Piiblikriitika
Piiblikriitika (“biblical criticism”) on kriitilise analüüsi kasutamine piibli mõistmiseks ja selgitamiseks[1]. See mõiste viitab piiblitekstide selge tähenduse ja nende ajaloolise täpsuse hindamise protsessile, kus piiblit kui ajaloolist dokumenti käsitletakse akadeemiliselt[2]. Sõna “kriitika” viitab püüdlustele kasutada teaduslikke (ajaloolisi ja kirjanduslikke) kriteeriume ja inimlikku mõistust, et mõista ja selgitada võimalikult objektiivselt piiblikirjutajate kavandatud tähendust[1]. Piiblikriitika jaguneb erinevateks kriitika alavormideks, mida saab omavahel ühendada ning koos kasutada.
Definitsioon[muuda | muuda lähteteksti]
Daniel J. Harrington defineerib piiblikriitikat kui "püüdlust kasutada teaduslikke kriteeriume (ajaloolisi ja kirjanduslikke) ja inimmõistust, et mõista ja selgitada võimalikult objektiivselt piiblikirjutajate kavandatud tähendust”[3]. Algset piiblikriitikat on enamasti määratlenud selle ajaloolised mured. Kriitikud keskendusid nii teksti taga olevatele ajaloolistele sündmustele kui ka tekstide endi kujunemise ajaloole. Piiblikriitikas on käsitletud nii palju ajalugu, mitte teoloogiat, et seda nimetatakse mõnikord lihtsalt piiblikriitika asemel "ajaloolis-kriitiliseks meetodiks" või ajaloolis-piiblikriitikaks (mõnikord ka kõrgemaks kriitikaks). Piiblikriitikud kasutasid samu teaduslikke meetodeid ja ajalookäsitlusi nagu nende ilmalikud kolleegid ning rõhutasid mõistust ja objektiivsust. Neutraalsust peeti määravaks nõudeks[4]. Piiblikriitikat tuntakse ka kui “kõrgemat kriitikat” (vastandina “madalamale” tekstikriitikale)[5][3].
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Kui tänapäevased piiblikriitika versioonid põhinevad reformatsioonist ja renessansiaja piiblitõlgendusest, siis varaseim seisukoht selle kohta pärineb filosoof Baruch Spinozalt, tema teosest Tractatus theologico-politicus[6]. Ameerika piiblikriitika rajajaks võib pidada Benjamin Wisner Baconit[7].
Arvatakse, et piiblikriitika juured ulatuvad valgustusaega, küll aga on spekuleeritud, et tegelikkuses võisid selle alged esineda juba ka reformatsiooni ajal. Valgustusajal tekkinud skeptitsism piibli ning kiriku autoriteedi kohta tekitas küsimusi Jeesuse ajaloolise konteksti kohta ning tekkisid esimesed kahtlused[8].
Euroopa lääne valgustusajastul hakkasid filosoofid ja teoloogid, nagu Thomas Hobbes, Baruch Spinoza ja Richard Simon kahtluse alla seadma kauaaegset juudi-kristlikku traditsiooni, kus Mooses oli Piibli viie esimese raamatu autor, mida tuntakse Pentateuhina (Toora). Spinoza kirjutas, et Mooses ei saanud kirjutada eessõna viiendale Moosese raamatule, kuna ta ei ületanud kunagi Jordani jõge Tõotatud maale. Ta tõi esile veel probleeme, näiteks kuidas Mooses endast kolmandas isikus rääkis. Spinoza sõnul viitasid sellised detailid, jutustamisviis ja kogu kontekst selgelt selleni, et neid raamatuid ei ole kirjutanud mitte Mooses, vaid keegi teine[9].
Piiblikriitika peamised tüübid[muuda | muuda lähteteksti]
Tekstikriitika[muuda | muuda lähteteksti]
Tekstikriitika püüab teksti ja sellega seotud käsikirju uurida, eesmärgiga teha kindlaks algtekst. See on käsitletava teabe poolest üks suuremaid piiblikriitika valdkondi. Tekstikriitika peamisteks probleemideks on esiteks usaldusväärsete tõendite valimine, millele tugineda ja teiseks katse kõrvaldada vigu[10][8].
Ajalookriitika[muuda | muuda lähteteksti]
Ajalookriitika uurib tekstide ajaloolist taustaning konteksti[10][8].
Redaktsioonikriitika[muuda | muuda lähteteksti]
Redaktsioonikriitika uurib tekstide kujundamisega seotud toimetusprotsesse.[8]
Traditsioonikriitika[muuda | muuda lähteteksti]
Traditsioonikriitika uurib tekstide edasikandumist ning arengut ajas.[8]
Allikakriitika[muuda | muuda lähteteksti]
Allikakriitika on piiblitekstide aluseks olevate algallikate otsimine. Vana Testamendi uurimises keskendub allikakriitika üldiselt ühe teksti allikate tuvastamisele[10][8].
Vormikriitika[muuda | muuda lähteteksti]
Vormikriitika jagab piibli lühikesteks üksusteks, mida seejärel liigitatakse žanri järgi (näiteks hümn, kirjad, seadused, kohtuarhiivid...)[10][8].
Kirjanduskriitika[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjanduskriitika uurib tekstis kasutatud kirjanduslikke tehnikaid ja stiile. See keskendub tekstis sisanduvatele kirjandusžanritele, et leia tõendeid piiblit moodustavate eri tüüpi kirjutiste koostamise kuupäeva, autorsuse ja algse funktsiooni kohta[10][8].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 "Biblical Criticism". obo (inglise). Vaadatud 11. jaanuaril 2023.
- ↑ www.theopedia.com https://www.theopedia.com/biblical-criticism. Vaadatud 11. jaanuaril 2023.
{{netiviide}}: puuduv või tühi pealkiri:|pealkiri=(juhend) - ↑ 3,0 3,1 "Biblical Criticism". obo (inglise). Vaadatud 11. jaanuaril 2023.
- ↑ "Biblical criticism", Wikipedia (inglise), 21. detsember 2022, vaadatud 11. jaanuaril 2023
- ↑ "biblical criticism | Britannica". www.britannica.com (inglise). Vaadatud 11. jaanuaril 2023.
- ↑ "Biblical Criticism". obo (inglise). Vaadatud 11. jaanuaril 2023.
- ↑ Riistan, Ain (2010).
{{raamatuviide}}: puuduv või tühi pealkiri:|pealkiri=(juhend) - ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 8,5 8,6 8,7 "Biblical criticism", Wikipedia (inglise), 21. detsember 2022, vaadatud 11. jaanuaril 2023
- ↑ "Biblical criticism", Wikipedia (inglise), 21. detsember 2022, vaadatud 11. jaanuaril 2023
- ↑ 10,0 10,1 10,2 10,3 10,4 "biblical criticism | Britannica". www.britannica.com (inglise). Vaadatud 11. jaanuaril 2023.