Krāslava mõis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Krāslava mõisa peahoone.

Krāslava mõis (Krāslavas muiža) on mõis Lätis Krāslava piirkonnas Krāslava linnas. Vanasti ka Kreslau. Kreslawka.

Wilhelm von Fürstenberg andis Krāslava mõisa aastal 1558 Plumperite perele. Mõis oli Brunovite, Lüdinghausen-Wulffide, Kosside ja Huten-Czapskite käes, enne kui aastal 1795 said selle Platerid. Selle suguvõsa valdusesse jäi mõis aastani 1918.

Mõisa kahest peahoonest vanem rajati 18. sajandi alguses. Teise peahoone projekti autoriks oli sama arhitekt, valmis see aga aastal 1791. Samal ajal rajati vana lossi juurde raamatukogu. Barokseist hoonetest vanem on koos raamatukoguga eravalduses, uues lossis asub aga piirkonnavalitsus. Säilinud on ka moonakamaja, kus asub koduloomuuseum.


Pargi pindala on 22 hektarit, seda ümbritseb müür. Park sai alguse 18. sajandil barokse aiana. Hiljem kujundati see Daugava jõe suunas laskuvaks romantiliseks pargiks grottide ja paviljonidega.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]