Peamine koesobivuskompleks

Allikas: Vikipeedia

Peamiseks koesobivuskompleksiks[1] ehk MHC-geenideks[2] ehk koesobivusantigeenideks ehk suuremaks koesobivuskompleksiks (ka: histokompatibiilseks peakompleksiks) (lühend MHC, inglise major histocompatibility complex) nimetatakse paljude selgroogsete lümfoid(-immuun)süsteemi geenikompleksi, mis paikneb ühes kromosoomis.

Peamise koesobivuskompleksi geenide ülesandeks on lümfoid-(immuun-) süsteemi rakkude vahelise kommunikatsiooni hõlbustamine, raku pinnal olevate koesobivusantigeenide olemasolu kontrollimine ja äratundmine (organismiomaste rakkude eristamine võõrastest rakkudest) ja immuunvastuse esilekutsumine ning tõenäoliselt osalemine sugulises valikus.

Nii näiteks tunnevad T-rakkude pinnal paiknevad T-rakkude retseptorid ehk TCR-molekulid ära kehavõõraste antigeenide olemasolu viirusega nakatatud raku välispinnal koos raku enda peamise koesobivuskompleksi (inimestel HLA) antigeenidega.[3]

Klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

MHC-geenid esitlevad MHC-taskus peptiide ja kodeerivad kolme klassi koesobivusantigeene ehk MHC valke (glükoproteiinid):

  1. MHC klass I valke
  2. MHC klass II valke
  3. MHC klass III valke.

MHC klass I valgud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis MHC klass I valgud

Klass I MHC valgud transporditakse raku seest ja need on avaldunud enamikel keharakkude membraanidel. Igal rakul võivad avalduda ligi 100000 klass I MHC-molekuli. Klass I MHC valgud eksponeerivad raku pinnal rakuvalkude käibes tekkinud peptiidfragmente ja seonduvad harilikult tsütotoksiliste T-rakkudega ning lasevad ATC-rakul neile käsilolevat antigeeni esitleda.

Inimestel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis HLA geenikompleks

Inimeste peamine koesobivuskompleks kannab nimetust HLA geenikompleks (ka HLA-antigeenid), kuna nad avastati leukotsüütide pinnal. HLA-lookuses paiknevad geenid on väga polümorfsed.

Inimestel on HLA-geenikompleks (ka: geenikogum) (MHC) kodeeritud 6. kromosoomis (hiirtel H-2 geenid 17. kromosoomis). HL-antigeenid paiknevad kõikide tuumaga rakkude pinnal ja neid kasutatakse koesiirdamise proovide uurimisel, garanteerimaks transplantatsioonis doonori ja haige sobivuse.[4]

HLA antigeenide ja alleelide määramine elundite siirdamisel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enne elundite ja rakkude siirdamist teostatakse eelnevalt nii doonori kui ka retsipiendi HLA antigeenid/alleelid määramine (näiteks PCR-iga).

Patogeensus[muuda | redigeeri lähteteksti]

MHC-geenidega seostatakse inimestel mitmeid immuunpuudulikkuse vorme ja perekondlikke haigusi, näiteks[5]:

Ajaloolist[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • ...
  • 1945. Georg D. Snell koos kaastöötajatega aretasid geneetiliselt identseid, välja arvatud üks geneetiline piirkond raku membraanil, mis kontrollis võõraste ‘histocompatibility (H) genes’- geenide hülgamist, laborihiiri[7]</ref>[8];
  • 1970. hakati seostama immuuunvastust MHC-molekulide, täpsemalt MHC-molekulide ja T-lümfotsüütide vahelise rakulise kommunikatsiooniga;
  • ...

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. MEDITSIINITERMINOLOOGIA KOMISJON, Väljavõte koosoleku protokollist nr. 183, 20. oktoober 2006
  2. Ain Heinaru, "Geneetika" õpik kõrgkoolile, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 1034, 2012, ISBN 978-9949-32-171-1
  3. Ain Heinaru, "Geneetika" õpik kõrgkoolile, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 729, 2012, ISBN 978-9949-32-171-1
  4. "Meditsiinisõnastik" 473:2004.
  5. MHC, Sridhar Rao, veebiversioon (vaadatud 9.03.2014) (inglise keeles)
  6. Sirje Velbri, "Immuunpuudulikkus diagnostika ja ravi, AS Medicina, lk 52, 2002, ISBN 9985 829 41 7
  7. Dustin J Penn, Major Histocompatibility Complex (MHC), veebiversioon (vaadatud 9.03.2014) (inglise keeles)
  8. GEORGE D. SNELL Nobel lecture, 8 December, 1980, veebiversioon (vaadatud 9.03.2014) (inglise keeles)

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]