Bell X-1
.jpg) Bell X-1 testlennul | |
| Tüüp | katselennuk |
|---|---|
| Riik | Ameerika Ühendriigid |
| Esmalend | 14. oktoobril 1947 |
| Pikkus | 9,4 m (31 jalga) |
| Tiivaulatus | 8,5 m (28 jalga) |
| Tiivapindala | 12 ruutmeetrit (130 ruutjalga) |
| Tühimass | 3077 kg (6784 lb) |
| Maksimaalne stardimass | 5912 kg (13 034 lb) |
Bell X-1 on rakettmootoriga katselennuk. See oli esimene õhusõiduk, mis ületas helibarjääri (standardatmosfääris 1235 km/h). Õhusõiduki arendus toimus Ameerika Ühendriikide relvajõudude ja NACA (National Advisory Committee for Aeronautics, alates 1958 NASA) koostöös. Esimene ülehelikiirusel lend toimus 14. oktoobril 1947, õhusõiduki piloodiks oli Charles Elwood Yeager.[1]
Tehniline taust[muuda | muuda lähteteksti]
Lennukikere on poolmonokoki konstruktsiooniga ja valmistatud tugevast alumiiniumsulamist. Kütusemahutid valmistati terasest. Esimeses kahes lennukis ei kasutatud kütusepumpasid, vaid lämmastikugaasi kütusemahutites rõhu tõstmiseks. Lennukikere disainiti 50-kaliibrilise Browningu raskekuulipilduja kuuli järgi.[2]
Esialgu plaaniti, et lennuk tõuseks õhku ja maanduks maapinnal, kuid soovimata teha kompromisse sooritusvõime ja turvalisuse arvelt, otsustati kasutada suuremat lennukit, mis kannab õhusõiduki 25 000 jala kõrgusele ja seejärel vabastab õhusõiduki. Algselt kavandati selle jaoks B-29 pommituslennuk, kuid hiljem kasutati ka B-50 pommitajaid selle ülesande jaoks.[2]
Lennuk kasutas RMI XLR-11 rakettmootorit. Mootoril on 4 põlemiskambrit, mida saab individuaalselt käitada. Kõiki nelja põlemiskambrit kasutades tekitab mootor 27 kN tõukejõudu. Mootor kasutab kütuseks vedelhapnikku ja lahjendatud etanooli.[3]
.jpg)
Õhusõiduk kasutas kokpiti ja kütusesüsteemi survestamiseks lämmastikku: pardal oli 12 lämmastikumahutit. Lämmastikumahutite suure massi tõttu oli vajalik teha kompromiss kütuse koguse arvelt. Algselt kavandati kaasaskantava kütuse koguseks 3700 kg, hiljem jäi selleks 2100 kg, millest piisas maksimaalselt kaheks ja pooleks minutiks.[2]
Esimene helikiirust ületav lend[muuda | muuda lähteteksti]
Maailma esimene helikiirust ületav lend toimus 14. oktoobril 1947. Lennu piloodiks oli 24-aastane USA õhuvägede piloot kapten Charles Elwood Yeager, kes lendas Californias Mojave kõrbe kohal. Lennuk saavutas kiiruse 1,06 Machi 43 000 jala (umbes 13 kilomeetri) kõrgusel. See oli X-1 programmi viiekümnes lend.[1]
Tehnilised parameetrid[muuda | muuda lähteteksti]
Bell X-1 tehnilised parameetrid on tabelis.[2][3]
| Tühimass | 3077 kg (6784 lb) |
| Täismass | 5912 kg (13 034 lb) |
| Kerepikkus | 9,4 m (31 jalga) |
| Kõrgus | 3,3 m (10 jalga) |
| Tiivaulatus | 8,5 m (28 jalga) |
| Tiivapindala | 12 ruutmeetrit (130 ruutjalga) |
| Kütusekogus | 1177 l (311 US gal) vedelhapnikku
1109 l (293 US gal) lahjendatud etüülalkoholi |
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 „Bell X-1“, Smithsonian Institute (vaadatud 22. märtsil 2022)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 R. Calzada, „X-1 Technical Data“ NASA, 7 August 2017 (vaadatud 22. märtsil 2022)
- ↑ 3,0 3,1 M. Waligorski, „Modeller's Guide to Bell X-1 Experimental Aircraft (Part One)“ IPMS Stockholm of Sweden, 22 September 2006 (vaadatud 22. märtsil 2022)