Ateroskleroos

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib haigusest; ajakirja kohta vaata artiklit Atherosclerosis (ajakiri)

Ateroskleroosiks ehk arterite putrumuskõvastu(mu)seks ehk arterilubjastuseks (ladina keeles atherosclerosis) on osadel inimestel ja teistel selgroogsetel loomadel esineda võiv krooniline, kuni aastakümneid asümptomaatiliselt arenev, südame- ja veresoonkonna põletikuline haiguslik seisund. Ateroskleroosi iseloomustab aterosklerootilise naastu (ehk nn "lubjastumise") tekkimine arteriseinte sise- ja keskkestale kuhjuvate lahustumatute rasvainete ja kaltsiumiühendite ladestuste näol.

Ateroskleroosi tekke põhjused ei ole veel täpselt teada, kuid oletatavatest peetakse olulisemaks vanadust, suitsetamist, ebatervislike toitumis- ja liikumisharjumuste tõttu tekkivat rasvumust ja ülekaalulisust, kõrget vererõhku, soonte kroonilist põletikku ning ka pärilikke rasvaainevahetushaigusi ja autoimmuunhaigust.

Ateroskleroos on arenenud maades surmapõhjustest esikohal.[1]

Südame isheemiatõbi on üks ateroskleroosi avaldumisvorm.

Ateroskleroos on arterioskleroosi üks vormidest. See avaldub alguses silelihaskoe rakkude hüperplaasia või hüpertroofiana ja maatriks-proteiinide (ingl matrix-proteins) kuhjumisena suurte ja keskmiste arterite intimas ehk sisekestas (ühe endoteeliraku paksune kiht).[2] Sisekesta tekivad kaltsiumiühenditest, rasvainetest (sealhulgas kolesterool ja triglütseriidid), fibriinist, lihasrakkudest ja sidekoest paksendid. Paksendid võivad hiljem sidekoestuda (ehk "lubjastuda") ning selle tagajärjel võivad arterid aheneda ja rabedaks muutuda ning vereringlust takistada ja see omakorda võib vererõhku tõsta.[3]

Ateroskleroos kahjustab kõige sagedamini aorti, pärgartereid, peaaju veresooni ja seda peetakse müokardi infarktide ja insultide levinuimaks põhjustajaks. Lisaks võivad patoloogiliseks peetavad muutused toimuda ka peensoolekinnisti ja kõhunäärme veresoonkonnas.[4]

William C. Robertsi arvates on ateroskleroos valdavalt herbivoorsete loomade haiguslik seisund, kuna koertel, kassidel, tiigritel ja lõvidel pole õnnestunud ateroskleroosi indutseerida. Kilpnäärme eemaldamise järel tekivad ka neil arterites aterosklerootilised muutused.[5]

Inimesel[muuda | muuda lähteteksti]

Riskitegurid[muuda | muuda lähteteksti]

Ateroskleroosi levinumad ja tõenäolised riskitegurid liigitatakse kaheks:

Psoriaasil ja ateroskleroosil on ühiseid riskitegureid ja tõestatult ka sarnaste immunoloogiliste mehhanismide esinemine, näiteks T-abistajarakkude tasakaalu häire ja tsütokiinide profiili muutused.[6]

Vähem oluliseks või ebaselgeks peetakse vitamiinivaegust, liigsöömist (rasvumine),[7][8] vähest liikuvust, postmenopausaalset östrogeenide defitsiiti, süsivesikurikast dieeti, kolesteroolirikast ning puu-, juur- ja teraviljavaest toitu, Chlamydia pneumonia infektsiooni[9] ja ka häireid lümfoid(-immuun)süsteemi töös.

Ateroskleroosi riskiteguriteks peetakse epidemioloogiliste uuringute alusel madalat HDL-kolesterooli taset.

Ateroskleroosi perekondlikeks riskiteguriteks on

  • kaasasündinud anormaalne apoA metabolism
  • kaasasündinud apoB sünteesi täielik puudumine
  • kaasasündinud apoE isovormide disbalanss või ehitusdefektid
  • kaasasündinud häired LDL-retseptorite sünteesis, talitluses, "valmimises" (retseptorite täielik puudumine või ka väga madal afiinsus jt)
  • perekondlik hüperkolesteroleemia
  • kaasasündinud LPL ja/või tema aktivaatori apoC-2 puudus/osaline defitsiit[10]

Tekkemehhanismi kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Kõrgenenud LDL-kolesterooli tase võib organismis, ebasoodsates tingimustes (arteri sisemine kiht on eelnevalt kahjustada saanud) arterite seinte sisekihi ehk endoteeli alla ladestuda, kus hakkavad moodustuma rasvajutid. Lipiidseid vööte ja plekke võib kohata juba 6-kuuste väikelaste ja 50% 10-aastate koolilaste mõningate veresoonte siseseintel.[11] Rasvajuttide levik kutsub omakorda esile monotsüütide ja T-lümfotsüütide kogunemise ja nende aktiveerumise nimetatud piirkonnas. Aktiveerunud monotsüüdid muutuvad makrofaagideks ja hakkavad komplekteerima tsütokiine, vabu radikaale ja proteolüütilisi ensüüme. Lisaks eeltooduile, esinevad ateroskleroosi 'naastudes' autoantigeenid, autoantikehad, B-lümfotsüüdid, loomulikud tappurrakud, koesobivusantigeenid, jne.[12] HDL-kolesterooli osakesed aga vabastavad makrofaagidest taas kolesterooli ja juhivad vereringesse.[13]

Põhjustajad[muuda | muuda lähteteksti]

Arterite põletikulisi protsesse võivad põhjustada ka mitmed bakterid ja viirused (näiteks Herpes simplex'i viirus). Mitmed epidemioloogilised uuringud seostavad ateroskleroosi teket ka bakteri Helicobacter pylori infektsiooniga.[14]

Liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Aterosklerootilisi muutusi võib esineda mitmesugustes elundites ja kudedes, nii südame, peaaju, käte, jalgade ja neerude arterites põhjustades vastavas elundis kliinilisi nähtusid:

  • südame pärgarteri kahjustuse korral võib välja areneda südame pärgarterite ateroskleroos;
  • ajuarteri kahjustuse korral peaaju arterite ateroskleroos (isheemiatõbi);
  • neeruarterite kahjustuse korral võib hakata arenema hüpertooniatõbi ja neeruarterite ateroskleroos;
  • niude- või reie veresoonte kahjustuse korral võib tekkida jäsemearterite ateroskleroos.[15]

Klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Aterosklerootilisi muutusi klassifitseeritakse käesoleval ajal naastude ulatuse ja tugevuse ning 'puhkemise' ja muude näitajate alusel tüüpideks I–VI.[16]

Aterosklerootiliste kahjustuse järgud[muuda | muuda lähteteksti]

  • prelipiidne järk
  • lipoidoosijärk
  • fibroosijärk
  • ateromatoosijärk
  • kaltsinoosijärk
  • tüsistuste järk

Aterosklerootilises veresoones võib üheaegselt esineda mitmele järgule omaseid muutusi.[9]

Ravi[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna ateroskleroosi täpseid tekkemehhanisme ja päritolu ei tunta siis ei teata ka ravi selle progresseeruva seisundi ja selle sümptomaatika vastu. Ateroskleroos võib sõltuvalt veresoone sulgumise kohast arteris, põhjustada kas insulti, gangreeni, akuutset müokardi infarkti või seniilse dementsuse ilminguid.[10] Ateroskleroosi diagnoosi kinnitamise korral võivad arstid aterosklerootilisele patsiendile määrata elukestva tablettravi statiinidega.

Koos tavapäraste ravimitega võidakse aterosklerootilisele patsiendile soovitada ka eeldatavalt kasuliku toimega toidulisandeid nagu küüslauk, E-vitamiin, viirpuu (viljad, lehed, õied), koensüüm Q10 (CoQ10) (ubikinoonid), oomega-3-rasvhapped (kalamaksaõli), fütosteroolid, ja kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi, B-vitamiine, C-vitamiini sisaldavaid vitamiinipreparaate.[17]

Ka India nonipuu lehtedes (Morindae citrifoliae folium) leiduva prokseroniiniga on seostatud ateroskleroosi vähenemist.[18]

Rahvameditsiinis[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvameditsiinis on hariliku õlipuu lehti kasutatud kui ateroskleroosi leevendavat vahendit.[19]

Loommudelid[muuda | muuda lähteteksti]

Biomeditsiini uuringutes kasutatakse ateroskleroosi-loommudeli (biotest) loomadena tihti jäneseid. kuid katsete tulemused on varieeruvad, kuna alati ei õnnestu neil loomadel ateroskleroosi esile kutsuda.[20]

Ajaloolist[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1755 pakkus Albrecht von Haller välja termini atheroma kirjeldamaks degeneratiivseid muutusi arterite seintes.
  • 1815 avaldas Briti kirurg teose "Treatise on the Diseases of Arteries and Veins", kus väitis, et arterite aterosklerootiliste muutuste põhjuseks on põletik.[21]
  • 1858. aastal kirjeldas Rudolf Virchow teoses "Die Cellularpathologie in ihrer Begründung auf physiologische und pathologische Gewebelehre" põletikulisi muutusi aterosklerootiliste soonte seintes.[12][22]
  • 1908. aastal avaldas Aleksander C. Ignatowski uurimuse "Influence of animal food on the organism of rabbits", mille käigus tekitati jänestel loomse toidu söötmisega eksperimentaalne ateroskleroos, tõestamaks seisundi seotust toiduga.[23][24]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Mesila jt 2012, lk 89.
  2. Qingbo Xu, Mouse Models of Arteriosclerosis. From Arterial Injuries to Vascular Grafts, Am J Pathol. Jul 2004; 165(1): 1–10. doi: 10.1016/S0002-9440(10)63270-1, PMCID: PMC2216680, veebiversioon (vaadatud 01.05.2014) (inglise keeles)
  3. "Meditsiinisõnastik". Tallinn: Medicina, 2004, lk 81.
  4. Kroom 2007, lk 16.
  5. William C. Roberts, Twenty questions on atherosclerosis, Proc (Bayl Univ Med Cent). Apr 2000; 13(2): 139–143, PMCID: PMC1312295, veebiversioon (vaadatud 29.04.2014) (inglise keeles)
  6. Psoriaasi kui süsteemse põletikulise haiguse tähendus südame- ja veresoonkonnahaiguste patogeneesis, ERIALAUUDISED, veebiversioon (vaadatud 08.01.2015.a.)
  7. Kroom 2007, lk 19.
  8. J.G.G. Ledingham, D.A.Warrell, Sir D.Weatherall, "Concise Oxford Textbook of Medicine", lk 49, 2000, Oxford University Press
  9. 9,0 9,1 Mesila jt 2012, lk 238.
  10. 10,0 10,1 "Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused", Mihkel Zilmer, Ello Karelson,Tiiu Vihalemm, Aune Rehema, Kersti Zilmer, lk 296, Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, 2010, ISBN 978-9985-2-1540-1
  11. Kroom 2007, lk 17.
  12. 12,0 12,1 Heiko Methe ja Michael Weis, Atherogenesis and inflammation–was Virchow right?, Nephrol. Dial. Transplant. (2007) 22 (7): 1823–1827., 16.aprill 2007, doi: 10.1093/ndt/gfm112, veebiversioon (vaadatud 01.05.2014) (inglise keeles)
  13. "Südamehaigused". Tõlkinud Eve Sooba, Katrin Luts, Katrin Rehemaa, Margit Riit, Maret-Heda Beznossova, Helle Lippmaa, toimetanud Piibe Kohava, AS Medicina, lk 192, 2010, ISBN 978-9985-829-94-3.
  14. Danesh, John; Koreth, John; Youngman, Linda; Collins, Rory; Arnold, J. Ranjit; Balarajan, Yarlini; McGee, James; Roskell, Derek (mai 1999). "Is Helicobacter pylori a Factor in Coronary Atherosclerosis?". Journal of Clinical Microbiology. 37 (5): 1651. ISSN 0095-1137. PMID 10203549.
  15. Kroom 2007, lk 18.
  16. Herbert C. Stary, A. Bleakley Chandler, Robert E. Dinsmore, Valentin Fuster, Seymour Glagov, William Insull Jr, Michael E. Rosenfeld, Colin J. Schwartz, William D. Wagner, Robert W. Wissler, http://circ.ahajournals.org/content/92/5/1355.full A Definition of Advanced Types of Atherosclerotic Lesions and a Histological Classification of Atherosclerosis, A Report From the Committee on Vascular Lesions of the Council on Arteriosclerosis, American Heart Association, Circulation.1995; 92: 1355–1374, doi: 10.1161/​01.CIR.92.5.1355, veebiversioon (vaadatud 01.05.2014) (inglise keeles)
  17. "Professional Guide to Diseases", lk 1390, 9. trükk, 2008, Lippincott Williams&Wilkins, ISBN 0 7817-7899-9
  18. Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 579,Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
  19. Ain Raal,"Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 618,Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
  20. Ismene A Dontas, Katerina A Marinou, Dimitrios Iliopoulos, Nektaria Tsantila, George Agrogiannis, Apostolos Papalois ja Theodore Karatzas, Changes of blood biochemistry in the rabbit animal model in atherosclerosis research; a time- or stress-effect, Lipids Health Dis. 2011; 10: 139, 14, august 2011. doi: 10.1186/1476-511X-10-139, PMCID: PMC3163193, veebiversioon (vaadatud 01.05.2014) (inglise keeles)
  21. Alain Tedgui, Ziad Mallat, Cytokines in Atherosclerosis: Pathogenic and Regulatory Pathways, Physiological Reviews, 1 Aprill 2006, Vol. 86no. 515–581, DOI:10.1152/physrev.00024.2005, veebiversioon (vaadatud 01.05.2014) (inglise keeles)
  22. Virchow, Rudolf, Die Cellularpathologie in ihrer Begründung auf physiologische und pathologische Gewebelehre (1858) XVI Loeng, lk 320, veebiversioon (vaadatud 01.05.2014) (saksa keeles)
  23. DAVID KRITCHEVSKY, Dietary Protein, Cholesterol and Atherosclerosis: A Review of the Early History,0022-3166/95 S3.00 ©1995 American Institute of Nutrition, veebiversioon (vaadatud 01.05.2014) (inglise keeles)
  24. Ignatowski, A.C., "Influence of animal food on the organism of rabbits.", ST Petersburg Izvest Imp Voyenno-Med Akad 1908;16:154–76

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]