Prostaglandiinid

Allikas: Vikipeedia
Prostaglandiin E1 reguleerib silelihaste kontraktsioone.
Prostatsükliin I2
Eikosanoidide biosüntees

Prostaglandiinid on rühm füsioloogiliselt aktiivseid hormoonisarnaseid lipiide. Prostaglandiinide (PG) molekulides esineb 20 süsinikuaatomit, s.h tsüklopentaani ring.

Üks oluliste bioloogiliste protsesside regulaatorite klass on eikosanoidid: prostaglandiinid, tromboksaanid, prostatsükliinid ja leukotrieenid. Nende ensümaatiline biosüntees lähtub küllastumata C20-karboksüülhapetest, nagu näiteks arahidoonhape.

1930. aastatel saadi jäära seemnepõiekestest struktuurilt sarnaste ühendite rühm, mida hakati kutsuma prostaglandiinideks. Prostaglandiinid arvati pärinevat eesnäärmest.[1] Praeguseks on teada, et prostaglandiine leidub pea kõigis loomsetes kudedes, kus neil on erinevad regulatiivsed funktsioonid, nagu bronhiaallihaste lõdvestamine ja kokkutõmbamine, vereliistakute agregatsioon ja disagregatsioon, sünnituse esilekutsumine ja põletiku regulatsioon. PG-dele on iseloomulik, et väga väikesed kogused omavad märkimisväärset füsioloogilist toimet.

Prostaglandiinidega seotud uurimis- ja juurutustöö Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

1975. aastal tuli Põlevkivi Instituudist Teaduste Akadeemia Keemia Instituuti Ülo Lille ja pani aluse maailmas kuumaks teemaks tõusnud koehormoonide – prostaglandiinide uurimisele. Eesmärgiks oli PG-de saamisvõimalused (pool- ja täissüntees) ning vastavate inim- ja veterinaarses meditsiinis kasutatavate preparaatide väljatöötamine. Professorid Ülo Lille ja Nigulas Samel ning dr Ivar Järving said koos kollektiiviga 2002. aastal Eesti Vabariigi teaduspreemia tööde tsükli “Prostaglandiinide biosüntees korallides” eest. Sellesuunaline uurimistöö kandus 2002. aastal üle praegusse TTÜ keemiainstituuti ja jätkub bioorgaanilise keemia õppetoolis nüüdisaegsete teadmiste ja aparatuuri toel. Tegeldakse elusrakkude olulistes regulatoorsetes protsessides osalevate lipiidsete mediaatorite struktuuri, omaduste, bioloogilise toime ja loodusliku tekke mehhanismide väljaselgitamisega ning otsitakse analoogse toimega ühendeid.

1980-ndatel alustas nimetatud teadlaste kollektiivi initsiatiivil Keemiainstituudi Katsetehas (see suleti pärast Nõukogude Liidu lagunemist) ravimite toimeainete ja eksperimentaalravimite tootmist. Esimene toode oli sünnitust esile kutsuv ravim Prostenoon. Hinnanguliselt iga viies laps Nõukogude Liidus sündis Prostenooni abil. 1986. aastal valmis Mustamäel prostanoidide ja muude biopreparaatide tootmiseks uus hoone. Selles alustas tegevust ka keemiainstituudi teadlaste poolt 1992. aastal loodud AS Kevelt, kus jätkus töö prostaglandiinidega. Nüüdseks on Keveltil ravimeid sünnitusabi ja günekoloogia, perifeerse veresoonkonna haiguste ja glaukoomi alal.

Kirjandust:

  • Lille Ü. Two decades of the chemistry of prostanoid and related compounds in Estonia. Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised. Keemia, 48 (1999) 2, p.51-79.
  • Ülo Lille bibliograafia. TTÜ Raamatukogu töid., Tallinn 2006, 80 lk..
  • Leiutajaid ja leiutisi Tallinna Tehnikaülikoolis.1922–2007. TTÜ Kirjastus, Tallinn 2008, lk 74-75.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik", 616:2004.

Välisallikad[muuda | muuda lähteteksti]

Endomeetriumi retseptiivsus
Maksa regeneratsioon närilistest laboriloomadel