Järelgootika

Järelgootika (saksa keeles Nachgotik) all mõistetakse gooti arhitektuuri elementide taasilmumist renessanss- ja barokkarhitektuuri kontekstis. Seda tuleb eristada hilisgootikast, mis mõnedes maades (Inglismaa, Böömimaa, Poola, Saksamaa) valitses kaua kõrvuti renessansi elementidega, ja uusgootikast, mis teadlikult hakkas 19. sajandil kopeerima keskaegset gooti arhitektuuri.

Põhitunnused[muuda | muuda lähteteksti]

Järelgootika valitses põhiliselt sakraalarhitektuuris ja kujutas endast teatud gooti võlvehitiste elementide, nagu roidvõlvi ja ehisraamistikakende, programmilist rakendamist kirikuehituses. Nimetatud elemendid ei esinenud peaaegu kunagi esinduslikes ilmalikes hoonetes, nagu raekojad või lossid. Ka kirikuehituses kombineeriti gooti arhitektuuri motiive järjekindlalt antikiseerivate elementidega, nagu orderiarhitektuuri sambad ja talastikud. Järelgootikas ei püstitatud kõrgeid torne ega teravaid tornikiivreid, vaid krooniti nelitised ja fassaaditornid kuplitega või ümarate barokk-kiivritega.

Levik[muuda | muuda lähteteksti]

Järelgootika valitses eelkõige protestantlike maade sakraalarhitektuuris. Saksamaal on näideteks Wolfenbütteli Maarja kirik ja Bückeburgi linnakirik^[1]. Ka 1670–1760 ehitatud Weseri piirkonna barokkehitistes (Weserbarock)^[2] on järelgootika elemente. Kuid ka katoliku aladel esines järelgootikat, näiteks jesuiitide ehitistes (Jesuitengotik), nagu Molsheimi Püha Georgi kirik ja Kolmainu kirik ning Kölni Maarja Taevamineku kirik. Frankimaal mõjutas järelgootikat Würzburgi vürstpiiskop Julius Echter von Mespelbrunni toetus, tuntuim näide sealt on Dettelbachi palverännukirik.

Itaalia arhitektuuris leiab järelgootika tendentse Guarino Guarini loomingust; tema postuumselt ilmunud teoses "Architettura Civile" (1686) on käsitletud gooti roidvõlvi nii nagu ta on neid kasutanud oma Torino San Lorenzo kiriku interjööris tsentraalse kupli kujunduses. Tšehhi hilisbaroki arhitektuuris leiab gooti arhitektuuri vorme Johann Blasius Santini-Aichli loodud Sedleci ja Kladruby kloostrikirikute ning Zelená Hora palverännukirikus. 18. sajandi Austria järelgootika parim näide on Viini Deutschordenskirche^[3].

Prantsusmaal ehitati paljusid keskajal alustatud katedraale ka 17. sajandil edasi gootika vormides, kuid selles stiilis alustati ka uusi, nagu näiteks Orléansi katedraal 1601. aastal^[4] või Nantesi katedraal 1627.

Ka Inglismaa arhitektuuris leiab järelgootikat. Christopher Wren rajas paljud pärast 1666. aasta Londoni suurt põlengut kavandatud ehitised, nagu St-Dunstan-in-the-East, gooti eeskujudele, samuti tema õpilane Nicholas Hawksmoor (All Souls College Oxfordis, Westminster Abbey läänetornid)^[5]. Kirjaniku ja poliitiku Horace Walpole'i maamaja Strawberry Hill, mis ehitati aastail 1749–1776, on samuti järelgootika, mis ennetas sada aastat samalaadseid uusgooti ehitisi^[6].

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Molsheimi Püha Georgi kirik
Molsheimi kiriku kesklööv
Dettelsbachi palverännukiriku läänefassaad
Sedleci kloostrikiriku kesklööv, vaade itta
Sedleci kloostrikiriku trepikäik
Zelená Hora palverännukirik
Vaade viisnurkse Zelená Hora kiriku keskkuplisse
Kladruby kloostrikiriku fassaadi detail aastaarvuga
Kladruby kiriku läänefassaad
Kladruby nelitistorn
Deutschordenskirche Viinis
Mistertoni kiriku 17. sajandi ehisraamistikuga idaaken Nottinghamshire'is
St Dunstan-in-the-East
Christopher Wreni Tom Tower, 1681–1682, Oxford
Nicholas Hawksmoori Codringtoni raamatukogu Oxfordis

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

[1] H. Bekker. Visit the Weser-Renaissance Stadtkirche in Bückeburg. - European Traveler, September 17, 2020

[2] Tourismus und Ausflugsziele Kreis Kassel. - Made in Nordhessen

[3] „REGOTISIERUNG BAROCKER NACHGOTIK“ FÜHRUNG IN DER DEUTSCHORDENSKIRCHE IN WIEN! - Jäggle Kultur, Oktober 11, 2016

[4] Nachgotik des 16.-18. Jahrhunderts in Deutschland und im übrigen Europa. - StadtBild Deutschland

[5] Gothic Survival. - Encyclopedia.com

[6] A. Vickery. Horace Walpole and Strawberry Hill. - The Guardian, Sat 20 Feb 2010

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

v r Arhitektuuri ajalugu
Vanaaeg	Neoliitiline Vana-Egiptus Harappa Mesopotaamia Minoiline Pärsia Mesoameerika Kreeka Etruski Rooma Varakristlik
Keskaeg	Bütsantsi Eelromaanika Anglosaksi Läänegoodi Astuuria Merovingide Karolingide Ottode India Hoysala Vijayanagara Lääne-Chalukya Budistlik Hinduistlik Hiina Jaapani Skandinaavia Islamimaad Moguli Osmani Umaijaadide Timuriidide Mauri Kiievi-Vene Romaanika Sitsiilia Normandia Burgundia Lombardia mosaraabia Gootika Varagootika Anjou koolkond gothique classique gothique rayonnant mudéjar-stiil
15. sajand	Hilisgootika Sondergotik Leekestiil Perpendikulaarstiil Gótico Isabelino Manuelism Tuudorstiil Osmani Moskoovia Renessanssarhitektuur
16. sajand	Järelgootika Renessanssarhitektuur Elizabethi stiil Jamesi stiil Palladianism Platereskne stiil Manerism Herrera stiil
17. sajand	Barokkarhitektuur Louis XIII stiil Louis XIV stiil Tšurrigerism Barokk-klassitsism Ukraina barokk Moskva barokk Stroganovide stiil Golitsõnite barokk Koloniaalstiil Hollandi Hispaania Prantsuse Saksa
18. sajand	Kuninganna Anne'i stiil Rokokoo Louis XV stiil Regendistiil Zopfstiil Louis XVI stiil Gustavi stiil George'i stiil Adamstiil Klassitsism
19. sajand	Historitsism uusbütsantsi uusromaanika uusgootika Šoti parunistiil Carpenter Gothic uusrenessanss uusbarokk uusrokokoo uusmauri pseudovene Teise keisririigi stiil Beaux-arts Heimatstiil Prairie School
20. sajand	Juugend Uusklassitsism Ekspressionism Bauhaus Orgaaniline arhitektuur Funktsionalism Tellisekspressionism International Style De Stijl Art déco Esindustraditsionalism Stalinistlik arhitektuur Brutalism Blobism Uusmodernism
Seotud artiklid	Arhitektuuristiilide ajajoon Arhitektuuristiil