Satelliitokeanograafia

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Satelliitokeanograafia on okeanograafia haru, mis kasutab ookeani ja tema protsesside kohta vaatlusandmete saamiseks satelliite.

Ookeanivee tsirkulatsiooni ja anomaaliaid on mastaapses (tihti ka globaalses) skaalas efektiivsem jälgida satelliitide abil. Kuna laevad ei pääse igale poole, ning ka poid ei kata kogu maailma ookeani, siis on satelliidi üleslaskmine ja pidamine odavam laevadest. Satelliitside ning tervikliku pildi saamine suure ala kohta on kiirem ning ühildub reaalajaga paremini kui laevadelt saadetud ning vahetatud info.[1][2]

Meeles tuleb pidada seda, et elektromagnetlaine tungib ookeanis siiski piiratud sügavusteni.

Peamised seirealad[muuda | muuda lähteteksti]

  • maailmamere pinnatemperatuur ja selle anomaaliad

Seirates pinnatemperatuuri ning kogudes infot teatud perioodi muutuste kohta ookeanis, saab välja töötada mudeleid, et esinemismustreid registreerida. (Siiani on peamiselt uuritud El Nino ja La Nina nähtusi)

Vaatlusviisid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Passiivne vaatlus – peegeldunud või kiirgunud energia analüüs.
  • Aktiivne vaatlus – signaalide komplekt kiiratakse satelliidilt alla ning analüüsitakse kiirgust ja energiat, mis tagasi jõuab. (Saadetud ja saadud signaalide suhe.)[2]

Areng[muuda | muuda lähteteksti]

Satelliitokeanograafia on üks kiiremini arenevaid harusid moodsas okeanoloogias ning nüüd, kui kliimamuutuse teema on kogu maailmas hoogu kogunud, arvestatakse ookeani uurimist satelliitidelt väga olulise osana ka kliimauuringutes. Arendustööd uute ja paremate sensorite ehituseks käivad kogu aeg. Paegu käib töö soolsust ja voolukiirust mõõtvate sensorite kallal (2010).

TOPEX/Poseidon[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka ingliskeelset artiklit TOPEX/Poseidon

Ameerika Ühendriikide NASA ja prantsuse CNES liitprojekt, mille peamine eesmärk oli uurida ookeani topograafiat. Tegutses aastail 1992–2006, kokku 13 aastat "puhast"missiooni. Algselt oli satelliidi missioon 3 aastat, kuid venis vajadusel ning enese hästi tõestamisel 13-aastaseks missiooniks. TOPEX/Poseidon oli senini kõige suurem ja arvatakse, et ka parim ookeani kosmoseuurmislaev, mis kunagi orbiidile saadetud.[3] 2006 aasta jaanuaris tekkinud juhtimisrike lõpetas satelliidi töö. TOPEX/Poseidon oli esimene, mis varustas teadlasi ookeani globaalse topograafilise pildiga. Satelliit mõõtis 1330 km kõrguselt 95% usaldusnivooga 3,3 cm täpsusega jäävaba ookeanipinda.[2]

Mida jõudis TOPEX/Poseidon 13 aastat kestnud missiooniga teha?[muuda | muuda lähteteksti]

  • mõõta globaalselt konkurentsitu täpsusega merepinda
  • kaardistada esmakordselt suureskaalaliselt tõususid/mõõnasid
  • jälgida kliimamuutust ning hoovuste hooajalist muutust
  • uurida fenomene nagu näiteks El Nino ja La Nina
  • kaardistada aastasi temperatuuri talletumisi ookeanis
  • laiendada teadmisi Maa gravitatsiooniväljast[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.marine.usf.edu/pjocean/packets/f98/f98u2le1.pdf
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Satellite Oceanography Dr. Michael J. Passow American Meteorological Society Education Resource Agent
  3. Munk.W.: Testimony Before the U.S.Commission on Ocean Policy, April 2002