Krāslava mõis

Allikas: Vikipeedia
Krāslava mõisa peahoone

Krāslava mõis, ka Kreslawka mõis (poola keeles Krasław, saksa keeles Kreslau, läti keeles Krāslavas muiža), oli mõis Venemaa Vitebski kubermangus Dünaburgi maakonnas Krāslava vallas. Praeguse haldusjaotuse järgi asub mõisasüda Lätis Krāslava piirkonnas Krāslava linnas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Wilhelm von Fürstenberg andis Krāslava mõisa 1558. aastal Plumperite perele. Mõis oli Brunnowite, Lüdinghausen gen. Wulffide, Kosside ja Huten-Czapskite käes, enne kui 1795. aastal said selle Platerid. Selle suguvõsa valdusse jäi mõis 1918. aastani.

Mõisaansambel[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Krāslava uus loss

Mõisa kahest peahoonest vanem rajati XVIII sajandi alguses. Teise peahoone projekteeris sama arhitekt, valmis see aga alles 1791. aastal. Samal ajal rajati vana lossi juurde raamatukogu. Barokseist hoonetest vanem on koos raamatukoguga eravalduses, uues lossis asub aga piirkonnavalitsus. Säilinud on ka moonakamaja, kus asub koduloomuuseum.

Park[muuda | muuda lähteteksti]

Pargi pindala on 22 hektarit, seda ümbritseb müür. Park sai alguse 18. sajandil barokse aiana. Hiljem kujundati see Daugava jõe suunas laskuvaks romantiliseks pargiks grottide ja paviljonidega.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]