Põhja-Korea
Korea Rahvademokraatlik Vabariik
| |||
Riigihümn |
"A ch'im un pinnara, i kangsan ungum e" | ||
---|---|---|---|
Pealinn | Pyongyang | ||
Pindala | 120 540 km² | ||
Riigikeel | korea | ||
Rahvaarv | 26 418 204 (2023)[1] | ||
Rahvastikutihedus | 219,2 in/km² | ||
Tööpartei esimene sekretär | Kim Chŏng-un | ||
Riigipea | Kim Il-sŏng (igavene president, surnud 1994) | ||
Peaminister | Kim Dok-hun | ||
Iseseisvus | 9. september 1948 | ||
SKT | 16,283 mld $ ()[2] | ||
SKT elaniku kohta | 638 $ | ||
Valuuta | Põhja-Korea vonn (KPW) | ||
Ajavöönd | maailmaaeg +9 | ||
Tippdomeen | .kp | ||
ROK-i kood | PRK | ||
Telefonikood | 850 |
Põhja-Korea (ametlikult Korea Rahvademokraatlik Vabariik) on riik Aasias Korea poolsaare põhjaosas, 38. laiuskraadist põhja pool. Lõunas piirneb see Lõuna-Koreaga (238 km umbes 4 km laiust piiritsooni), millega kuni 1948. aastani moodustas ühise riigi. Põhjas piirneb Põhja-Korea peamiselt Hiinaga (1416 km maismaapiiri) ja lühike piirilõik (19 km) on tal ka Venemaaga.
Nimi
[muuda | muuda lähteteksti]Põhja-Korea kõige tavalisem kohalik nimi on Buk Chosŏn 'Põhja- Chosŏn' (북조선, 北朝鮮).
Lõuna-Koreas kasutatakse Põhja-Korea kohta tavaliselt nime Buk Han 'Põhja-Han' (북한; 北韓). Sõna Han vihjab Jumala südamele pärast inimese pattulangemist. Selle nimega tuuakse paralleel, et ka Jumal valutab südant Põhja-Korea saatuse pärast.
Riik
[muuda | muuda lähteteksti]Põhja-Korea on kommunistlikku ideoloogiat järgiv totalitaarne riik. Riiki juhib diktaator Kim Chŏng-un, kes on ainsa partei Korea Tööpartei Keskkomitee esimees ja Korea Rahvaarmee ülemjuhataja. Ta päris võimu oma isalt Kim Chŏng-ililt pärast tolle surma. Tema vanaisa Kim Il-sŏng on kuulutatud riigi igaveseks presidendiks. Riigis valitseb tema isikukultus.
Haldusjaotus
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Põhja-Korea haldusüksused
Sarnaselt Lõuna-Korea haldusjaotusega kasutatakse Põhja-Koreas do 'de, si 'de, gun 'ide ja eup 'ide süsteemi. Kuid erinevus on ainult provintsistaatusega linnades, mida on kaks ja neid kutsutakse jikhal-sideks (ainsuses jikhal-si 직할시).
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]1910. aastast kuni Teise Maailmasõja lõpuni oli Põhja-Korea Jaapani okupeeritud. Maailmasõda lõppes Jaapani lüüasaamisega. Nii nagu Saksamaa ja Austria jagati pärast sõda liitlaste vahel okupatsioonitsoonideks, nii jagati ka Korea 38. paralleeli mööda Nõukogude Liidu ja USA okupatsioonitsooniks. Läbirääkimised nende ühise valitsemise üle ebaõnnestusid ja mais 1948 kuulutas Lõuna-Korea välja iseseisvuse. 9. septembril 1948 kuulutas ka Põhja-Korea välja iseseisvuse. Riigijuhiks sai Kim Il-sŏng.
Nõukogude Liidu innustusel algatas Põhja-Korea 1950 Korea sõja, milles Põhja-Koread toetasid Nõukogude Liit ja Hiina ning Lõuna-Koread toetasid USA ja ÜRO. Sõda oli ohvriterohke ja lõppes territoriaalsete muutusteta.
Põhja-Korea kuulutas NSV Liidu eeskujul märtsis 1946 välja maareformi, millega rikastelt maaomanikelt ja Jaapani kollaborantidelt võõrandati kogu maa ilma kompensatsioonita ja jagati talupoegadele. Kui Lõuna-Korea sõja käigus Põhja-Korea maa-ala osaliselt vallutas, püüti seal maareformi tagasi keerata, mis osutus talupoegade seas ülimalt ebapopulaarseks ja suurendas nende lojaalsust Põhja-Koreale.
Põhja-Korea eelisarendas tööstust. Juba 1959. aastal saavutati majanduse 1949. aasta (Korea sõja eelne) tase. Sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta oli Põhja-Koreas kõrgem kui Lõuna-Koreas kuni 1976. aastani. Hiljem hakkas majandus stagneeruma. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist lõppes kogu nõukogude välisabi ja Põhja-Korea majandus varises kokku. 1994–1998 valitses riigis näljahäda, millesse suri 2,8 miljonit inimest.
Rahvastik
[muuda | muuda lähteteksti]99,998% Põhja-Korea rahvastikust moodustavad korealased. Peale korealaste elab Põhja-Koreas väikesearvuline hiinlaste kogukond. Muude rahvuste esindajaid, eelkõige jaapanlasi, on üksikuid.
Raketiprogramm
[muuda | muuda lähteteksti]Põhja-Korea soovib arendada oma raketiprogrammi, kuid maailma juhtivad riigid on sellele vastu.[3] Hoolimata mõne riigi vastuseisust tegi Põhja-Korea 5. aprillil 2009 raketikatsetuse, mis seda jälginud riikide andmetel ebaõnnestus.[4][5] Hiljem on Põhja-Korea teinud mitu edukat raketikatsetust, sealhulgas lasknud rakette kosmosesse.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Büroo 39
- Korea lõhenemine
- Põhja-Korea riigipeade loend
- Põhja-Korea jalgpallikoondis
- Põhja-Korea tuumarelvad
- Korean Central Television
- Põhja-Korea 2016. aasta suveolümpiamängudel
- Põhja-Korea pass
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ https://data.who.int/countries/408, vaadatud 23.11.2024.
- ↑ https://unstats.un.org/unsd/snaama/resQuery.asp, vaadatud 23.08.2017.
- ↑ ÜRO ei jõudnud Põhja-Korea raketikatsetuse suhtes ühisele seisukohale
- ↑ Põhja-Korea raketikatsetus: õnnestumine või altminek?
- ↑ "North Korea Intercontinental Ballistic Missile Fails Miserably". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. aprill 2009. Vaadatud 8. aprillil 2009.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Vikisõnastiku artikkel: Põhja-Korea |
- Miljonid põhjakorealased vajavad kiiresti toiduabi, Postimees, 8. detsember 2008
- Janika Vaikjärv. Klassiekskursioon Põhja-Koreasse, Ekspress.ee, 21. juuni 2009
- Kaivo Kopli. Uus nõrk valitseja vana kaardiväe kammitsais EPL.ee, 29. juuni 2009
- Põhja-Korea uus ajavöönd 'imperialismist' lahtiütlemiseks BBC News Online, 7. august 2015 (inglise keeles)
- Andrei Hvostov: Põhja-Korea sõduritega Ukrainas on ainult kaks lahendust – kangelassurm või vangilaager Eesti Ekspress, 28. oktoober 2024