Mine sisu juurde

Toomas Kall

Allikas: Vikipeedia

Toomas Kall (sündinud 16. oktoobril 1947 Tallinnas) on eesti näitekirjanik, humorist, karikaturist, tõlkija ja ajakirjanik.

Toomas Kall lõpetas 1966. aastal Tallinna 21. Keskkooli, õppis aastatel 1966–1969 Tartu Riiklikus Ülikoolis ajalugu ning 19701972 eesti filoloogiat.[1]

Ta on töötanud kultuurilehe Sirp ja Vasar huumorikülje toimetajana (1971–1978), komöödiateatri Vanalinnastuudio kirjandusala juhatajana (1980–1987), kultuurilehe Sirp peatoimetajana (1990–1994). Aastast 1994 on ta vabakutseline.

Alates 1965. aastast avaldanud karikatuure ja humoreske Eesti ajakirjanduses.

Toomas Kall on Eesti Kirjanike Liidu liige alates 1984. aastast.

Ta on üks 40 kirjale allakirjutanutest.

Tõlkeraamatud

[muuda | muuda lähteteksti]

Koostatud raamatud

[muuda | muuda lähteteksti]

Komöödiad

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1984 „Lõunavaheaeg“, Vanalinnastuudio
  • 1987 „Lihtne ja ilus“, Vanalinnastuudio
  • 2001 „Tähetolm“, Vanalinnastuudio
  • 2002 „Päikesekontsert“, Vanalinnastuudio
  • 2004 „Pehmed ja karvased saavad jalad alla“, Eesti Draamateater
  • 2014 "Karistai ja Lorelei". Karepa, Richard Sagritsa muuseum
  • 2018 "Pargivaht". Neeruti Mõisateater

Estraadinäidendid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1986 „Meie õhtused rõõmud“, Vanalinnastuudio
  • 1993 „Prügikast ehk Alguse asi“, Vanalinnastuudio
  • 1994 „Prügikast 2 ehk Põhi paistab“, Vanalinnastuudio
  • 1997 „Raadio Null“, Vanalinnastuudio
  • 1999 „Kassikuld“, Vanalinnastuudio
  • 2000 „Juubelitort“, Vanalinnastuudio
  • 2004 „Viimane vint“, Vanalinnastuudio
  • 2005 „Viimane sent“, Vana Baskini Teater
  • 2006 „Kolme lillekese juubel“, Vana Baskini Teater
  • 2007 „Tähtede sadu“, Vana Baskini Teater
  • 2009 „Prügikast 3 ehk Eesti masurka“, Vana Baskini Teater

Näidenditõlked

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1982 A. Suhhovo-Kobõlin „Toimik“, Vanalinnastuudio
  • 1982 S. Zlotnikov „Naiskond“, Vanalinnastuudio
  • 1983 V. Merežko „Anekdoot“, Vanalinnastuudio
  • 1985 V. Slavkin „Vilets korter“, Vanalinnastuudio
  • 1987 E. Radzinski „Kena naine lillega“, Vanalinnastuudio
  • 1987 N. Gogol „Revident“, Vanalinnastuudio
  • 1988 N. Erdman „Enesetapja“, Rakvere Teater
  • 1995 A. Tšehhov „Pianoola“, Linnateater
  • 2000 A. Ostrovski „Mets“, Vanalinnastuudio
  • 2000 M. Bitter jun. „Põhhjas“, Linnateater
  • 2001 L. Razumovskaja „Prantsuse kired Moskva lähistel“, Ugala
  • 2002 I. Turgenev „Isad ja pojad“, Linnateater
  • 2006 F. Dostojevski „Krokodill“, Vana Baskini Teater

Stsenaariumid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1973 „Värvipliiatsid“, Tallinnfilm, joonisfilm
  • 1983 „Sõlm“, Tallinnfilm, nukufilm
  • 1986 „Kevadine kärbes“, Tallinnfilm, nukufilm
  • 1987 „Magus planeet“, Tallinnfilm, nukufilm
  • 1991 „Ärasõit“, Tallinnfilm, joonisfilm
  • 1991 „Rahu tänav“, Tallinnfilm, mängufilm
  • 1995–1998 „M Klubi“, BEC, teleseriaal, 101 osa
  • 1997 „Minu Leninid“, Faama Film, mängufilm
  • 2001–2011 „Pehmed ja karvased“, BEC, teleseriaal, umbes 150 osa
  • 2002 „Eesti valik 2001“, Raamatfilm, dokumentaalfilm
  • 2005 „Mees animatsoonist“, Acuba Film, dokumentaalfilm
  1. Eesti kirjarahva leksikon, lk 168, ISBN 545002357X
  2. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]