Wolfenbüttel

Wolfenbüttel
saksa	Wolfenbüttel
	Wolfenbütteli vapp
	Pindala: 78,7 km² (2017)
	Elanikke: 52 681 (31.12.2022)
	Koordinaadid: 52° 10′ N, 10° 32′ E
	Valla asend Wolfenbütteli kreisis

Wolfenbüttel on linn Saksamaal Alam-Saksimaal, Wolfenbütteli kreisi halduskeskus. Linna pindala on 78,46 km². 1974. aastal liideti linnaga kümme linnalähedast valda. 31. detsembril 2017 elas seal 52 357 inimest.

Linn on tuntud Hertsog Augusti raamatukogu asukohana ja suurima hulga vahvärkhoonete poolest Saksamaal. Seal asub Braunschweigi evangeelse luterliku kiriku piiskopitool, Jägermeisteri piiritusetehas ja Ostfalia rakenduskõrgkooli ülikoolilinnak.

Kesklinn paikneb Okeri jõe ääres kohas, kus sellesse suubub Altenau lisajõgi, umbes 13 km Braunschweigist lõunas ja 60 km Hannoverist kagus. Wolfenbüttel asub umbes poolel teel Harzi mägede (lõunas) ja Lüneburgi nõmme (põhjas) vahel. Elm-Lappwaldi looduspark ja Asse küngastik on linnast idas ja kagus.

Wolfenbüttel on osa Hannoveri-Braunschweigi-Göttingeni-Wolfsburgi metropolipiirkonnast. See on lõunapoolseim 172 asulast Põhja-Saksamaal, mille nime lõpus on -büttel ('elukoht' või 'asula').

Ajalugu

Esimene asula, mis piirdus tõenäoliselt Okeri jõe väikese saarega, asutati 10. sajandil. Seda mainiti 1118. aastal, kui Wulferisbuttle, kui Saksi krahv Widekind Wolfenbüttelist püstitas vesilinnuse olulisele kaubateele Braunschweigist Halberstadti ja Leipzigisse. Purustatuna Heinrich Lõvi poolt 1191. aastal ja taas Braunschweig-Lüneburgi hertsogi Albrecht I poolt 1255. aastal, omandas linnuse ja ehitas selle alates 1283. aastast üles Welfist Braunschweigi hertsog Heinrich I.

1432. aastaks oli linn Braunschweigi Wolfenbütteli vürstide alaline elukoht. Hävitatuna 1542. aastal Schmalkaldeni sõjas, ehitati see üles enamasti renessanss-stiilis Braunschweig-Lüneburgi hertsogi Juliuse ajal, sealhulgas tegi Hans Vredeman de Vries mitu gracht veeteed. 1570. aastal andis hertsog linnakodanikele turuõiguse ja asutas kaks aastat hiljem Hertsogliku raamatukogu (Herzogliche Bibliothek, hiljem Bibliotheca Augusta).

Kolmekümneaastase sõja ajal okupeerisid Taani väed kuningas Christian IV juhtimisel 1626. aastal kindlustatud linna. Pärast Lutteri lahingut lähistel piirasid keisriväed kindral Gottfried Heinrich zu Pappenheimi juhtimisel linna ümber. Pärast linna tagasivallutamist 1627. aastal jäi Wolfenbütteli kindlus Gottfried Huyn von Geleeni juhtimise alla. 1641. aasta juunis toimus Wolfenbütteli lahing, kus Rootsi väed Wrangeli ja Königsmarki krahvi juhtimisel võitsid ertshertsog Leopoldi juhitavaid austerlasi, kuid linna okupeerimine nurjus.

Kahe sajandi jooksul, eriti hertsogite Heinrich Juliuse ja August Noorema ajal, kasvas Wolfenbüttel kunsti- ja teaduskeskuseks: juba 1604. aastal oli helilooja Michael Praetorius (1571–1621) Braunschweigi hertsogite Kapellmeister. 1682. aastast veetis viimased eluaastad Wolfenbüttelis helilooja Johann Rosenmüller (1619–1684), kes oli pidanud homoseksuaalsuses kahtlustatuna Saksamaalt põgenema. Gottfried Wilhelm Leibniz (1646–1716) ja Gotthold Ephraim Lessing (1729–1781) juhatasid Hertsoglikku raamatukogu ja rajasid ühe esimestest laenutusraamatukogudest Valgustusaja Euroopas. Kuid hertsoglik õukond kolis 1753. aastal tagasi Braunschweigi ja Wolfenbüttel kaotas senise tähtsuse.

Teise maailmasõja ajal muutus linna vangla suureks Gestapo vangide hukkamiskohaks. Enamik hukatuid olid vastupanurühmade liikmed. Üks selline ohver oli dom Lambert, Ligugé kloostri munk Prantsusmaalt, kes hukati 3. detsembril 1943.

Vaatamisväärsusi

Barokne Wolfenbütteli loss. 1866. aastal sai lossist Anna Vorwerki tütarlastekool. Tänapäeval kasutab osa hoonest keskkool; seal on ka suurepärane näide baroksetest riigikorteritest, mis on külastatav kui muuseum.
Hertsog Augusti raamatukogu (HAB), hertsoglik raamatukogu, üks maailma suuremaid ja tuntumaid vanade raamatute kogusid. See on eriti rikkalik piiblite, inkunaablite ja reformatsiooniaja raamatute poolest, lisaks umbes 10 000 käsikirja. See asutati 1572. aastal ja koliti 1723. aastal lossi vastu ehitatud Panteoni tõlgendusse; praegune raamatukogu hoone ehitati 1886. aastal. Leibniz ja Lessing töötasid selles raamatukogus raamatukoguhoidjatena. Codex Carolinus raamatukogus on üks väheseid säilinud gooti keeles tekste. Raamatukogus on ka Heinrich Lõvi piibel, peaaegu rahapaja tingimustes säilitatud raamat aastast 1170.
Klein-Venedig. 18. sajandil ehitatud Okeri jõe ääres asuv maaliline veeäärne hooneansambel (gracht).
Kirikud: 17. sajandil ehitatud Marienkirche (Hauptkiche Beatae Mariae Virginis) ja 18. sajandi alguses ehitatud St.-Trinitatiskirche (Kolmainu kirik).

Linnas paiknevad ka endised Northamptoni kasarmud, kus 1993. aastani majutati Briti Reiniarmee üksusi.

Tänapäeval on Wolfenbüttel väiksem kui naaberlinnad Braunschweig, Salzgitter ja Wolfsburg, kuid kuna linn jäi sõjast suuresti puutumata, on selle kesklinnas palju vahvärkhooneid, paljud pärit mitme sajandi tagant, ja see säilitab endiselt oma ajaloolise iseloomu.

Portaal HAB sissepääsu kohal
Gotthold Ephraim Lessingi elupaik, kui ta oli HAB raamatukoguhoidja
Wolfenbütteli Zeughaus (endine arsenal) on nüüd osa HAB näitustest
Klein-Venedig
Beatae Mariae Virginis
Kolmainu kirik
Fachwerk Häuser, Saksa stiilis vahvärk Wolfenbüttelis

Kultuur

Wolfenbüttelis on mitu Ostfalia rakenduskõrgkooli osakonda ja Lessing-Akademie, organisatsioon Lessingi tööde uurimiseks. Seal asub ka Niedersächsisches Staatsarchiv, Alam-Saksi liidumaa arhiiv, samuti tuntud Hertsog Augusti raamatukogu.

Ürdilikööri Jägermeister valmistava Mast-Jägermeister AG peakorter asub tänapäevani Wolfenbüttelis, seal on ka mõned selle likööri destilleerimiskohad.

2009. aasta mais toimusid Wolfenbüttelis Saksamaa lahtised meistrivõistlused bussivedamises, kus viieliikmelised võistkonnad pidid 16-tonnist bussi 30 meetrit vedama.

Igal aastal avatakse juba novembri lõpus Wolfenbütteli jõuluturg.

Sõpruslinnad

Wolfenbütteli sillad on nimetatud kõigi nende linnade järgi.

Kenoshas on Michigani järve kaldal park nimetatud Wolfenbütteli järgi.

Inimesi

August Wilhelm (Braunschweig-Wolfenbüttel) (1662–1731)
Antonio Wolfenbuttel – Brasiilia televisioonitegelane, tuntud Joåo Paolo Vitor Diego nime all
1489 – Heinrich II (Braunschweig-Wolfenbüttel), Braunschweig-Wolfenbütteli vürst, suri aastal 1568
1528 – Julius (Braunschweig-Wolfenbüttel), Braunschweig-Wolfenbütteli vürst, suri aastal 1589
1696 – August Querfurt, žanri, hobuse ja jahipidamise kunstnik, suri aastal 1761
1715 – Elisabeth Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel, Friedrich Suure abikaasa, Preisimaa kuninganna, suri aastal 1797
1724 – Johann Julius Walbaum, arst, loodusteadlane, suri aastal 1799
1739 – Anna Amalia von Braunschweig-Wolfenbüttel, hertsoginna ja helilooja, suri aastal 1807
1746 – Elisabeth Christine Ulrike von Braunschweig-Wolfenbüttel, hertsog Karl I tütar
1774 – Friederike von Reden, filantroop ja salongipidaja, Hirschbergi oru ema, suri aastal 1854
1810 – August Ludwig von Rochau, publitsist ja poliitik, suri aastal 1873
1813 – Theodor Engelbrecht, arst, professor ja pomoloog, suri aastal 1892
1816 – Theodore Eisfeld, helilooja, New Yorgi filharmoonikute peadirigent, suri aastal 1882
1851 – Victor Ehrenberg, õigusteadlane, suri aastal 1929
1857 – Richard Ehrenberg, rahvuslik majandusteadlane, suri aastal 1921
1890 – Georg Scholz, uue objektiivsuse maalija, suri aastal 1945
1964 – Hans-Jörg Meyer, sportlaskur
1987 – Arnd Peiffer, laskesuusataja

Vaata ka

Hannoveri-Braunschweigi-Göttingeni-Wolfsburgi metropolipiirkond

Viited

↑ Alle politisch selbständigen Gemeinden mit ausgewählten Merkmalen am 31.12.2018 (4. Quartal), vaadatud 10.03.2019.
↑ Register of German municipalities (2022), vaadatud 7.10.2023.

Välislingid

[1] Alle politisch selbständigen Gemeinden mit ausgewählten Merkmalen am 31.12.2018 (4. Quartal), vaadatud 10.03.2019.

[2] Register of German municipalities (2022), vaadatud 7.10.2023.

[1]

[2]