Jõgeva kollane

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia

'Jõgeva kollane' on Eestis aretatud kartulisort, sordiaretaja Julius Aamisepa tuntuim saavutus. Nime sai sort Jõgeva linna järgi, kus Aamisepp töötas Jõgeva Sordiaretusjaamas (Jõgeva Sordikasvanduses) osakonnajuhatajana 1920–1950.

"Küllap mäletate sorti ’Jõgeva kollane’, kartulit, mis lausa sulas suus? Isegi kui mugulad olid ülekeenud ja kartulid lagunesid taldrikule laiali, maitsesid need muredad tükid ikka sametiselt," iseloomustas Helen Arusoo "Jõgeva kollast" 2010. aastal ajakirjas Loodusesõber. Julius Aamisepp ise kirjeldas sorti 1946. aastal nõnda: "...vähesobiv sööklatele, ent seda enam vastab see töötava rahva maitsele, kes eelistab jahusemaid kartuleid. Et 'Jõgeva kollase' mugulate kuju on ümarik, sile, madalate iduaukudega, seepärast on ka tema koorimine hõlpus. Sisu intensiivselt kollane. Vähkhaigusele vastupidav, samuti ka fütofloorale, ent vähem viirushaigustele ja kärntõvele. Säilivus hea."[1] Välimused on 'Jõgeva kollane' kõrge puhma ja punavioletsete valgete tipmetega õitega. Saak on hiline, mugulad kollase koore ja sisuga, ümarad või ümarovaalsed. Sort sobib kõige paremini keedukartuliks, keetes laguneb vähe, on mure ja ei tumene."[2] ja

"Jõgeva kollase" aretas Aamisepp 1942. aastal[3], sordilehele võeti see 1946. aastal ning aastaid hinnati sorti kõrgelt[1], seda on nimetatud "legendiks"[2] ja "kultuslikuks"[3]. Eriti edukalt kasvatati "Jõgeva kollast" Saaremaal Karja sovhoosis ja Lõuna-Eesti maaperedes. Suurtootmises oli sort vähem populaarne, kuna saagikus oli ebastabiilne ja mugul tundlik. "Jõgeva kollane" ei talunud põllumajandustehnikat (mis sobis näiteks "Sulevile"), mehaanilisi vigastusi ja kehva hoiustamist.[2] 20. sajandi lõpuks kaduski sort käibelt ja võeti 2002. aastal sordilehelt maha, see säilis vaid Sakus geenipangas. Osalt oli "Jõgeva kollase" populaarsuse languses süüdi vastuvõtlikkus viirushaigustele, osalt toitlustusasutuste eelistus keetmisele vastupidavamate ja vähem muredate kartulisortide kasuks.[1] 2009. aastal ilmus ajakirjanduses teateid pettustest, kus turul müüdi teisi sorte "Jõgeva kollase" pähe. "Sisuliselt on see õrn sort Eestist kadunud, vaid mõni üksik kasvataja on ehk suutnud seda haiguste ja teiste sortidega segunemise eest kaitsta. Nii palju Jõgeva kollast ei saa Eestis kindlasti enam olla, kui seda turul pakutakse," hoiatas Jõgeva Sordiaretuse Instituudi kartuliosakonna teadur Aide Tsahkna.[4]

2010. aasta kevadel otsustati siiski taastada "Jõgeva kollane" säilitussordina.[1] 2012. aastal hakkas Jõgeva Sordiaretuse Instituut sertifitseeritud seemet taas müüma. Populaarsust ei osanud instituudi kartuliosakonna teadur Ilmar-Aarend Polli ennustada, kuna vahepeal on kerkinud esile uusi eestimaiseid kartulisorte. Näiteks jäi hiljutisel Väike-Maarja talutoidupäeval "Jõgeva kollane" alles kolmandale kohale, esimeseks tuli kohalik sort "Juku".[3]

Eesti ühe populaarsema kartulisordina on "Jõgeva kollane" tähtsal kohal ka Eesti kultuuris. Nii on Jõgevamaa esindusroogade hulka valitud puder "Jõgeva kollane", mille põhikomponent on kartulisort "Jõgeva kollane"[5], seda on pruugitud sordinimede keelereeglite näitena Eesti Keele Instituudi keelenõuandes[6] ning kartulisort andis ka nime tiitlivõistlusele Jõgeva aleviku IV seltsipäeval 2011. aastal[7].

Aamisepp aretas teisigi Jõgeva-nimelisi sorte, nt kartulisordid "Jõgeva piklik" ja "Jõgeva talvik", söödapeet "Jõgeva Eckendorf", söögisibul "Jõgeva 3', põlduba "Jõgeva" ja hernesort "Jõgeva kirju".[8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Helen Arusoo "’Jõgeva kollane’ tuleb tagasi!" Loodusesõber, 2/2010 (vaadatud 5. novembril 2012)
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Viive Rosenberg "Maitsvad Eesti kartulisordid – Jõgeva kollane ja Juku"[alaline kõdulink] Maaleht, 6. märts 2012
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 Aive Sarjas "'Jõgeva kollane' ärkas surnust üles" Maaleht, 23. oktoober 2012 (vaadatud 6. novembril 2012)
  4. ↑ Vilja Kohler "Värske kartuliga võib vastu pükse saada" Postimees, 17.07.2009 (vaadatud 6. novembril 2012)
  5. ↑ "Jõgevamaa supiks sai Kalevipoja rammuleem" Postimees, 21.04.2010 (vaadatud 5. novembril 2012)
  6. ↑ "Keelenõuvakk. KIRJAVAHEMÄRGID: jutumärkide kasutamine" (vaadatud 5. novembril 2012)
  7. ↑ Jaan Lukas "Jõgeva aleviku IV seltsipäeval krooniti "Jõgeva kollane 2011"" Delfi, 11. august 2011 (vaadatud 5. novembril 2012)
  8. ↑ "Aamisepp, Julius" Eesti Entsüklopeedia veebiversioon (vaadatud 6. novembril 2012)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Voldemar Tamm "Kartulisordid "Jõgeva piklik" ja "Jõgeva kollane"" Eesti Riiklik Kirjastus, 1956

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Jõgeva_kollane&oldid=6451592"