Näljahäda

Allikas: Vikipeedia

Näljahäda ehk näljaaeg on ajajärk, mille jooksul nälg ja sellest tulenevad haigused tekitavad harilikust palju suurema suremuse.

Eestis olid esimesed kirjalike allikate põhjal teada olevad näljahädad aastail 1315 (1315. aasta näljahäda) ja 160102[1], aga arheoloogiliste andmete põhjal on järeldatud, et neid pidi esinema varemgi, ajal, mil kirjalikke ülestähendusi ei olnud. Üheks selliseks on peetud 536. aasta arvatava kliimakatastroofi järgset näljahäda[2].

Kõige suurem näljahäda Eestis oli aastail 169597. Selle ajal suri viiendik Eesti elanikest, 70 tuhat inimest, ja seda tuntakse suure näljana.[1]

18. ja 19. sajandil esinesid näljahädad Eestis keskmiselt iga 7–8 aasta tagant. Suured näljahädad olid 178789, 180608 ja 1840. aastail (eriti 184445). Viimane suur näljahäda oli aastail 186769.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]