Order

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Talastiku osad, sammaste jämedus- ja kõrgussuhted ning kapiteelide kujundus erinevates orderites
Toskaana orderi sammas ja talastik Andrea Palladio raamatu illustratsioonil

Order (ladina keeles ordo – 'rida, asetus, kord') on ehituses arhitektuuriliste vahendite ja kompositsioonivõtete süsteem, mis põhineb sammas-talakonstruktsiooni kandvate ja kantavate osade kindlaksmääratud ühendustel ja plastilisel töötlusel.[1]

Sammas-talakonstruktsiooni kandvad osad on näiteks sambad koos kapiteeli, baasi ja vahel ka pjedestaaliga, pilastrid ja piilarid. Kantavad osad on näiteks arhitraav, friis ja karniis.[1]

Tüübid[muuda | muuda lähteteksti]

Viis klassikaliseks peetavat orderit on

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Klassikalised kunstiliselt mõtestatud orderid kujunesid välja Vana-Kreekas. Neid hakati nimetama Kreeka piirkondade järgi: dooria, joonia ja korintose order. Need orderite liigid levisid Vana-Roomasse ning selle mõjul kasutati nende orderite tõlgendusi sageli renessansiaja ja klassitsistlikus arhitektuuris. Näiteks dooria orderi Itaalia töötlus on toskaana order. Komposiitorder ehk liitorder ühendab korintose ja joonia orderi elemente.[1]

Samba kõrgus sõltub tema läbimõõdust ja stiilist. Dooria samba kõrgus on läbimõõdust 7 korda suurem, joonia samba kõrgus 8 ja korintose samba kõrgus 9 korda. Kuna sammas ei pruugi olla kogu ulatuses ühesuguse läbimõõduga, tavaliselt on see alt laiem kui ülevalt, siis kasutatakse samba alumist, maapinnalähedast läbimõõtu. Talastiku kõrgus on umbes veerand samba kõrgusest.

Orderit kasutatakse hoonetel ka selleks, et neile kunstipärast ilmet anda. Sageli kasutatakse orderit suure ühiskondliku tähtsusega hoonete, sealhulgas kultusehitiste ideoloogilise tähtsuse esiletoomiseks.[1]

Ainus antiikaja arhitektuuri käsitlev säilinud käsiraamat on Vitruviuse "De architectura", mis avastati 15. sajandil. Seetõttu oli Vitruviusel hiliskeskaja ja uusaja arhitektuurile määratu mõju.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tehnikaleksikon, lk. 353