James Webbi kosmoseteleskoop

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
James Webbi kosmoseteleskoop
James Webb Space Telescope 2009 top.jpg
Pealtvaates James Webbi kosmoseteleskoop (Päikesest kaugem külg)
Organisatsioon NASA
ESA
CSA
Alltöövõtjad Northrop Grumman
Ball Aerospace
Stardi aeg 2020[1]
Kanderakett Ariane 5 (plaanitud)
Stardikompleks Guajaana kosmosekeskus, Prantsuse Guajaana
Missiooni kestus 5 aastat (plaanitud)
10 aastat (eesmärk)
Mass 6 200 kilogrammi
Suurused 20,197 m × 14,162 m
Võimsus 2000 W

James Webbi kosmoseteleskoop (inglise keeles James Webb Space Telescope ehk JWST) on kavandatud kosmoseobservatoorium, mis peaks saama Hubble'i kosmoseteleskoobi ja Spitzeri kosmoseteleskoobi järglaseks. Webb on ette nähtud töötama infrapunalainealas lainepikkustel 0,6–28 mikromeetrit.[2] Vaatlemine nendel lainepikkustel võimaldab Webbil näha kaugemale ja uurida galaktikate ning tähtede tekkimist ja arengut. Webbi vaatluskohaks on Maa-Päikese Lagrange'i punkt L2, mis asub Maast 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel.

Webbi valmimistähtaega on korduvalt pikendatud ja kulud on mitmekordistunud. Seisuga 28. märts 2018 toimub JWST start 2020. aastal[3][1] ning selle viib kosmosesse kanderakett Ariane 5, mis stardib Guajaana kosmosekeskusest Prantsuse Guajaanas. Missiooni pikkuseks on eeldatud 5 kuni 10 aastat.

Webbi väljatöötamine algas 1996. aastal. Projekti juhib NASA, kuid olulised partnerid on Euroopa Kosmoseagentuur ja Kanada Kosmoseagentuur. Teleskoop nimetati NASA teise peadirektori, James E. Webbi järgi, kes mängis tähtsat rolli Apollo programmis.[4]

2011. aastal ähvardas projekti tühistamine, kui Ameerika Ühendriikide Kongress asus projekti üle vaatama. Selleks ajaks oli kulutatud 3 miljardit dollarit[5] ja valmistamisel või testimisel oli 75% osadest.[6] Novembris otsustas Kongress rahastamist jätkata, kuid seadis kulutuste ülempiiriks 8 miljardit dollarit.[7]

Instrumendid[muuda | muuda lähteteksti]

Võrdlus Hubble'i peamise peegliga
Kuus Webbi teleskoobi peeglit külmataluvuse testimisel

Webb on Hubble'i teleskoobist täiuslikum ja tundlikum. Webb on umbes kaks korda kergem kui Hubble (6200 kg vs 11 100 kg), kuid selle peamine peegel (diameeter 6,5 m) on umbes viis korda suurema pindalaga kui Hubble'i oma (25 m2 vs 4,5 m2). Webbi peegel koosneb 18 osast, mis on valmistatud berülliumist ja kaetud kullaga.

Infrapunakiirgust hakkab uurima kolm mõõteriista. Üks vaatleb taevakehi lainepikkustel alla viie mikromeetri, teine registreerib samas lainealas spektreid. Kolmas analüüsib infrapunakiirgust lainepikkustel 5 kuni 28 mikromeetrit.

Tundlike mõõteriistade kaitseks peab teleskoobi temperatuur olema alati alla 50° K. Kuna Webb on orbiidil ümber L2 punkti, siis asub Päike sellelt vaadates alati ühes suunas ehk päikesevari peab katma ainult osa teleskoobist. Kuigi Webbi asukoht on Maast 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel ehk kaugemal, kui ükski inimene siiani käinud on, paigaldati sellele igaks juhuks hooldusdokk.

Lagrange'i punkti L2 eripärast tingituna on teleskoobi tiirlemisperiood 1 aasta.[2]

Webbi teleskoop on liiga suur, et see ühes tükis Ariane 5 lastiruumi ära mahuks. Seetõttu saadetakse teleskoop orbiidile kokku pakituna ning alles sihtkohta jõudnuna võtab see oma tõelise kuju.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 NASA’s James Webb Space Telescope has been delayed – again. New Scientist. Vaadatud 28. märts  2018.
  2. 2,0 2,1 JWST kodulehekülg Välja otsitud 10. mai 2012
  3. JWST kodulehe FAQ Välja otsitud 10. mai 2012
  4. During, John. "The James Webb Space Telescope". The James Webb Space Telescope. National Aeronautics and Space Administration. Vaadatud 31. detsember 2011. 
  5. Pachal, Peter (8. juuli 2011). "What We Could Lose if the James Webb Telescope Is Killed". PCMAG. 
  6. "Final Polishing Complete on Remaining Twelve Webb Mirrors (06.29.11)". 
  7. "NASA budget plan saves telescope, cuts space taxis". Reuters. 16. november 2011. 

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]