Wolfenbüttel

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Wolfenbüttel

saksa Wolfenbüttel

Vapp

Pindala: 78,6 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 52 357 (31.12.2017)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 52° 10′ N, 10° 32′ E
Wolfenbüttel (Saksamaa)
Wolfenbüttel

www.wolfenbuettel.de
Wolfenbütteli loss
Wolfenbütteli paiknemine Wolfenbütteli kreisis

Wolfenbüttel on linn Alam-Saksimaal Saksamaal, Wolfenbütteli kreisi halduskeskus. Linna pindala on 78,46 km². 31. detsembril 2017 elas seal 52 357 inimest. See on paremini tuntud rahvusvaheliselt kuulsa Hertsog Augusti raamatukogu asukohana ja suurima hulga vahvärkhoonete poolest Saksamaal. Siin asub Braunschweigi evangeelse luterliku kiriku piiskopitool. See on koduks ka Jägermeisteri piiritusetehasele ja siin asub Ostfalia rakenduskõrgkooli ülikoolilinnak. 1974 liideti linnaga 10 linnalähedast valda.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Kesklinn paikneb Okeri jõe ääres kohas, kus sellesse suubub Altenau lisajõgi, umbes 13 km Braunschweigist lõunas ja 60 km Hannoverist kagus. Wolfenbüttel asub umbes poolel teel Harzi mägede (lõunas) ja Lüneburgi nõmme (põhjas) vahel. Elm-Lappwaldi looduspark ja Asse küngastik on linnast idas ja kagus.

Wolfenbüttel on osa Hannoveri-Braunschweigi-Göttingeni-Wolfsburgi metropolipiirkonnast. See on lõunapoolseim 172 asulast Põhja-Saksamaal, mille nimi lõpeb büttel, tähendusega "elukoht" või "asula."

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene asula, mis piirdus tõenäoliselt Okeri jõe väikese saarega, asutati 10. sajandil. Seda mainiti 1118. aastal, kui Wulferisbuttle, kui Saksi krahv Widekind Wolfenbüttelist püstitas vesilinnuse olulisele kaubateele Braunschweigist Halberstadti ja Leipzigisse. Purustatuna Heinrich Lõvi poolt 1191. aastal ja taas Braunschweig-Lüneburgi hertsogi Albrecht I poolt 1255. aastal, omandas linnuse ja ehitas selle alates 1283. aastast üles Welfist Braunschweigi hertsog Heinrich I.

1432. aastaks oli linn muutunud Braunschweigi Wolfenbütteli vürstide alaliseks elukohaks. Hävitatuna 1542. aastal Schmalkaldeni sõjas, ehitati see üles enamasti renessanss-stiilis Braunschweig-Lüneburgi hertsogi Juliuse ajal, sealhulgas tegi Hans Vredeman de Vries mitu gracht veeteed. 1570. aastal andis hertsog linnakodanikele turuõiguse ja asutas kaks aastat hiljem Hertsogliku raamatukogu (Herzogliche Bibliothek, hiljem Bibliotheca Augusta).

Kolmekümneaastase sõja ajal okupeerisid Taani väed kuningas Christian IV juhtimisel 1626. aastal kindlustatud linna. Peale Lutteri lahingut lähistel piirasid keisriväed kindral Gottfried Heinrich zu Pappenheimi juhtimisel linna ümber. Peale linna tagasivallutamist 1627. aastal jäi Wolfenbütteli kindlus Gottfried Huyn von Geleeni juhtimise alla. 1641. aasta juunis toimus Wolfenbütteli lahing, kus Rootsi väed Wrangeli ja Königsmarki krahvi juhtimisel võitsid ertshertsog Leopoldi juhitavaid austerlasi, kuid linna okupeerimine nurjus.

Kahe sajandi jooksul, eriti hertsogite Heinrich Juliuse ja August Noorema ajal, kasvas Wolfenbüttel kunsti- ja teaduskeskuseks: juba 1604. aastal oli helilooja Michael Praetorius (1571–1621) Braunschweigi hertsogite Kapellmeister. 1682. aastast, helilooja Johann Rosenmüller (1619–1684), kes pidi homoseksuaalsuse väidete tõttu Saksamaalt põgenema, veetis oma viimased aastad Wolfenbüttelis. Gottfried Wilhelm Leibniz (1646–1716) ja Gotthold Ephraim Lessing (1729–1781) juhatasid Hertsoglikku raamatukogu ja rajasid ühe esimestest laenutusraamatukogudest Valgustusaja Euroopas. Kuid hertsoglik õukond läks 1753. aastal lõpuks Braunschweigi tagasi ja Wolfenbüttel kaotas seejärel oma tähtsust.

Teise maailmasõja ajal muutus linna vangla suureks Gestapo vangide hukkamiskohaks. Enamus hukatuid olid erinevate vastupanurühmade liikmed. Üks selline ohver oli dom Lambert, Ligugé kloostri munk Prantsusmaalt, kes hukati 3. detsembril 1943.

Vaatamisväärsusi[muuda | muuda lähteteksti]

  • Barokne Wolfenbütteli loss. 1866. aastal sai lossist Anna Vorwerki tütarlastekool. Täna kasutab osa hoonest keskkool; seal on ka suurepärane näide baroksetest riigikorteritest, mis on avatud avalikkusele kui muuseum.
  • Herzog-August-Bibliothek (HAB), Hertsoglik raamatukogu, üks maailma suurimaid ja tuntumaid vanade raamatute kogusid. See on eriti rikkalik piiblite, inkunaablite ja reformatsiooniaja raamatute poolest, lisaks umbes 10 000 käsikirja. See asutati 1572. aastal ja koliti 1723. aastal lossi vastu ehitatud Panteoni tõlgendusse; praegune raamatukogu hoone ehitati 1886. aastal. Leibniz ja Lessing töötasid selles raamatukogus raamatukoguhoidjatena. Codex Carolinus raamatukogus on üks väheseid säilinud gooti keeles tekste. Raamatukogus on ka Heinrich Lõvi piibel, peaaegu rahapaja tingimustes säilitatud raamat aastast 1170.
  • Klein-Venedig. 18. sajandil ehitatud Okeri jõe ääres asuv maaliline veeäärne hooneansambel (gracht).
  • Kirikud: 17. sajandil ehitatud Marienkirche (Hauptkiche Beatae Mariae Virginis) ja 18. sajandi alguses ehitatud St.-Trinitatiskirche (Kolmainsuse kirik).

Linnas paiknevad ka endised Northamptoni kasarmud, kus 1993. aastani elasid Briti Reiniarmee üksused.

Täna on Wolfenbüttel väiksem kui naaberlinnad Braunschweig, Salzgitter ja Wolfsburg, kuid kuna see jäi sõja poolt suuresti puutumata, on selle kesklinnas palju vahvärkhooneid, paljud pärit mitme sajandi tagant, ja see säilitab endiselt oma ajaloolise iseloomu.

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Wolfenbüttelis destilleeritakse ürdilikööri Jägermeister

Wolfenbüttelis on mitu Ostfalia rakenduskõrgkooli osakonda ja Lessing-Akademie, organisatsioon Lessingi tööde uurimiseks. Siin on ka Niedersächsisches Staatsarchiv, Alam-Saksi liidumaa arhiiv, samuti tuntud Biblioteca Augusta.

Ürdilikööri Jägermeister valmistaja Mast-Jägermeister AG peakorter asub endiselt Wolfenbüttelis, ja mõned selle destilleerimiskohad.

2009. aasta maikuus toimusid Wolfenbüttelis Saksamaa lahtised meistrivõistlused bussivedamises, kus viieliikmelised võistkonnad pidid 16-tonnist bussi 30 meetrit vedama.

Igal aastal alates novembri lõpust alustab Wolfenbütteli Jõuluturg koos toidu ja jookidega. Kohalikud inimesed tulevad sageli nautima jõulueelset õhkkonda.

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Wolfenbütteli sillad on nimetatud kõigi nende linnade järgi.

Kenoshas on Michigani järve kaldal park nimetatud Wolfenbütteli järgi.

Wolfenbütteli park Kenoshas

Inimesi[muuda | muuda lähteteksti]

Elisabeth Christine, 1739
Georg Scholzi autoportree

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Alle politisch selbständigen Gemeinden mit ausgewählten Merkmalen am 31.12.2018 (4. Quartal), vaadatud 10.03.2019.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]