatel psoriaatikutel, keda ravitakse, suureneb ligi 5 korda risk haigestuda ajukasvajatesse.[61]

Olulised põhimõtted

• Vältida naha traumeerimist. • Üldvannid meresoola ja õliga. • Talvise vormi korral valgusravi.

Kuna psoriaas on krooniline haigus, mis aeg-ajalt ägeneb, tuleb ravi alustada kohe esimeste sümptomite ilmnemisel, mitte oodata, kuni lööve on saavutanud maksimaalse ulatuse.

Psoriaasi ravimeetoditeks on

  • D-vitamiini süsteemse defitsiidi elimineerimine (8000 RÜ igapäevane vastuvõtt 90 päeva jooksul oli efektiivne 70% haigetest)[62],
  • lokaalne ravi (D-vitamiini derivaadid: kaltsipotriool, kaltsitriool; tasaroteen (A-vitamiini derivaat), ditranool, kortikoidsalv jt),
  • valgusravi (päevitamine, UVB, PUVA jt),
  • süsteemne ravi (atsiretiin, metotreksaat, tsüklosporiin jm),
  • kombineeritud ravi.[29]

[63]

Ajaloolist[muuda | muuda lähteteksti]

Vana-Kreeka arst Hippokrates kirjeldas detailselt mitmeid nahahaigusi. Ta olevat rühmitanud lopoinimelise haiguse hulka kuivad, ketendavad nahalesioonid ning mõnede uurijate arvates kuulusid tal nende hulka ka leepra ja psoriaas (seisundid eraldati 19. sajandil).

Haiguspildi kliiniline esmakirjeldus pärineb mõnede uurijate arvates Rooma entsüklopedisti Aulus Cornelius Celsuse teosest "De Medicina".

Vana-Rooma arst Galenos kirjeldas seda nahahaigust ja nimetas selle psoriaasiks.[64]

Psoriaasi kirjelduse (osade arvates ebatäpse) andis Robert Willan 1809. aastal, kes püüdis osaliselt eraldada psoriaasi leeprast ja kasutas termineid lepra graecorum (tänapäeval arvatavasti harilik soomussammaspool), psora leprosa[65] ning andis perekonnale (genus) nimeks Psoriasis.

Termin[muuda | muuda lähteteksti]

Psoriaasi on eri keeltes ja eri aegadel nimetatud mitmeti:

1842: Lepidosis psoriasis, Impetigo, Scabies sicca, Psora leprosa, Psora squamosa, Scaly Tetter, Dry Scale, Dry Scall, (prantsuse keeles) Dartre squameuse lichenoide, Gratelle, Gale miliaire, Gale canine ou sèche.[66]

Märkus. Cullen: Psora (Scabie) on haiguseperekond, klass: Locales, selts Dialyses.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Elle Elberg, Riina Kallikorm, Natalja Kisseljova, Karolina Gekk, Psoriaatilise artriidi esinemisest psoriaasi korral, veebiversioon (vaadatud 11.01.2015)
  2. Rickson R Pereira, Sangeeta T Amladi, ja Prema K Varthakavi, A STUDY OF THE PREVALENCE OF DIABETES, INSULIN RESISTANCE, LIPID ABNORMALITIES, AND CARDIOVASCULAR RISK FACTORS IN PATIENTS WITH CHRONIC PLAQUE PSORIASIS, Indian J Dermatol. 2011 september - oktoober; 56(5): 520–526., PMCID: PMC3221214, veebiversioon (vaadatud 9.01.2015)(inglise keeles)
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Prof. emer. Helgi Silm, Dermatoloogia 21. sajandil, TÜ ARSTITEADUSKONNA AASTAPÄEV 2011, veebiversioon (vaadatud 8.01.2015)
  4. Kristian Reich, The concept of psoriasis as a systemic inflammation: implications for disease management. Lühikokkuvõte., J Eur Acad Dermatol Venereol. 2012 Mar;26 Suppl 2:3-11. doi: 10.1111/j.1468-3083.2011.04410.x., veebiversioon (vaadatud 9.01.2015)(inglise keeles)
  5. Airi Põder, veebiversioon (vaadatud 6.01.2015)
  6. 6,0 6,1 6,2 Dr Airi Põder, Psoriaas, veebiversioon (vaadatud 6.01.2015)
  7. Dermatoos
  8. Lisette Hilton, Psoriasis in patients with skin of color, 16. juuni 2014, veebiversioon (vaadatud 9.01.2015)(inglise keeles)
  9. Gelfand JM, Stern RS, Nijsten T, Feldman SR, Thomas J, Kist J, Rolstad T, Margolis DJ., The prevalence of psoriasis in African Americans: results from a population-based study. Lühikokkuvõte., J Am Acad Dermatol. 2005 Jan;52(1):23-6., veebiversioon (vaadatud 9.01.2015)(inglise keeles)
  10. ScienceDaily, American Academy of Dermatology. Psoriasis is more than skin deep, 6.märts 2010, veebiversioon (vaadatud 7.01.2015)(inglise keeles)
  11. Martin Faber, Warum Schuppenflechte mehr als ein Hautproblem ist, Die Welt, 28.10.2014, veebiversioon (vaadatud 10.01.2015)(inglise keeles)
  12. R G B Langley, G G Krueger, C E M Griffiths, Psoriasis: epidemiology, clinical features, and quality of life, Psoriatic arthritis and psoriasis: classification, clinical features, pathophysiology, immunology, genetics, Ann Rheum Dis 2005;64:ii18-ii23, doi:10.1136/ard.2004.033217, veebiversioon (vaadatud 11.01.2015)(inglise keeles)
  13. 13,0 13,1 Mayo Clinic Staff, Psoriasis triggers, veebiversioon (vaadatud 7.01.2015)(inglise keeles)
  14. Novotný F. Relation between psoriasis and measles (author's transl). Lühikokkuvõte.. Z Hautkr., 15. märts 1982;57(6):439-40., veebiversioon (vaadatud 12.01.2015)(inglise keeles)
  15. Would you have Ebola hemorrhagic fever when you have Psoriasis?, veebiversioon (vaadatud 12.01.2015)(inglise keeles)
  16. Sreeram V Ramagopalan, Raph Goldacre, Andrew Skingsley, Chris Conlon ja Michael J Goldacre, Associations between selected immune-mediated diseases and tuberculosis: record-linkage studies, Ramagopalan et al. BMC Medicine 2013, veebiversioon (vaadatud 12.01.2015)(inglise keeles)
  17. Dermatology Information System, Psoriasis vulgaris, veebiversioon (vaadatud 6.01.2015)(saksa keeles)
  18. "Meditsiinisõnastik", 621:2004
  19. Thomas Bateman, "A practical synopsis of cutaneous diseases according to the arrangement of Dr. Willan : exhibiting a concise view of the diagnostic symptoms and the method of treatment",37- 38,38-39, 40-41,42-43, 1824, The Medical Heritage Library raamatu veebiversioon (vaadatud 11.01.2015)(inglise keeles)
  20. Thomas Bateman, "A practical synopsis of cutaneous diseases, according to the arrangement of Dr. Willan, exhibiting a concise view of the diagnostic symptoms and the method of treatment", 8. trükk, toimetanud Anthony Todd Tomson, London, lk 53, 1836, The Medical Heritage Library raamatu veebiversioon (vaadatud 11.01.2015)(inglise keeles)
  21. John Elliotson, "The Principles and Pratice of Medicine;", lk 1051 - 1052, London, 1839, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 12.01.2015)(inglise keeles)
  22. Psoriasis, veebiversioon (vaadatud 7.01.2015)(inglise keeles)
  23. Psoriasis (cont.), veebiversioon (vaadatud 7.01.2015)(inglise keeles)
  24. Cohen AD, Kagen M, Friger M, Halevy S., Calcium channel blockers intake and psoriasis: a case-control study. Lühikokkuvõte., Acta Derm Venereol. oktoober- november 2001 ;81(5):347-9., veebiversioon (vaadatud 7.01.2015)(inglise keeles)
  25. Jeffrey Meffert, MD; William D James, MD et al, Psoriasis Differential Diagnoses, veebiversioon (vaadatud 7.01.2015)(inglise keeles)
  26. Regina Renner, Andreas Colsman ja Michael Sticherling, Is it Psoriasis? Debate Based on Successful Treatment with Etanercept, 5. mai 2008, veebiversioon (vaadatud 7.01.2015)(inglise keeles)
  27. Ferdinand Ritter von Hebra, tõlkijad ja toimetajad Charles Hilton Fagge, Moriz Kaposi, "On Diseases of the Skin, Including the Exanthemata", lk 11, 2. köide, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 10.01.2015)(inglise keeles)
  28. D. J. Weatherall, J.G.G.Ledingham, D. A. Warrell, "Oxford Textbook of Medicine", 2.köide, Oxford University Press, 20.39, 1983 (inglise keeles)
  29. 29,0 29,1 ,"Nahahaigused", toimetanud Matti Hannuksela, Jaakko Karvonen, Timo Reunala, Helgi Silm ja Raimo Suhonen, soome keelest tõlkinud Siim Sikk, AS Medicina, lk 149 - 162, 2010, ISBN 9789985829769
  30. Wanda T Schroeder, Scott M Thacher, Shelley Stewart-Galetka, Mary Annarella, Deidra Chema, Michael J Siciliano, Peter J A Davies, Hsiao-Yuan Tang, Blair A Sowa ja Madeleine Duvic, Type I Keratinocyte Transglutaminase: Expression in Human Skin and Psoriasis, Journal of Investigative Dermatology (1992) 99, 27–34; doi:10.1111/1523-1747.ep12611394, veebiversioon (vaadatud 11.01.2015)(inglise keeles)
  31. Kuijpers AL, Zeeuwen PL, de Jongh GJ, van de Kerkhof PC, Alkemade HA, Schalkwijk J., Skin-derived antileukoproteinase (SKALP) is decreased in pustular forms of psoriasis. A clue to the pathogenesis of pustule formation? Lühikokkuvõte, Arch Dermatol Res. 1996 Oct;288(11):641-7., (inglise keeles)
  32. The New York Times, Psoriasis In-Depth Report, veebiversioon (vaadatud 11.01.2015)(inglise keeles)
  33. Melita Nikolopoulou, Stamatis Katsenos, Kostas Psathakis, Efstathios Rallis, Dimitrios Sampaziotis, Panagiotis Panagou, Kostas Tsintiris ja Demosthenes Bouros, Pulmonary sarcoidosis associated with psoriasis vulgaris: coincidental occurrence or causal association? Case report, BMC Pulmonary Medicine 2006, doi:10.1186/1471-2466-6-26, veebiversioon (vaadatud 11.01.2015)(inglise keeles)
  34. Psoriaasi kui süsteemse põletikulise haiguse tähendus südame- ja veresoonkonnahaiguste patogeneesis, ERIALAUUDISED, veebiversioon (vaadatud 8.01.2015)
  35. Ole Ahlehoff, Gunnar Hilmar Gislason, Jesper Lindhardsen, Mette Gitz Charlot, Casper Haslund Jørgensen, Jonas Bjerring Olesen, Ditte-Marie Bretler, Lone Skov, Christian Torp-Pedersen, Peter Riis Hansen, Psoriasis Carries an Increased Risk of Venous Thromboembolism: A Danish Nationwide Cohort Study, 25. märts 2011, DOI: 10.1371/journal.pone.0018125, veebiversioon (vaadatud 11.01.2015)(inglise keeles)
  36. Genital Psoriasis, veebiversioon (vaadatud 6.01.2015)(inglise keeles)
  37. Chen JQ, Man XY, Li W, Zhou J, Landeck L, Cai SQ, Zheng M., Regulation of involucrin in psoriatic epidermal keratinocytes: the roles of ERK1/2 and GSK-3β. Lühikokkuvõte., Cell Biochem Biophys. juuli 2013 ;66(3):523-8. doi: 10.1007/s12013-012-9499-y., veebiversioon (vaadatud 11.01.2015)(inglise keeles)
  38. Jin L, Wang G. Keratin 17: a critical player in the pathogenesis of psoriasis. Lühikokkuvõte., Med Res Rev. 2014 Mar;34(2):438-54. doi: 10.1002/med.21291. 30. mai 2013, veebiversioon (vaadatud 11.01.2015)(inglise keeles)
  39. Fedi AM, Leoncini P, Farella V, Lotti T., Study of filaggrin in psoriasis. Lühikokkuvõte., G Ital Dermatol Venereol. aprill 1989 ;124(4):141-5., veebiversioon (vaadatud 11.01.2015)(inglise keeles)
  40. Wetzel A, Wetzig T, Haustein UF, Sticherling M, Anderegg U, Simon JC, Saalbach A., Increased neutrophil adherence in psoriasis: role of the human endothelial cell receptor Thy-1 (CD90)., J Invest Dermatol. veebruar 2006;126(2):441-52., veebiversioon (vaadatud 2.02.2015)(inglise keeles)
  41. Usman Khalid, Gunnar Hilmar Gislason, Peter Riis Hansen, Sarcoidosis in Patients with Psoriasis: A Population-Based Cohort Study, 6. oktoober 2014, DOI: 10.1371/journal.pone.0109632, veebiversioon (vaadatud 11.01.2015)(inglise keeles)
  42. NATIONAL PSORIASIS FOUNDATION, an overview of PSORIASIS and PSORIATIC ARTHRITIS, veebiversioon (vaadatud 9.01.2015)(inglise keeles)
  43. J. Wayne Streilein, Pascale Alard ja Hironori Niizeki, A New Concept of Skin-associated Lymphoid Tissue (SALT): UVB Light Impaired Cutaneous Immunity Reveals a Prominent Role for Cutaneous Nerves, veebiversioon (vaadatud 10.01.2015)(inglise keeles)
  44. J Wayne Streilein, Circuits and Signals of the Skin-Associated Lymphoid Tissues (SALT), Journal of Investigative Dermatology (1985) 85, 10s–13s; doi:10.1111/1523-1747.ep12275413, veebiversioon (vaadatud 10.01.2015)(inglise keeles)
  45. Glinski W, Brodecka H, Glinska-Ferenz M, Kowalski D., Neuropeptides in psoriasis: possible role of beta-endorphin in the pathomechanism of the disease. Lühikokkuvõte., Int J Dermatol. 1994 mai;33(5):356-60., PMID: 7518811, veebiversioon (vaadatud 10.01.2015)(inglise keeles)
  46. Thomas ANDREW (M.D.), https://books.google.ee/books?id=fJ9dAAAAcAAJ&pg=PA578&lpg=PA578&dq=Organs+Of+Digestion+and+psoriasis&source=bl&ots=8Us927wTyH&sig=9XqXVvutvFTO6LUpgU-4uPftV3A&hl=et&sa=X&ei=f2-yVOe7McKsaYTTgJAD&ved=0CGgQ6AEwCDgK#v=onepage&q=Organs%20Of%20Digestion%20and%20psoriasis&f=false "A Cyclopedia of Domestic Medicine and Surgery, etc", lk 578, 1842, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 11.01.2015)(inglise keeles)
  47. EUGENE M. FARBER, M.D.; ROLF E. JOHNSEN, M.D.; HARRY SHWACHMAN, M.D., The Exocrine Function of the Pancreas in Psoriasis. Lühikokkuvõte., AMA Arch Derm. 1957;76(2):236-238., doi:10.1001/archderm.1957.01550200080016., veebiversioon (vaadatud 11.01.2015)(inglise keeles)
  48. Cohen AD, Gilutz H, Henkin Y, Zahger D, Shapiro J, Bonneh DY, Vardy DA., Psoriasis and the metabolic syndrome. Lühikokkuvõte., Acta Derm Venereol. 2007;87(6):506-9., veebiversioon (vaadatud 11.01.2015)(inglise keeles)
  49. Pietrzak A, Lecewicz-Toruń B, Kadziela-Wypyska G., Changes in the digestive system in patients suffering from psoriasis. Lühikokkuvõte., Ann Univ Mariae Curie Sklodowska Med. 1998;53:187-94., veebiversioon (vaadatud 11.01.2015)(inglise keeles)
  50. S. Birkenfeld, J. Dreiher, D. Weitzman, A.D. Cohen, Coeliac Disease Associated with Psoriasis, The British Journal of Dermatology. 2009;161(6):1331-1334., veebiversioon (vaadatud 11.01.2015)(inglise keeles)
  51. Lan CC, Ko YC, Yu HS, Li WC, Wu CS, Lu YW, Yang YH, Chen GS., patients with diabetes are prone to develop digestive organ cancers: a population-based study in Taiwan. Lühikokkuvõte., J Dermatol Sci. 2012 Nov;68(2):82-8. doi: 10.1016/j.jdermsci.2012.08.004. 28 .august 2012, veebiversioon (vaadatud 11.01.2015)(inglise keeles)
  52. Madelaine Haddican, MD, ja Gary Goldenberg, MD, Examining the Link: Systemic Manifestations Associated with Psoriasis, 20. köide, nr 11 - november 2012, veebiversioon (vaadatud 11.01.2015)(inglise keeles)
  53. National Psoriasis Foundation, Kidney Disease More Likely with Moderate to Severe Psoriasis, 22. oktoober 2013, veebiversioon (vaadatud 10.01.2015)(inglise keeles)
  54. Singh NP, Prakash A, Kubba S, Ganguli A, Singh AK, Sikdar S, Agarwal SK, Dinda AK, Grover C., Psoriatic nephropathy--does an entity exist?, Ren Fail. 2005;27(1):123-7., veebiversioon (vaadatud 11.01.2015)(inglise keeles)
  55. Moro F, De Simone C, Morciano A, Tropea A, Sagnella F, Palla C, Scarinci E, Teti A, Caldarola G, D'Agostino M, Mancuso S, Lanzone A, Apa R., Psoriatic patients have an increased risk of polycystic ovary syndrome: results of a cross-sectional analysis. Lühikokkuvõte., Fertil Steril. 1. märts 2013 ;99(3):936-42. doi: 10.1016/j.fertnstert.2012.10.040., veebiversioon (vaadatud 11.01.2015)(inglise keeles)
  56. Ferdinand Ritter von Hebra, tõlkijad ja toimetajad Charles Hilton Fagge, Moriz Kaposi, "On Diseases of the Skin, Including the Exanthemata", lk 21, 2. köide, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 10.01.2015)(inglise keeles)
  57. Gail Cooper,Adam Negrusz, "Clarke's Analytical Forensic Toxicology", lk 116, 2. trükk 2013, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 10.01.2015)(inglise keeles)
  58. Heier I, Søyland E, Krogstad AL, Rodríguez-Gallego C, Nenseter MS, Jahnsen FL., Sun exposure rapidly reduces plasmacytoid dendritic cells and inflammatory dermal dendritic cells in psoriatic skin. Lühikokkuvõte., Br J Dermatol. oktoober 2011;165(4):792-801. doi: 10.1111/j.1365-2133.2011.10430.x., veebiversioon (vaadatud 7.01.2015)(inglise keeles)
  59. Snellman E1, Lauharanta J, Reunanen A, Jansén CT, Jyrkinen-Pakkasvirta T, Kallio M, Luoma J, Aromaa A, Waal J., Effect of heliotherapy on skin and joint symptoms in psoriasis: a 6-month follow-up study. Lühikokkuvõte., Br J Dermatol. 1993 Feb;128(2):172-7., veebiversioon (vaadatud 7.01.2015)(inglise keeles)
  60. Immunosuppressants and Biologics, veebiversioon (vaadatud 7.01.2015)(inglise keeles)
  61. Los Angeles Times, Science / Medicine : Brain Tumor, Psoriasis Linked, 5. september 1988, veebiversioon (vaadatud 10.01.2015)(inglise keeles)
  62. https://clinicaltrials.gov/ct2/show/NCT01339741
  63. Seija-Liisa Karvonen, Psoriaas, veebiversioon (vaadatud 6.01.2015)
  64. The History of Psoriasis
  65. History Of Psoriasis
  66. Robley Dunglison, Medical lexicon : a new dictionary of medical science : containing a concise account of the various subjects and terms : with the French and other synonymes, and formulae for various officinal and empirical preparations, 3. trükk, lk 509, 1842, Publisher: Philadelphia : Lea & Blanchard, The Medical Heritage Library raamatu veebiversioon (vaadatud 11.01.2015)(inglise keeles)

Veebikirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Epidemioloogia
PASI indeks
Ravimeetodid ja ravimid
IL-10 immuunteraapia
Psoriaasi loommudelid
Psoriaas ja endokriinsüsteem
Ajuripats
Weber G, Heitz PU, Pliess G.. Hyperplasia of growth hormone-producing cells in the hypophysis in psoriasis. Study of 10 patients. Lühikokkuvõte., Hautarzt. 1986 august;37(8):458-62., veebiversioon (vaadatud 8.01.2015) (inglise keeles)
Psoriaasi kodeerimine
Ajaloolist