Nuubia keel

Allikas: Vikipeedia
Nuubia keel
Kõneldakse Egiptuses, Sudaanis
Piirkonnad Egiptuse lõunaosa, Sudaani põhjaosa
Kokku kõnelejaid 610 000[1]
Keelesugulus

Niiluse-Sahara hõimkond

Ida-Sudaani keeled
Põhja-Nuubia keeled
nuubia keel
Ametlik staatus
Ametlik keel Egiptuses, Sudaanis
Keelekoodid
ISO 639-3 fia

Nuubia keel on Niiluse-Sahara keelkonda Ida-Sudaani rühma kuuluv keel. Seda räägitakse peamiselt Sudaanis ja Egiptuses.[1] Emakeelena kõneleb keelt umbes 610 000 inimest.

Tänapäeval räägivad nuubia keelt Niiluse jõe kallastel Lõuna-Egiptuses ja Põhja-Sudaanis umbes 495 000 nuubialast. Nuubia keele kõnelejad on enamasti kakskeelsed. Sudaanis on umbes 295 000 nuubialast, muudes riikides elab neid ligikaudu 605 000.[1]

Nuubia keele standard on Mahasi murre, mida räägitakse Lõuna-Egiptuses ja Niiluse kaldaäärsetes piirkondades Põhja-Sudaanis. Sõnavara sarnaneb 67% ulatuses kenzi keelega. Peale selle on nuubia keel lähedalt suguluses kenutsi, dairi, dillingi, dangola ja fadidzi keelega, mida räägitakse Sudaanis ja Egiptuses.[2]

Fonoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Hääldamine[muuda | muuda lähteteksti]

Nuubia keeles on nii lahtisi kui ka kinnisi silpe: ág 'suu', één 'naine', gíí 'onu', kám 'kaamel', díís 'veri'. Pikki kaashäälikuid leidub vaid täishäälikute vahel, kuid pikad täishäälikud võivad esineda nii alg-, kesk- kui ka lõpp-positsioonis. Fonotaktiliselt ei ole selge, kuidas konsonandid vokaalide pikkust mõjutavad. Sellised vormid nagu dàrrìl 'ronima' ja dààrìl 'juures viibima' eksisteerivad, aga *dàrìl ja *dààrrìl ei eksisteeri; sarnaselt, féyyìr 'kasvama' ja fééyìr 'kaotama (lahingut)' on olemas, aga *féyìr ja *fééyyìr ei ole.

Täishäälikud[muuda | muuda lähteteksti]

Nuubia häälikusüsteem rakendab viit vokaali. Foneemid /e/ ja /o/ võivad olla madalad või kõrgemad. Täishäälikud võivad olla pikad ja lühikesed, näiteks jáákí 'hirm' (pikk /aː/), jàkkàr 'õng' (lühike /a/). Paljud nimisõnad on varieeruva vokaali pikkusega: bálé : báléé 'pidu', ííg : íg 'tuli', shártí : sháártí 'oda'. Kaksikhäälikuid tõlgendatakse kui vokaalide ja poolvokaalide /w/ ja /j/ järgnevusi.

Üksikvokaal Eesvokaal Keskvokaal Tagavokaal
Kõrge i, iː   u, uː
Keskkõrge e, eː   o, oː
Madal   ɑ, ɑː  

Kaashäälikud[muuda | muuda lähteteksti]

Konsonantide pikkus eristab nuubia keeles tähendusi, näiteks dáwwí 'teerada' vs. dáwí 'köök'. Siiski pole kaashääliku ega täishääliku pikkus eriti stabiilne. Pikki kaashäälikuid kiputakse lühendama (näiteks araabia keelest laenatud sõna dùkkáán 'pood' kohta öeldakse tihti dùkáán).

Toon[muuda | muuda lähteteksti]

Nuubia keel on toonikeel. Toon tähistab leksikaalseid kontraste. Nuubia keelel on kaks põhilist tooni: kõrge ja madal. Näiteks:

  • árré 'lahendamine' (kõrge)
  • nùùr 'vari' (madal)

Grammatilised kategooriad[muuda | muuda lähteteksti]

Arvsõnad[muuda | muuda lähteteksti]

  • üks – waira
  • kaks – out-wo
  • kolm – tou’sko
  • neli – kemso
  • viis – dige’a
  • kuus – gorge’o
  • seitse – koloda
  • kaheksa – id-wo
  • üheksa – oskoda
  • kümme – dimé[3]

Asesõnad[muuda | muuda lähteteksti]

Põhilised asesõnad on:

  • ày – mina
  • ìr – sina (ainsus)
  • tàr – tema, see
  • ùù – meie
  • úr – teie (mitmus)
  • tér – nemad

Nuubia keeles on kolm omastavat asesõna. Esimese veeru omastavalised pronoomenid on saadud isikulise asesõna ja sufiksi -íín liitmisel. Teise veeru pronoomenid on vähem seotud lihtsate isikuliste asesõnadega; kõik need omastavad asesõnad on seotud kõrgete toonidega. Kolmanda veeru pronoomenid on aga tuletatud teisest ja lisatud on sufiks -ní.

minu àyíín án ànní
sinu ìríín ín ìnní
tema tàríín tán tànní
meie ùùíín úún ùùní
teie úríín únn únní
nende téríín ténn ténní

Nimisõnad[muuda | muuda lähteteksti]

Nuubia keele nimisõnad on enamasti kahesilbilised, kuigi leidub ka ühe-, kolme- ja neljasilbilisi. Nimisõnad võivad olla tuletatud omadussõnadest, verbidest või teistest nimisõnadest. Sugu on väljendatud leksikaalselt, vahel kasutatakse sufikseid, kuid tihedamini on pandud kokku erinevad nimisõnad. Loomade puhul kasutatakse eraldi nominaalseid elemente, näiteks óndí 'meessugu', orkàrréé 'naissugu'.

  • íd 'mees' vs. ìdéén 'naine'
  • tòòd 'poiss' vs. búrú 'tüdruk'
  • kàjkàrréé 'emane eesel' vs. kàjnóndí 'eesel'

Liitsõnad koosnevad kahest nimisõnast. Esimese nimisõna toon muutub madalaks, juurde liidetud nimisõna säilitab enda kõlalise mustri.

  • kàdíís 'kass' + mórrí 'metsik' → kàdììs-mórrí 'metsik kass'
  • ìkìríí 'külaline' + nóóg 'maja' → ìskìrììn-nóóg 'külalistemaja'

Verbid[muuda | muuda lähteteksti]

Nuubia keele verbi pööramine on allutatud mitmetele morfofonoloogilistele protsessidele, kaasa arvatud silbi kokkutõmbumine, täishäälikute elisioon (häälikukadu) ja häälikute assimilatsioon. Enamik tegusõnu nuubia keeles lõpeb kaashäälikuga (näiteks nèèr- 'magama', kàb- 'sööma', tíg- 'jälgima', fìyyí- 'vale'). Märkimisväärsed erandid on júú- 'mine' ja níí- 'joo'. Verbid on ühe- ja kahesilbilised. Verbidel on peamiselt üks kuni kolm või neli erinevat kõlamustrit. Peamiselt sisaldab verb teavet kas isiku, arvu, ajavormi või mõne aspekti kohta.

Süntaks[muuda | muuda lähteteksti]

Põhiline sõnajärg nuubia keeles on alus, sihitis, verb. Sihitised on tähistatud sihitise järelliitega -, mis muutub tüve viimase kaashäälikuga. Lauses, mis sisaldab korraga otsest ja kaudset sihitist, on mõlemal olemas järelliide.

  • ày ìkkà ìn kìtááppá tèèr Ma annan sulle selle raamatu.

Kirjaviis[muuda | muuda lähteteksti]

Nuubia tähestikus on 26 tähte.[4]

Keelenäited[muuda | muuda lähteteksti]

  • híddó nííl mìrì? – Kus voolab Niilus?
  • áríj wèèkà fà júú jáánìr – Ma kavatsen osta tüki liha.
  • ìn íd dìrbád wèèkà kúnkènò – Sellel mehel on kuut.

Kirjasüsteem[muuda | muuda lähteteksti]

Nuubia keeles on kasutusel Kopti, Araabia, Ladina ja Vana-Nuubia kirjasüsteem.[1]

Muud huvitavat[muuda | muuda lähteteksti]

VI ja VII sajandil m.a.j tekkis nuubiakeelne kristlik kirjandus, mis kasutas kopti kirja põhjal kujundatud erilist nuubia kirja. Kui nuubialased said muhameedlasteks, võeti kasutusele araabia kiri ja nuubialaste peamiseks kirjakeeleks sai araabia kirjakeel. Nuubia kirjakeelt kasutavaid kõnelejaid on vähe. Mõned misjonäride välja antud nuubiakeelsed teosed on kirjutatud ladina tähtedega.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Nobiin Ethnologue Vaadatud 13.10.2013
  2. P. Ariste. Maailma keeled, Tartu: Tartu Kirjastus, 1972.
  3. Numbers in 5020 languages Vaadatud 13.10.2013
  4. Nubian Language Vaadatud 13.10.2013