Space Launch System

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Space Launch System
Orange tank SLS - Post-CDR.jpg
Space Launch Systemi start kunstniku kujutatuna
Otstarve kanderakett
Tootja Boeing, United Launch Alliance, Orbital ATK, Aerojet Rocketdyne
Päritolumaa Ameerika Ühendriigid
Projekti maksumus 7 miljardit dollarit (periood 2014–18, 2014. a hinnang)[1] kuni 35 miljardit dollarit (aastani 2025, 2011. a hinnang)[2][3]
Raketistardi maksumus 500 miljonit dollarit (2012. a hinnang)[4]
Suurus
Pikkus 111,25 m (Block 2 Cargo)
Läbimõõt 8,4 m (esimene aste)
Astmeid 2
Kasulik last
Sihtkoht Maa-lähedane orbiit
Kandevõime 70 000–130 000 kg
Seotud raketid
Perekond Space Shuttle'il põhinevad kanderaketid
Võrreldavad Saturn V, Energija, N1, Ares V, Falcon Heavy, New Glenn, BFR
Stardiajalugu
Hetkeseis väljatöötamisel
Stardikohad Kennedy Kosmosekeskuse stardiplatvorm 39B
Esmalend Exploration Mission 1 (2019)[5]
Märkimisväärsed lastid Orion (kosmoselaev), Europa Clipper
Kiirendid (Block 1, 1B)
Kiirendite arv 2 viiesegmendilist tahkekütuskiirendit
Tõukejõud 3 600 000 kN
Kogutõukejõud 7 200 000 kN
Eriimpulss 269 (vaakumis)
Põlemisaeg 124 sekundit
Kütus polübutadieen-akrüülnitriil (PBAN), ammooniumperkloraat-komposiitkütus (APCP)
Esimene aste (Block 1, 1B, 2) – Core Stage
Pikkus 64,6 m
Läbimõõt 8,4 m
Tühimass 85 270 kg
Täismass 979 452 kg
Mootor(id) 4 X RS-25D/E[6]
Tõukejõud 7 440 kN
Eriimpulss 363 (mere tasapinnal), 452 (vaakumis)
Kütus vedelvesinik (LH2) / vedelhapnik (LOX)
Teine aste (Block 1) – Delta krüogeeniline teine aste
Pikkus 13,7 m
Läbimõõt 5 m
Tühimass 3 490 kg
Täismass 30 710 kg
Mootor(id) 1 X RL10B-2
Tõukejõud 110,1 kN
Eriimpulss 462
Põlemisaeg 1125 sekundit
Kütus vedelvesinik (LH2) / vedelhapnik (LOX)
Teine aste (Block 1B, Block 2) – Exploration Upper Stage
Läbimõõt 8,4 m
Mootor(id) 4 X RL10
Tõukejõud 99 000 kN
Kütus vedelvesinik (LH2) / vedelhapnik (LOX)

Space Launch System (inglise keeles 'kosmosesse lennutamise süsteem', lühend SLS) on NASA-s väljatöötamisel olev kanderakett, mis peaks asendama 2011. aastal lennud lõpetanud kosmosesüstikud[7]. Kanderaketi kasutusele võtmine peaks NASA-l võimaldama korraldada süvakosmose missioone, sealhulgas mehitatud missioone Marsile. SLS-i asuti välja töötama 2010. aastal pärast Constellationi programmi tühistamist ning sellest peaks saama läbi aegade võimsaim kanderakett.

SLSi versioon Block 1 peab suutma viia Maa-lähedasele orbiidile 70-tonnise laadungi. Block 2 versioon, mis stardib koos süstiku tahkekütusekiirenditest edasi arendatud kiirenditega, peab suutma Maa-lähedasele orbiidile viia vähemalt 130-tonnise laadungi. Lisaks on stardikiirendite abil startiv SLS võimeline transportima astronaute ja varustust Maa-lähedaselt orbiidilt kaugemale. Plaanide kohaselt hakkab SLS kasutama Kennedy kosmosekeskuse stardikomplekse. Space Launch Systemi esimene start toimub plaanide kohaselt 2019. aastal.

2011. aastal oli projekti eelarveks 18 miljardit dollarit, millest 6 miljardit oli Orioni, 10 miljardit kanderaketi ja 2 miljardit stardiplatvormide arendamiseks. Mitmed organisatsioonid on avalikult pooldanud programmi tühistamist, tuues põhjenduseks, et on liiga kallis ning takistab teiste NASA projektide rahastamist.

Block 1[muuda | muuda lähteteksti]

SLSi erinevad versioonid

SLS kasutab osaliselt Space Shuttle'i ajajärgust pärandiks jäänud tehnoloogiaid. Kanderaketi koosseisus on süstikutel kasutatud tahkekütusekiirendeid, mida on edasi arendatud. SLSi peamootorid kasutavad kütusena vedelvesiniku ja vedelhapniku segu ja on pärit süstikutelt aga need on modifitseeritud, sest iga mootorit kasutatakse vaid ühel missioonil.

Planeeritud missioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Planeeritud missioonid 2017. aasta seisuga
Missiooni nimi Planeeritud start Mehitatud Missiooni kirjeldus
SLS-1/EM-1 2019 Ei Orion lendab ümber Kuu.
Europa Clipper 2022 Ei Kosmosesond, mis suundub uurima Jupiteri kuud Europat.
SLS-2/EM-2 u 2021/2023 Jah Missioon Kuu orbiidile, mis viib Kuu orbiidile Deep Space Gateway (DSG) esimese mooduli
EM-3 2024 Jah Missioon Kuu orbiidile, mis viib Kuu orbiidile DSG teise mooduli.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "NASA commits to $7 billion mega rocket, 2018 debut". CBS News. 27. august 2014. Vaadatud 13.03.2015. 
  2. Andy Paszior (7. september 2011). "White House Experiences Sticker Shock Over NASA's Plans". The Wall Street Journal. Vaadatud 22.02.2015. 
  3. "ESD Integration, Budget Availability Scenarios" (PDF). Space Policy Online. 19. august 2011. Vaadatud 15. septembril 2011. 
  4. "NASA's huge new rocket may cost $500 million per launch". MSNBC. 12. september 2012. 
  5. Clark, Stephen (28. aprill 2017). "NASA confirms first flight of Space Launch System will slip to 2019". Spaceflight Now. Vaadatud 29. aprillil 2017. 
  6. "space launch system". NASAfacts. 2012. Originaali arhiivikoopia seisuga 13.08.2012. 
  7. Space Launch System. NASA. Vaadatud 24. juuli  2017.