Bückeburg

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Bückeburg

[ 'bükkeburk ]
saksa Bückeburg

Bückeburgi vapp
Bückeburgi vapp
Pindala: 68,84 km²
Elanikke: 19 324 (31.12.2017)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 52° 16′ N, 9° 3′ E
Bückeburg (Saksamaa)
Bückeburg

Koduleht: https://www.bueckeburg.de/
Bückeburgi paiknemine Schaumburgi kreisis
Bückeburgi raekoda
Bückeburg Schloss Detail.jpg

Bückeburg on linn Schaumburgi kreisis Alam-Saksimaal Saksamaal, Weserberglandi põhjanõlva lähedal.

Linna pindala on 68,84 km².

31. detsembril 2017 elas seal 19 324 inimest.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Bückeburg oli kunagi tillukese Schaumburg-Lippe vürstkonna pealinn. Majad hakkasid lossi ümber tekkima umbes 1365. aastal ja ümbritseti linnamüüriga 17. sajandil. 19. sajandil sai see ühenduse Mindeni ja Hannoveri raudteega ning rajati sünagoog. Luuletaja Johann Gottfried von Herder oli siin õukonnajutlustaja aastatel 1771 kuni 1776.

Bückeburg on endine Briti garnisonilinn ja veel hiljuti oli seal arvukalt Briti elanikke. Enamus Briti elanikke töötas Briti sõjaväehaiglas (BMH) Rintelnis või kohalikus Inglise Prints Ruperti koolis, samuti Rintelnis. Briti sõjaväeliste elanike arv Bückeburgis kasvas märgatavalt 1990. aastate lõpul, kui BMH Rintelnis suleti, kuid Prints Ruperti kooli personal asus Bückeburgis kuni kooli sulgemiseni 2014. aasta juulis.

Hooned[muuda | muuda lähteteksti]

Bückeburgi palee[muuda | muuda lähteteksti]

Bückeburg palee (Schloss Bückeburg) oli Schaumburg-Lippe vürstide residents. Kuigi vürstlik perekond loobus poliitilisest võimust 1918. aastal, elavad nad siin tänini. Palee, millest osa on avatud avalikkusele, on oluline suur turismisihtkoht ning siin on tähtsaid kunstiteoseid ja tähtis raamatukogu. Hoone ajalugu ulatub 700 aastani, kõige olulisemad panused pärinevad 16., 17. ja 19. sajandist.

Vürstlik mausoleum palee maadel on samuti avalikkusele avatud. Ehitatuna 1915. aastal uusromaani stiilis ja sarnanedes Rooma Panteoniga, on see maailma suurim veel kasutuses olev erahauakamber. Võlvkatust kaunistab muljetavaldav kuldne mosaiik, mis on suuruselt teine omalaadne Hagia Sophia järel.

Helikopterimuuseum[muuda | muuda lähteteksti]

Bückeburgis asub ka helikopterimuuseum, kus on Leonardo da Vinci lendavate esemete varajased joonistused, samuti 40 tegelikku helikopterit. Bückeburgi õhuväebaasi kasutav Saksa armee lennunduskool asub siin.

Bückeburgi kirik[muuda | muuda lähteteksti]

Bückeburgi linnakirik.

Bückeburgi linnakirik (Bückeburger Stadtkirche) oli üks esimesi pärast reformatsiooni ehitatud luterlikke kirikuid. See on tuntud oma kantsli ja eriti ülekaunistatud pronksivalatud ristimisnõu poolest, mille valmistas hollandi kunstnik Adriaen de Vries. Helilooja Johann Christoph Friedrich Bach (1732–1795), Johann Sebastian Bachi poeg, töötas Bückeburgi õukonnas 1751. aastast kuni oma surmani, esialgu klavessiinimängijana, 1759. aastast kui Hofkapelle' (õukonnaorkestri) Konzertmeister (juhataja). Bach on maetud Stadtkirchengemeinde-Bückeburgi kirikuaeda. Bach seadis mitu Johann Gottfried von Herderi teksti, kes oli aastatel 1771–1776 Bückeburgi õukonnas selle haldaja ja õukonnajutlustaja.

Transport[muuda | muuda lähteteksti]

Bückeburgis on raudteejaam, mis teenindab S-Bahn Hannoveri liini S1. Bückeburgi, Mindeni ja Hannoveri vahel on igatunnine rongiteenus.

Inimesi[muuda | muuda lähteteksti]

Johann Gottfried von Herder, 1785
Wilhelm Külz, 1946
  • Paruness Louise Lehzen (1884–1870), 1814–1842 kuninganna Victoria guvernant, elas 1842. aastast kuni oma surmani Bückeburgis.
  • Iwan Müller (1786–1854), helilooja ja pillimeister.
  • Karl von Plettenberg (1852–1938), jalaväekindral, elas Bückeburgis.
  • Hermann Löns (1866–1914), ajakirjanik ja kirjanik, oli 1907–1909 Schaumburg-Lippische Landes-Zeitung toimetaja.
  • Wilhelm Külz (1875–1948), poliitik, Bückeburgi linnapea 1904–1912, 1909. aastast ülemlinnapea ja 1926. aastal siseminister kantslerite Hans Lutheri ja Wilhelm Marxi kabinettides.
  • Ernst Torgler (1893–1963), poliitik, 1929–1933 KPD fraktsiooni esimees Riigipäeval ja üks kostjatest Reichstagsbrand protsessil, töötas 1945–1948 Bückeburgi linnahalduses.
  • Karl Lieffen (1926–1999), näitleja, koolitati armee muusikakoolis.
  • Hans Blum (1928–), pianist, bassist, helilooja, koolitati armee muusikakoolis.
  • James Last (1929–2015), bassist, helilooja ja bändijuht, koolitati armee muusikakoolis.
  • Horst Fischer (1930–1986), trompetist, koolitati armee muusikakoolis.
  • Les Scheinflug (1938–), Austraalia rahvusvaheline jalgpallur ja rahvuskoondise treener.
  • Timo Maas (1969–), muusik.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]