Maria Klenskaja

Maria Klenskaja (29. jaanuar 1951 Tartu – 6. jaanuar 2022) oli Eesti näitleja.

Ta lõpetas 1974. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (6. lennus).

Aastatel 1968–1970 töötas ta Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris rekvisiitori ja grimeerijana.

Näitlejana asus tööle Eesti Draamateatris 1974. aastal (esimese rolli tegi seal 1972. aastal).

1988–1989 töötas ta Vanalinnastuudios ja 1989–2022 oli taas Eesti Draamateatri näitleja.

Ta on mänginud ka filmides, telesarjades ja kuuldemängudes.

Rolle Eesti Draamateatris

• 1972 Kadri – Enn Vetemaa "Õhtusöök viiele"
• 1972 Selma Meier – Herman Bahr "Mees, naine ja kontsert"
• 1973 Viola – Max Frisch "Santa Cruz"
• 1974 Tiina – August Kitzberg "Libahunt" (TRK lavakunstikateedri diplomilavastus)
• 1974 Helena – Shakespeare "Suveöö unenägu" (TRK lavakunstikateedri diplomilavastus)
• 1974 Tüdruk – Rein Saluri "Külalised"
• 1974 Valentina – Aleksandr Vampilov "Möödunud suvel Tšulimskis"
• 1974 Meditsiiniõde – Aleksei Arbuzov "Rännuaastad"
• 1974 Nukitsamees – Oskar Luts "Nukitsamees"
• 1975 Katja – Mihhail Roštšin "Ešelon"
• 1975 Anni, saunanaine – Teuvo Pakkala "Parvepoisid"
• 1975 Melisande – Maurice Maeterlinck "Pelleas ja Melisande"
• 1976 Loomad – Raivo Trass "Reinuvader Rebane"
• 1976 Episoodid – Aino Kallas "Reigi õpetaja"
• 1976 Penelope, Wanda June – Kurt Vonnegut "Õnne sünnipäevaks, Wanda June"
• 1976 Diakoniss – Henrik Ibsen "Kui me surnud ärkame"
• 1977 III kuningas – Jaan Kaplinski "Neljakuningapäev"
• 1977 Tšello – Mihhail Žvanetski "Allegro moderato"
• 1977 Vari – Iko Maran "Ära ole pärdik"
• 1977 Jarovaja – Konstantin Trenjov "Ljubov Jarovaja"
• 1978 Karjapiiga – Henrik Ibsen "Peer Gynt"
• 1978 Sekretär – Aleksandr Gelman "Tagasiside"
• 1978 Ophelia – Shakespeare "Hamlet"
• 1979 Õppealajuhataja – Jaan Kruusvall "Homme on jälle päev"
• 1979 Raasuke – James Matthew Barrie "Peeter Paan"
• 1980 Ainikki – Elias Lönnrot / Károly Kazimir / Gyula Ortutay "Kalevala"
• 1980 Neli – Juhan Viiding / Tõnis Rätsep "Olevused"
• 1980 Vanaeit – Leonid Andrejev "Inimese elu"
• 1980 Saša – Lev Tolstoi "Elav laip"
• 1981 Galka – Valentin Rasputin "Raha Mariale"
• 1981 Episoodid – August Kitzberg "Kuri kuningatütar"
• 1981 Põetaja – Neil Simon "Päikesepoisid"
• 1982 Remark – Juhan Smuul "Polkovniku lesk"
• 1982 Kunekei – Gabit Müsrepov Laul armastusest
• 1983 Dina – Luigi Pirandello "Nii see just ongi"
• 1984 Zaripa – Tšõngõz Ajtmatov "Ja sajandist on pikem päev"
• 1984 Ramilda – Tammsaare "Armastus ja surm"
• 1985 Annie – Alan Ayckbourn "Norman Vallutaja"
• 1985 Liidia – Aljaksei Dudarav "Reamehed"
• 1985 Aglaja – Aleksandr Mišarin "Seoses üleminekuga teisele tööle"
• 1986 Ines – Enn Vetemaa "Tuul Olümposelt tuhka tõi"
• 1986 Trinculo – Shakespeare "Torm"
• 1987 Mrs. Virsik – P. L. Travers / Robert B. Sherman "Mary Poppins"
• 1989 Angel – Mark Medoff "Red Ryder"
• 1990 Maarja – Ain Kalmus "Juudas"
• 1990 Vassilissa – Nikolai Gogol "Vii (Südaöö)"
• 1991 Näitlejanna A – Bogusław Schaeffer "Proovid"
• 1991 Viktoria, Tooni – Leo Fall "Lõbus talupoeg"
• 1991 Maie, Veskimäe perenaine, külatädi – August Kitzberg "Rätsep Õhk"
• 1992 Babakina, Marfa Jegorovna – Anton Tšehhov "Ivanov"
• 1992 Annie – Eugene O'Neill "Silmus"
• 1992 Mardi- ja kadrisant – Eduard Vilde "Mäeküla piimamees"
• 1992 Eeva Marland – Eduard Vilde "Tabamata ime"
• 1992 Krahvinna de Saint-Fond – Yukio Mishima "Proua de Sade"
• 1993 Marcia – Donald Churchill "Meister"
• 1993 Gertrud – Hjalmar Söderberg "Gertrud"
• 1994 Võlur Morgane le Fey, kuningas Artuse õde – Tankred Dorst "Merlin"
• 1993 Ema, Nix, monstrumid – Ilpo Tiihonen "Reearuu"
• 1994 Krahvinna Marthe von Geschwitz – Frank Wedekind "Lulu"
• 1994 Salme – Alice Jane Kiwimae "Peenike pere"
• 1994 Telefoni-Sandra, Praostiproua – Bertolt Brecht "Härra Punttila ja tema sulane Matti"
• 1995 Martine, modelliagentuuri direktor – Jean-Jaques Bricaire "Tulumaks"
• 1995 Emme – Roald Dahl "Suur Armas Koll"
• 1995 Hippolyta/Titania – Shakespeare "Pööriöö unenägu"
• 1995 Lettice Douffet – Peter Shaffer "Leekrüübe"
• 1995 Elisabeth – Anthony Shaffer "Mõrvar"
• 1996 Maria Sergejevna Pragi – Oskar Luts / Toomas Kall "Tagahoovis"
• 1996 Olga – A.1996 Elise – Jaan Kruusvall "Hullumeelne professor"
• 1996 Laulurästas – David Wood "Kiigepuu"
• 1997 karjanaine – Madis Kõiv "Peiarite õhtunäitus"
• 1997 Sybil Birling – John Boynton Priestley "Inspektor tuleb"
• 1998 Naine – Madis Kõiv "Stseene saja-aastasest sõjast"
• 1998 Win, Leedi Nijo – Caryl Churchill, "Tipptüdrukud"
• 1999 Julika Jenkins – Urs Widmer "Top Dogs"
• 1999 Piia või Milvi – Enn Vetemaa "Laevakell"
• 1999 Pamela Willey – Ray Cooney "Igaühele oma"
• 2000 massistseenid – Joseph Stein "Zorbas"
• 2000 Marie – Françoise Sagan "Valentine'i sirelililla kleit"
• 2001 Saunatädi – Tammsaare "Tagasi Vargamäel"
• 2001 Nõid – Andrus Kivirähk "Rehepapp"
• 2002 Margrethe – Michael Frayn "Kopenhaagen"
• 2002 Klassijuhataja – Mihkel Ulman "Kohkumatud lapsehoidjad"
• 2003 Florence Unger – Neil Simon "Suured tüdrukud ei nuta"
• 2003 Anna – Mihkel Ulman "Kajakamägi"
• 2004 Perenaine, vana naine, Maudie, proua Iger, Lesley, Alice, naine – Jim Cartwright "1+1 (Kaks)"
• 2004 Röövlipealik – Jevgeni Švarts "Lumekuninganna"
• 2005 Opaal – John Patrick "Kõik armastavad..."
• 2006 Kõrtsinaine emand Karin – Selma Lagerlöf "Gösta Berlingi saaga"
• 2006 Anna Semjonovna Islajeva – Ivan Turgenev "Kuu aega maal"
• 2007 Maman – Fjodor Dostojevski "Sortsid"
• 2007 Aili – Sirkku Peltola "Soome hobune"
• 2008 Lotte Schoen – Peter Shaffer "Leekrüübe"
• 2009 Mrs Johnson – Peter Quilter "Hiilgav!"
• 2009 Vana Teepakk – David Wood "Piparkoogimehike"
• 2010 Mattie Fay Aiken – Tracy Letts "Augustikuu"
• 2011 Petra – Ernest Hemingway "Viies kolonn"
• 2011 Ester – Uku Uusberg "Kuni inglid sekkuvad"
• 2012 Amira – David Edgar "Nelipühad"
• 2012 Jón Hreggviðssoni ema – Halldór Laxness "Islandi kell"
• 2014 proua Lopez – Jane Bowles "Aiamajas"
• 2015 Annlouise – Carin Mannheimer "Viimasel minutil"
• 2015 proua Pernelle – Molière "Tartuffe"
• 2016 kuninganna Elizabeth – Marc Norman / Tom Stoppard / Lee Hall "Armunud Shakespeare"
• 2017 Monika Zima – Tena Štivičić "Kolm talve"
• 2018 kolmas kandidaat – Enid Bagnold "Kriidiaed"
• 2018 Sveta – Andrus Kivirähk "Isamaa pääsukesed"
• 2019 Anastasja Batuškova – Sławomir Mrożek "Armastus Krimmis"
• 2019 Ida – Kai Aareleid "Linnade põletamine"

Rollid kunagises Vanalinnastuudos ja mujal külalisena

• 1982 Alevtina, väravavaht – Semjon Zlotnikov "Naiskond" (Vanalinnastuudio)
• 1987 allohvitseri naine – Nikolai Gogol "Revident" (Vanalinnastuudio)
• 1988 Annie – Ferenc Molnár "Mäng lossis" (Vanalinnastuudio)
• 1986 Roxane – Edmond Rostand "Cyrano de Bergerac" (Vanalinnastuudio)
• 1989 Arst – Viktor Merežko "Naistelaud Jahisaalis" (Vanalinnastuudio)
• 1996 Lotte – Brian W. Shaffer "Kolm "O"" (Vene Draamateater)
• 2001 Leida – Rein Saluri "Tulek" (Vaba Lava)
• 2001 Naine – Torgny Lindgren "Kumalasemesi" (Tartu Teatrilabor)
• 2007 Brunhild – Andrus Kivirähk "Uljas neitsi" (Nargen Festival)
• 2008 proua Kuusik – Tammsaare / Urmas Lennuk "Wargamäe Wabariik" (Tallinna Linnateater)

Lisaks on Maria Klenskaja mänginud külalisena stuudioteatri Theatrum lavastuses ""Delhi" tants", mis esietendus 2015. aastal. Novembrist 2018 mängis Maria Klenskaja külalisena Rakvere Teatri lavastuses "Kuni ta suri". Ehmatavast pealkirjast hoolimata oli tegemist komöödiaga.

Filmid

• 1976 – "Indrek" (Miralda/Ramilda)
• 1977 – "Surma hinda küsi surnutelt" (Ester)
• 1985 – "Naerata ometi" (Ülo armuke)
• 1986 – "Saja aasta pärast mais" (Alma Oinas)
• 1986 – "Keskea rõõmud" (Pille Loorits)
• 1989 – "Varastatud kohtumine" (Valentina Saar)
• 1989 – "Doktor Stockmann" (Katrine Stockmann)
• 1989 – "Äratus" (Linnanaine)
• 1990 – "Sügis" (proua Paavel)
• 1992 – "Need vanad armastuskirjad" (Proua Muna)
• 1992 – "Lammas all paremas nurgas" (Tomi ema)
• 2006 – "Vana daami visiit" (Linnakodaniku naine)
• 2007 – "Georg" (Ingeborg)
• 2015 – "Vehkleja" (õpetaja)
• 2018 – "Seltsimees laps" (Vanaema)
• 2020 – "Vee peal" (Vanaema)

Rolle telesarjades

• Jänku-Juta ("Mõmmi ja aabits")
• Proua Jakovleva ("Wikmani poisid")
• Tallinna ülemus Ella ("Ohtlik lend")
• Käsitööõpetaja Helju Tiit ("Õpetajate tuba")
• Olga ("Kättemaksukontor")

Tunnustus

• 1975 naisnäitleja aastapreemia (Valentina "Möödunud suvel Tšulimskis")
• 1978 naisosatäitja II preemia üleliidulisel filmifestivalil Jerevanis ("Surma hinda küsi surnutelt")
• 1978 aasta näitlejapreemia ("Ljubov Jarovaja", "Ära ole pärdik", "Allegro moderato")
• 1978 vabariikliku noorte lavajõudude ülevaatuse preemia ("Allegro moderato", "Neljakuningapäev", "Ära ole pärdik")
• 1979 vabariikliku noorte lavajõudude ülevaatuse preemia ("Ljubov Jarovaja")
• 1980 näitlejapreemia raadiotöö eest ("Ma armastasin sakslast", "Reekviem nunnale", "Ratta veeremine")
• 1989 naisosatäitja preemia I üleliidulisel näitlejate festivalil Kalininis ("Varastatud kohtumine")
• 1986 Eesti NSV teeneline kunstnik
• 1987 Eesti Teatriliidu naispeaosatäitja auhind
• 1996 Eesti Kultuurkapitali näitekunsti aastapreemia (koos Mikk Mikiveri ja Jaan Kruusvalliga; aasta parim algupärandilavastus "Hullumeelne professor, tema elukäik" Eesti Draamateatris)
• 1997 Eesti Teatriliidu naispeaosatäitja auhind
• 2002 Valgetähe IV klassi teenetemärk
• 2015 Eesti Draamateatri kolleegipreemia Suur Ants naispeaosatäitjale (Annlouise „Viimasel minutil“).

Huvitavaid fakte

1990. aastal Tallinnfilmis valminud animafilmis "Naksitrallid" (ja ka 1984. aasta filmis "Naksitrallid I") loeb Muhvi teksti Maria Klenskaja (Sammalhabe – Aarne Üksküla, Kingpool – Jüri Krjukov, Vanainimene – Ita Ever ja Tuletõrjeülem – Gunnar Kilgas). Tema häält võib kuulda ka Priit Pärna animafilmis "Eine murul" (1987) ning mõlemas "Kapsapea" animafilmis (1993 ja 1997).

Isiklikku

Tema vend on ajakirjanik ja poliitikategelane Dimitri Klenski.

Maria Klenskaja elukaaslane oli üle 30 aasta Aarne Üksküla. Neil on ühine tütar.

Vaata ka

• Kristallkingakese auhind

Välislingid

• Maria Klenskaja Draamateatri kodulehel
• Maria Klenskaja andmekogus IMDb (inglise)
• Pärast eesriide langemist - Maria Klenskaja: 4 Saatejuht saatejuht Allan Noormets. Esmaeeter Eesti Televisioonis: 5. detsember 1996. ERR Arhiiv
• Palju õnne, Maria!. SL Õhtuleht, 26. jaanuar 2001
• Maria Klenskaja – üks ja ainus Maša. Kroonika, 21. jaanuar 2011
• Maria Klenskaja. Naine, kes ei räägi iseendast. ERR, 28. jaanuar 2021
• Tõnu Oja: „Maria Klenskaja kohatise sarkasmi taga oli ka mingi tema enda valu.“. Õhtuleht, 6. jaanuar 2023