Kartulikasvatus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Suurimad kartulikasvatuspiirkonnad 2000. aastal

Kartulikasvatus on kartulite kasvatamine.

Tänapäeval kasvatatakse kartulit laialdaselt üle maailma (välja arvatud kõrbed, arktiline kliimavöönd ja kõrgmäestikud). Hästi kohanemisvõimeline kartul kasvab kõige paremini parasvöötmes. Mugulad hakkavad idanema, kui õhutemperatuur tõuseb üle 7–8 °C. Mugulate kasvuks on ideaalsed temperatuurid 15–18 °C, pealsete kasvuks aga 19–21 °C. Kõrgematel temperatuuridel taime kasv aeglustub ja peatub üldse, kui see ületab 30 °C. Pealsed saavad külmakahjustusi, kui õhutemperatuur langeb alla −2 °C. Taim on valgusnõudlik ja kasvab kõige paremini parasniiskes, poorses ja huumusrikkas mullas, mille pH on vahemikus 5–6 (nõrgalt happeline). Liigset niiskust talub taim halvasti.

2009. aastal toodeti maailmas 329,5 miljonit tonni kartuleid ning kartulipõldude kogupindala oli 18,3 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul pole maailma kogutoodang märkimisväärselt tõusnud (18%).[1]

Laialdaste aretustööde tulemusena on tänapäeval maailmas üle 5500 kartulisordi.[2]

Suurima kartulitoodanguga riigid[muuda | muuda lähteteksti]

Suurimad tootjad 2009. aastal[1]
Koht Riik Toodang,
tonnides
Osakaal,
%
1 Hiina Hiina 69 059 652 21,0
2 India India 34 391 000 10,4
3 Venemaa Venemaa 31 133 960 9,4
4 Ukraina Ukraina 19 666 100 6,0
5 USA USA 19 569 109 5,9
6 Saksamaa Saksamaa 11 617 500 3,5
7 Poola Poola 9 702 800 2,9
8 Holland Holland 7 181 000 2,2
9 Prantsusmaa Prantsusmaa 7 164 200 2,2
10 Valgevene Valgevene 7 124 981 2,2
Maailm kokku 329 556 911 100
Suurimad tootjad 2016. aastal[1]
Koht Riik Toodang,
tonnides
1 Hiina Hiina 99 065 724
Euroopa Liit Euroopa Liit 56 224 047
2 India India 43 770 000
3 Venemaa Venemaa 31 107 797
4 Ukraina Ukraina 21 750 290
5 USA USA 19 990 950
6 Saksamaa Saksamaa 10 772 100
7 Bangladesh Bangladesh 9 474 099
8 Poola Poola 8 872 445
9 Prantsusmaa Prantsusmaa 6 834 680
10 Holland Holland 6 534 338
Maailm kokku 376 826 967

Kartulikasvatus Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Kartuli mugulaid kasutatakse Eestis laialdaselt toiduks ning seetõttu kutsutakse seda traditsiooniliselt "teiseks leivaks", samuti on levinud nimetused kardulas, tuhlis, tuhvel, maaubin.

Kartul jõudis Venemaa kaudu Eestisse 18. sajandi keskpaigas. Esialgu kasvatati seda vaid mõisaaedades, seejärel hakkasid talunikud oma aedades kartulit kasvatama. Märkimisväärne tõus meie kartulikasvatuses toimus 19. sajandi lõpus. 20. sajandi alguseks oli kartuli osatähtsus külvipinnast üle 20%, ulatudes 70 tuhande hektarini. Kartuli külvipind oli kõige suurem 1949. aastal (100 000 ha) ja kogutoodang saavutas maksimumi 1953. aastal, küündides 1,45 miljoni tonnini.[3]

2010. aastal kasvatati Eestis kartulit ligi 9000 hektaril. Kartulipõldude pindala on aastate jooksul oluliselt vähenenud, kümme aastat varem oli see 30 000 hektarit[4] ning 1990. aastate alguses 65 000 hektarit. Sellisel vähenemisel on mitmeid põhjuseid. Eesti NSV ajal toodeti suures koguses kartulit loomasöödaks ning seda tänapäeval enam ei tehta. NSV Liidu teistesse liiduvabariikidesse eksporditi 150 000–160 000 tonni söögikartulit ja 70 000 tonni seemnekartulit. Nii suure turu kadumine ning majanduslik kitsikus on peamised kartulitootmise vähenemise põhjused.[5] Samuti on vähenenud kartuli tarbimine Eestis, kuna üha enam süüakse makarone ja riisi. Siiski on kartul meie toidulaual endiselt populaarne. Aastas tarbitakse Eestis inimese kohta 84 kg kartulit, mis teeb ühe ööpäeva kohta keskmiselt 230 g.[4]

Tänapäeval pole kindlat arvestust, mille järgi saaks täpselt kindlaks määrata Eestis kasvatatavate sortide arvu, arvatavalt on neid 80–90. Kartuli sordiaretusega tegeleb Eestis alates 1920. aastast Jõgeva Sordiaretuse Instituut, kus on aretatud 40 ametlikult registreeritud sorti. Läbi aegade on Eesti sortidest kõige kauem kultiveeritud 'Jõgeva kollast' (60 aastat), 'Olevit' (42 aastat) ja 'Sulevit' (39 aastat). Kaasajal kasvatavatest sortidest on kõige kauem vastu pidanud 'Ando' (35 aastat). Kõige uuemad sordid on meil 'Piret' (2000), 'Reet' (2007) ja 'Maret' (2007).[5]

Eestis tegutseb aastast 1989 Eesti Kartulitöötlejate Ühistu[6].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org. Vaadatud 28.12.2010. Inglise.
  2. ""Buried treasure: the potato".". Agriculture and Consumer Protection Department. Vaadatud 01.10.2011. Inglise.
  3. ""2008 on ülemaailmne kartuliaasta"". Maaleht. Vaadatud 01.01.2011.
  4. 4,0 4,1 ""Eestlased on kartulirahvas"". Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Vaadatud 01.01.2011.
  5. 5,0 5,1 ""Kuidas käib ülemaailmsel kartuliaastal eesti kartuli käsi?"". Horisont 6/2008. Vaadatud 01.01.2011.
  6. EE 12. köide, 2003: 57.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]