Kartulivorst
Kartulivorstid on Raplamaa traditsiooniline jõulutoit, mis on pärit Märjamaa kandist Valgu ja Nurtu küladest (ajalooliselt Vana-Läänemaa alad). Tänapäeval valmistatakse kartulivorsti aastaringselt, mitte vaid jõulude ajal. Valgu, Vana-Nurtu, Nurtu-Nõlva, Veski, Vanamõisa ja Võeva küladele omane traditsioon on tänaseks levinud nii teistesse lähiümbruse küladesse (Velisemõisa, Nääri, Nurme, Inda, Velise) kui üle Eesti paljudesse peredesse. Valgu ja Nurtu kandis aga tehakse vorste veel algupärasel moel.[1]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Kartul jõudis Eestisse 18. sajandil. Esialgu kasvatati seda vaid mõisaaedades, sealt levis see talupõldudele. Ulatuslikum kartulikasvatus sai alguse 1870. aastatel. Kartul muutus eestlase toidulaual pea asendamatuks toiduaineks. 20. sajandi alguses hakkasid Eesti külades levima uued retseptid. Vanemad külainimesed räägivad, et kartulivorste ongi Valgus ja Nurtus tehtud juba arvatavalt 20. sajandi algusest alates. Oma osa selles oli talupõllul ja -laudas kasvanud toorainel. Kartulivorste tehti erilisteks puhkudeks: jõuludeks ja aastavahetuseks. Tänapäeval on kartulivorstide tegemine levinud üle Eesti ja juba ka suurtootmisesse.[1]
Kartulivorsti hakati rasketel aegadel valmistama ka selleks, et pühadeks midagi tangu- ja verivorstile lisaks lauale panna. Soolalihale hakati hulka panema kartuleid, sest kartul ja soolaliha olid söögiks kindlalt olemas.[2]
Koostis[muuda | muuda lähteteksti]
Lisaks kartulitele sisaldab kartulivorst liha, küüslauku ja/või sibulat ning maitseaineid. Kõige sagedasemad maitseained on pune, köömned, pipar ja majoraan. Kartulivorstis kasutatav liha on üldiselt rasvane, näiteks soolapekk, peekon või põsk. Vahel kasutatakse ka suitsuliha. Koostisosad kas tükeldatakse väikesteks või aetakse läbi hakklihamasina.[3][4][5]
Valmistamine[muuda | muuda lähteteksti]
Vorstide valmistamise protsess on töömahukas: traditsioonilise retsepti järgi tehes kulub selleks ligi 6-8 tundi, olenevalt töökäte arvust. Kartulivorsti tegemine on ajas vähe muutunud. Alles on põhilised koostisosad, milleta kartulivorst ei ole kartulivorst. Mõningal määral on muutunud vorstide maitsestamine. Vanad perenaised kasutavad kartulite raiumiseks veel praegugi kapsarauda. Kui seda ei ole, tükeldatakse kartulid noaga või köögikombainis.[1]
Vorsti koostisosad lükatakse soolde, üldiselt seasoolikasse. Soolikast keeratakse vorstid, mis võivad olla näiteks sardellipikkused või ulatuda poole meetrini.[6][5] Vorstid keedetakse 20-30 minuti jooksul pehmeks ning praetakse pannil või küpsetatakse ahjus enne söömist. [6][4] Kartulivorsti tehakse tavaliselt suures koguses ning selle valmistamine on sotsiaalne tegevus, kuhu võib kaasatud olla näiteks terve pere. [4]
Traditsiooniliselt süüakse kartulivorste ikka koos hapukapsaga või olenevalt aastaajast ka toorsalatiga.[1]
Traditsioonilist perekondlikku vorstitegu kirjeldab Raplamaa Sõnumid lisalehes Käsitöölane pikemalt Maret Kollin (tasuline artikkel).
Retseptid[muuda | muuda lähteteksti]
- Märjamaa valla kuulsad kartulivorstid
- Luhtre Talu kartulivorstid
- Kartulivorstid Vigala moodi
- Nami-Nami kartulivorstide retsept
- Tuuli Mathiseni kartulivorstid
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Kure, Kaimo (17. märts 2020). "Kartulivorsti tegu Valgu ja Nurtu kandis". Eesti Rahvakultuuri Keskus. Vaadatud 3. mail 2024.
- ↑ Sõnumid, Raplamaa (22. detsember 2023). "Käsitöölane: Kartulivorstitegu enne ja nüüd". Raplamaa Sõnumid. Vaadatud 3. mail 2024.
- ↑ "Meiekandi kuulsad kartulivorstid" (PDF). Märjamaa vallavalitsus. 13. veebruar 2014.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Mervi Vaarmann (2015). "Kartulivorsti tegu Valgu ja Nurtu kandis". Eesti Rahvakultuuri Keskus.
- ↑ 5,0 5,1 Anneli Ülemaante (19. detsember 2023). "Kartulivorstid Vigala moodi". Eesti Folkloorinõukogu.
- ↑ 6,0 6,1 Kadri Põlendik (19. detsember 2023). "Traditsioonilised kartulivorstid". Huvitaja. Eesti Rahvusringhääling.