James Webbi kosmoseteleskoop

Allikas: Vikipeedia
James Webbi kosmoseteleskoop
James Webb Space Telescope 2009 top.jpg
Pealtvaates James Webb'i kosmoseteleskoop (Päikesest kaugem külg).
Organisatsioon NASA, olulise panuse andsid ka ESA ja CSA
Alltöövõtjad Northrop Grumman
Ball Aerospace
Kanderakett Ariane 5 (plaanitud)
Stardikompleks Guajaana kosmosesadam Prantsusmaal
Kodulehekülg NASA Ühendriikide
ESA b Euroopa
CSA/ASC Kanada
CNES Prantsuse
Mass 6 200 kilogrammi


James Webb'i kosmoseteleskoop (inglise: James Webb Space Telescope ehk JWST) on kavandatud kosmoseobservatoorium, mis on peaks saama Hubble'i kosmoseteleskoobi ja Spitzer'i kosmoseteleskoobi järglaseks. Webb on ette nähtud töötama infrapunalainealas lainepikkustel 0,6 – 28 mikromeetrit.[1] Vaatlemine nendel lainepikkustel võimaldab Webb'il näha kaugemale ja uurida galaktikate ning tähtede tekkimist ja arengut. Webb'i vaatluskohaks on Maa-Päikese Lagrange'i punkt L2, mis asub Maast 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel.

Nagu on juhtunud NASA teiste suurte projektidega, lükkus Webb'i valmimistähtaeg mitu korda edasi ja kulud mitmekordistusid. Hetkel on orbiidile toimetamise tähtajaks oktoober 2018[2] ning selle tööga saab hakkama Ariane 5 kanderakett Guajaana kosmosekeskuses Prantsuse Guajaanas. Missiooni pikkuseks on eeldatud 5 kuni 10 aastat.

Töö Webb'i kallal on käinud alates 1996. aastast ning projekti juhiks on NASA, kuid tähtsad panustaja on ka Euroopa Kosmoseagentuur ja Kanada Kosmoseagentuur ehk kokku umbes 17 riiki. Teleskoop on oma nime saanud NASA teiselt juhilt James E. Webb'ilt (1906–1992), kes mängis tähtsat rolli Apollo programmis.[3]

2011. aastal ähvardas projekti tühistamine, kui USA kongress asus projekti üle vaatama. Selleks hetkeks oli kulutatud 3 miljardit dollarit[4] ja valmistamisel või testimisel oli 75% osadest.[5] Novembris otsustas kongress rahastamist jätkata, kuid seadis kulutuste ülempiiriks 8 miljardit dollarit.[6]

Instrumendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Võrdlus Hubble'i peamise peegliga.
Kuus Webb'i teleskoobi peeglit külmataluvuse testimisel.

Webb on Hubble'i teleskoobist täiuslikum ja tundlikum. Webb on umbes kaks korda kergem kui Hubble (6200 kg vs 11 100 kg), kuid selle peamine peegel (diameeter 6,5 m) on umbes viis korda suurema pindalaga kui Hubble'i oma (25 m2 vs 4,5 m2). Webb'i peegel koosneb 18 osast, mis on valmistatud berülliumist ja kaetud kullaga.

Infrapunakiirgust hakkab uurima kolm mõõteriista. Üks vaatleb taevakehi lainepikkustel alla viie mikromeetri, teine registreerib samas lainealas spektreid. Kolmas analüüsib infrapunakiirgust lainepikkustel 5 kuni 28 mikromeetrit.

Tundlike mõõteriistade kaitseks peab teleskoobi temperatuur olema alati alla 50° K. Kuna Webb on orbiidil ümber L2 punkti, siis asub Päike sellelt vaadates alati ühes suunas ehk päikesevari peab katma ainult osa teleskoobist. Kuigi Webb'i asukoht on Maast 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel ehk kaugemal, kui ükski inimene siiani käinud on, paigaldati sellele igaks juhuks hooldusdokk.

Lagrange'i punkti L2 eripärast tingituna on teleskoobi tiirlemisperiood 1 aasta.[1]

Webb'i teleskoop on liiga suur, et see ühes tükis Ariane 5 lastiruumi ära mahuks. Seetõttu saadetakse teleskoop orbiidile kokku pakituna ning alles sihtkohta jõudnuna võtab see oma tõelise kuju.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 JWST kodulehekülg Välja otsitud 10. mai 2012
  2. JWST kodulehe FAQ Välja otsitud 10. mai 2012
  3. During, John. "The James Webb Space Telescope". The James Webb Space Telescope. National Aeronautics and Space Administration. Vaadatud 31 December 2011.
  4. Pachal, Peter (8 July 2011). "What We Could Lose if the James Webb Telescope Is Killed". PCMAG.
  5. "Final Polishing Complete on Remaining Twelve Webb Mirrors (06.29.11)".
  6. "NASA budget plan saves telescope, cuts space taxis", Reuters (16 November 2011). 

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]