Saturn V

Allikas: Vikipeedia
Ap4-s67-50531.jpg

Saturn V oli ameeriklaste, Wernher von Brauni juhtimisel ehitatud kanderakett, millega viidi ellu USA kosmoseagentuuri NASA Apollo programm. Algselt inimese Kuule saatmise eesmärgil ehitatud kanderaketti Sarurn V kasutati ka USA esimeste kosmosejaamade Skylab Maa orbiidile saatmiseks. Tegu on kõigi aegade suurima kanderaketiga, mida inimkond eales on komosesse lennutatud. Kolmeastmelise kanderaketi kogupikkus oli 110,6 meetrit, suurim läbimõõt 10m, kogukaal 2934,8 tonni.

Esimene aste[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimese astme (S-IC) mootorid F-1 töötasid 160 sekundit ning kiirendasid raketi kiiruseni 3,71 km/s. Selles astmes oli kütuseks petrooleum ja hapendajaks vedel hapnik, mida oli kokku ligi 2150 tonni. Viiemootoriline esimene aste arendas 3400 tonnist tõukejõudu ja kulutas igas sekundis umbes 13,5 tonni kütust, raputades stardi hetkel maapinda kuni kuue kilomeetri raadiuses.

Et kanderakett ei ületaks plaanitust suuremat kiirendust, lülitati esimese astme viiest mootori üks mootor (keskmine) ettenähtud ajal välja. Kui kanderakett oli saavutanud vajaliku kiiruse ja kõrguse 60 km, eraldus tühjenenud I aste, mis jätkas inertsi tõttu tõusu veel mõni minut kuni 110 km kõrguseni, kust langes lõpuks Atlandi ookeani umbes 550 km kaugusele stardipaigast.

Teine aste[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teine aste rakendus tööle pärast I astme eraldumist, erinevalt esimesest astmest oli II astme kütuseks veeldatud vesinik, mis reageerides 6 minuti ja 30 sekundi jooksul vedela hapnikuga, arendas viie J-2 krüogeenmootori abil kokku 500-tonnist tõukejõudu. Teise astme abil saavutas kanderakett kiiruse 6,8 km/sek ja kõrguse 182 km. Peale eraldumist põles II aste atmosfääris ära.

Kolmas aste[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kolmanda astme ainsa krüogeenmootori J-2 kütuseks oli samuti vesinik ning hapendajaks vedel hapnik. Selle astme mootori eripäraks oli väljalülitamise ja taaskäivitamise võimalus. III astme mootori 2,5 minutilise põlemisajaga saavutas kosmoselaev Maa orbiidile jäämiseks vajaliku kiiruse. Õigel hetkel käivitati III astme mootor uuesti 5 minutiks, et anda kosmoslaevale Maa orbiidilt Kuu suunalise liikumise trajektor. III astme ülaosas paiknes kuumoodul, mis pidi eralduma juba kuu orbiidil.

Kanderaketi Saturn V andmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimene aste:

  • Mass:2286,2t
  • Tühimass:135,2t
  • Kütuse mass:2151t
  • Pikkus:42,06 m
  • Maksimaalne läbimõõt:10,06 m
  • Põlemisaeg:160 sek
  • Lõpp-kiirus:3,71 km/s
  • Kütus:Petrooleum/vedel hapnik

Teine aste:

  • Mass:490,8t
  • Tühimass:39,1
  • Kütuse mass:451,7t
  • Pikkus:24,84 m
  • Maksimaalne läbimõõt:10,06 m
  • Põlemisaeg:390 sek
  • Lõpp-kiirus:6,8 km/s
  • Kütus:Vedel vesinik/vedel hapnik

Kolmas aste:

  • Mass:119,9t
  • Tühimass:13,0t
  • Kütuse mass:106,9t
  • Pikkus:17,8 m
  • Maksimaalne läbimõõt:6,61 m
  • Põlemisaeg:165 + 335 sek (kaks põlemist)
  • Kiirus:10,84 km/s
  • Kütus:vedel vesinik/vedel hapnik

Kogu kanderakett:

  • Pikkus:110,6 m
  • kaal:2934,8t
  • Suurim läbimõõt:10,6m
  • Põlemisaeg:1050 sek
  • Lõpp-kiirus:10,84 km/s
  • Kandejõud Maa orbiidile:118 tonni
  • Kandejõud Kuu orbiidile:47 tonni