Mine sisu juurde

Naerata ometi

Allikas: Vikipeedia
"Naerata ometi"
Žanr draama
Režissöör Arvo Iho, Leida Laius
Stsenarist Silvia Rannamaa,
Marina Šeptunova
Operaator Tõnis Lepik
Helilooja Lepo Sumera
Peaosades Monika Järv,
Hendrik Toompere juunior
Filmistuudio Tallinnfilm
Aasta 1985
Esilinastus 1985
Kestus 85 minutit
Riik Nõukogude Liit (Eesti)
Keel eesti
IMDb profiil

"Naerata ometi" on Leida Laiuse ja Arvo Iho 1985. aastal lavastatud film Silvia Rannamaa teose "Kasuema" ainetel. Film esilinastus ekraanil 28. novembril 1985 Tallinna kinos Sõprus.

Sotsiaalselt tundlik draama jutustab lastekodu lastest ja sellest, kuidas kõigist raskustest hoolimata on võimalik säilitada endas inimlikkust. Mängufilmis kasutavad lavastajad lastekodu vaenulikku mikrokosmost hilisnõukogude ühiskonna võrdkujuna, kritiseerides selle toimeloogikat ja kõikehõlmavat võõrdumistunnet.

Mari ema on surnud ja isa joob. Vanemliku hooleta jäänud teismeline Mari satub lastekodusse, mille lohutu keskkond meenutab pigem vanglat. Elu lastekodus tundub talle võimatu, kuid minna pole kuhugi. Tundlikul ja introvertsel tüdrukul tuleb harjuda elama kodusoojuseta, jõhkravõitu kaaskasvandike seas. Omavanustega ei tee Mari suurt tegemist, ta jagab oma siseilma päevikuga. Õnneks on seal Tauri, kes käitub hästi, kuid keda miskipärast eriti ei armastata. Robi, kes rikub reegleid, on seevastu kõigi lemmik, kuigi Mari meelest peaks teda vihkama. Olelusvõitluses põimuvad Maril valu ja pisarad esimeste armumiste mõrumagusate hetkedega. Saadud õppetund sellest, kuidas märgata enda ümber teisi inimesi ja kuidas näha nende välise koore alla, on tütarlapsele raske, kuid on kasuks tema edasisele käekäigule.

Osatäitjad

[muuda | muuda lähteteksti]

Episoodides: Anneli Aunap, Rein Pakk, Manfred Kärblane, Maria Klenskaja, Evald Aavik, Reet Paavel, Triin Loorits, Lemmi Selge, Toivo Karjane, Priit Seli, Tilsi Lastekodu kasvatajad ja lapsed

Film taastati Nukufilmis Eesti Film 100 raames ning ilmus ajalehe Eesti Päevaleht seeria "Eesti filmiklassika" raames DVD-l.

  • Tallinnfilmi aastapreemia (Eesti), 1985; Leida Laius: režissööritöö; Arvo Iho: kaaslavastaja ja peaoperaator filmis "Naerata ometi"
  • Üleliiduline filmifestival (NSVL), 1986; Peaauhind: režissöör Leida Laius ja kaaslavastaja Arvo Iho; parim stsenaarium: Maria Šeptunova
  • Nõukogude Eesti filmifestival (NSVL), 1986; Peaauhind: parim mängufilm; parim laste- ja noorsoofilm; parim kunstnikutöö: Tõnu Virve; parim originaalmuusika: Lepo Sumera; Monika Järv: Mari osatäitmise eest
  • European Film Festival INTEGRATION YOU And ME (Koszalin, Poola), 1986; Ajakirjanike ja filmikriitikute Wojciech Wiszniewski nimeline eriauhind - sotsiaalselt tähendusrikka ja kunstiküpse teose loomise eest; Poola noorteajakirja "Walka Mlodych" auhind
  • Ajakirja "Sovetski Ekran" konkurss (NSVL), 1986; II koht
  • BERLINALE - Berlin International Film Festival (Saksamaa), 1987; Berlinale UNICEFi preemia
  • Film Festival for Young People (Pariis, Prantsusmaa), 1987; Parim naisosatäitja - Veronique Baroini preemia: Monika Järvele kui parimale lootustandvale noorele naisosatäitjale
  • Créteil International Women's Film Festival (Prantsusmaa), 1990; Žürii auhind Graine de Cinéphage
  • FIPRESCI Sümpoosion Repinos (NSVL), 1986
  • Eesti filmipäevad Helsingis (Soome), 1987
  • La Rochelle International Film Festival (Prantsusmaa), 1989
  • Eesti filmipäevad Lissabonis (Portugal), 2023
  • Nordic Film Days Lübeck (Saksamaa), 2023
  • PÖFF - Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2024, Programm: Vana kuld. Klassika ärkab ellu[1]
  • BERLINALE - Berlin International Film Festival (Saksamaa), 2025, Programm: Berlinale Classics[2]

Filmi stsenaarium pidi läbima rohkelt kontrollinstantse Eesti NSV-s ja Moskvas, kusjuures Moskva lükkas esimese versiooni tagasi. Lõplik stsenaarium kirjutati ümber vastavalt tsensuuri nõuetele, kuid võtteplatsil kasutas meeskond algversiooni. Film on lindile võetud Tilsi lastekodus ning selle ümbruses, kuhu tsensoritel oli raske ligi pääseda. Väikesed lapsed, kes filmis mängisid, valiti enamasti Tilsi lastekodust.[3]

Nõukogude Liidu kinodes kogus film 11,2 miljonit vaatajat.[4]

Film on digiteeritud 6K resolutsioonis Rahvusarhiivis ja restaureeritud 4K resolutsioonis Locomotive Classicsi poolt 2024. aastal.[5]

  1. Naerata ometi. Eesti filmi andmebaas.
  2. "Naerata ometi" valiti Berliini filmifestivali arhiivifilmide programmi. kultuur.err.ee, 13. jaanuar 2025.
  3. Filmi „Naerata ometi“ ammu avalikkuse eest kadunud peaosaline Monika Raide käis kinos noort iseennast vaatamas. Õhtuleht, 15. november 2024.
  4. Annika Koppel. Karu südamega mees : Arvo Iho elu ja looming. Tallinn, 2015, lk. 119
  5. PÖFF: Naerata ometi.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]