Orbitaaljaam

Allikas: Vikipeedia
ISS nähtuna lahkuva kosmosesüstiku Atlantis pardalt.

Orbitaaljaam (ka kosmosejaam) on planeedi (seni ainult Maa) ümber tiirlev pikka aega töötav piloteeritav ning pidevalt või ajuti mehitatud ja põkkamist võimaldav kosmoseaparaat[1].

Orbitaaljaama orbiidi kõrguse (200–500 km) valimisel püütakse vältida jaama sattumist Maa kiirgusvööndisse.

Orbitaaljaamaga saab põkata kosmoselaevu ja kosmoselennukeid ning ühendada mooduleid.

Orbitaaljaamades tehakse teaduslikke ja tehnilisi uuringuid (orbitaallaboratoorium) ning valmistatakse ette Maa-lähedase kosmose edasist asustamist.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Orbitaaljaama ehitamise võimalikkust põhjendasid ja esitasid selle kavandid 20. sajandi alguses Konstantin Tsiolkovski, J. Kondratjuk ja Hermann Oberth.

NSV Liidu esimene orbitaaljaam Saljut lennutati kosmosesse 19. aprillil 1971. Sellega põkati korraks kosmoselaev Sojuz 10, seejärel Sojuz 11. Viimasest läksid orbitaaljaama kosmonaudid ja viibisid seal 22 ööpäeva. Esimene USA orbitaaljaam Skylab lennutati kosmosesse 14. mail 1973.

1986. aastal kosmosesse lennutatud NSV Liidu orbitaaljaamal Mir oli 6 põkkamissõlme ja 4 moodulit. Tegemist oli suurima tehiskehaga orbiidil.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. H. Eelsalu, 1996. Astronoomialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 119