Krāslava mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Krāslava mõisa peahoone

Krāslava mõis, ka Kreslawka mõis (poola keeles Krasław, saksa keeles Kreslau, läti keeles Krāslavas muiža) oli mõis Vitebski kubermangus Dünaburgi maakonnas Krāslava vallas. Praegu asub mõisasüda Lätis Krāslava piirkonnas Krāslava linnas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Wilhelm von Fürstenberg andis Krāslava mõisa aastal 1558 Plumperite perele. Mõis oli Brunnowite, Lüdinghausen gen. Wulffide, Kosside ja Huten-Czapskite käes, enne kui aastal 1795 said selle Platerid. Selle suguvõsa valdusesse jäi mõis aastani 1918.

Mõisaansambel[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Krāslava uus loss

Mõisa kahest peahoonest vanem rajati XVIII sajandi alguses. Teise peahoone projekti autoriks oli sama arhitekt, valmis see aga aastal 1791. Samal ajal rajati vana lossi juurde raamatukogu. Barokseist hoonetest vanem on koos raamatukoguga eravalduses, uues lossis asub aga piirkonnavalitsus. Säilinud on ka moonakamaja, kus asub koduloomuuseum.

Park[muuda | muuda lähteteksti]

Pargi pindala on 22 hektarit, seda ümbritseb müür. Park sai alguse 18. sajandil barokse aiana. Hiljem kujundati see Daugava jõe suunas laskuvaks romantiliseks pargiks grottide ja paviljonidega.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]