Hiid-karuputk

Allikas: Vikipeedia
Hiid-karuputk
Reuzenbereklauw.JPG
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Sarikalaadsed Apiales
Sugukond: Sarikalised Apiaceae
Perekond: Karuputk Heracleum
Liik: Hiid-karuputk
Ladinakeelne nimetus
Heracleum mantegazzianum
Sommier & Levier

Hiid-karuputk (Heracleum mantegazzianum) on sarikaliste sugukonda kuuluv õistaim.

Hiid-karuputk on Euroopa suurim sarikaline. Ta on kiire kasvuga ning võib kasvada kuni 7 meetri kõrguseks[viide?]; enamasti on taime kõrgus siiski 3...5 meetrit. Eestis on hiid-karuputk naturaliseerunud võõrliik, mis toodi Kaukaasiast silo- ja meetaimena koos Sosnovski karuputkega, ning on praeguseks laialt levinud.

Taim kasvab peamiselt jõgede ja ojade kallastel ning söötis maadel.

Putke varred võivad kasvada kuni 10 cm jämeduseks. Lehed on sügavalt 3...5-hõlmalised; lehe laius ulatub tihti üle ühe meetri. Hiid-karuputk õitseb juulist septembrini. Sarika läbimõõt on 50...80 cm.

Hiid-karuputke mahl sisaldab fototoksiini. Kui see satub nahale ning seejärel päikese kätte, tekib äge nahapõletik.

Hiid-karuputke leidub Eestis hajusalt[1].

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Eesti taimede määraja (toim. M. Leht). 2007. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu, lk 211

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]